1-18-6798/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-6798 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2020 määrus Artur Hintsi vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 69 lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Artur Hints (ik 39702084912), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 01.10.2018 otsusega tunnistati A. Hints süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.03.2018 otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 2 kuud vangistust võrra ja A. Hintsile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Mõistetud vangistus asendati KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel 267 üldkasuliku töö tunniga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel ajal oli A. Hints kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 ja lg 2 pdes 2 ning 8 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi.
5. Kriminaalhooldusametnik esitas 27.11.2019 maakohtule erakorralise ettekande, kuna A. Hints vahetas ilma ametniku eelneva loata elukohta. Samuti on A. Hints jätnud kahel korral ilmumata kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ja ühel korral ei läinud üldkasuliku töö tunde tegema. Samuti jättis A. Hints pooleli ka osalemise programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Viimaks tuvastati A. Hintsil 07.12.2019 politsei poolt ka alkoholijoove.
6. Tartu Maakohtu 22.01.2020 määrusega pöörati A. Hintsile mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 57 päeva vangistust täitmisele.
7. Kokkuvõtvalt on A. Hints rikkunud kohustust teavitada kriminaalhooldusametnikku elukoha vahetusest, katkestas sotsiaalprogrammis osalemise ja rikkus ka keeldu mitte tarvitada alkoholi. Elukoha vahetamine ilma eelneva ametniku loata näitab, et A. Hintsil puudub tahe ja motivatsioon nõudeid täita. Taoline käitumine raskendab ja muudab üldse võimatuks tema üle sisulise kontrolli teostamise, sealhulgas lisakohustuste täitmise kontrolli. Pärast erakorralise ettekande esitamist alkoholitarvitamine viitab, et ka vangistuse võimalik täitmisele pööramine ei mõjutanud isiku käitumist. Kohtuistungil avaldatu põhjal on küll positiivne, et A. Hints on käesolevaks ajaks saavutanud stabiilsema elukorralduse ja plaanib ka sotsiaalprogrammis osalemist jätkata, kuid asjaolusid kogumis arvestades ei ole see määrava tähtsusega. Senine kriminaalhooldusel viibimine on näidanud, et valmidus karistust vabaduses kanda on vähene, kuna rikkumiste arv on suur. Seega on karistuse eesmärke võimalik saavutada vaid läbi karistuse täitmisele pööramise. Määruskaebus
8. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Hints, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist, pikendades katseaega.
9. A. Hints ei vaidle vastu, et ta on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Kõik probleemid said alguse sellest, et ta ei suutnud endale
10. a leida töökohta ja tal puudus regulaarne sissetulek. A. Hintsil puudub nimelt elukutse ja potentsiaalsetes tööandjates tekitas küsitavusi ka tema kriminaalne taust. Elukohtade vahetus oli seotud sellega, et ta ei suutnud rahaliste vahendite puudumise tõttu tasuda eluasemekulusid ja omanik lõpetas lepingu. A. Hints on siiski täitnud registreerimiskohustust ja teinud temale määratud 267 tunnist ära
11. Samuti ei ole ta katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Seega on katseaeg talle siiski positiivset mõju avaldanud. A. Hints sõlmis 16.01.2020 OÜ-ga Tuulemäe töölepingu (kaebusele lisatud) ja tal on tänasel päeval püsiv sissetulek. Samuti on ta jätkanud sotsiaalprogrammis osalemist ja kohtunud kriminaalhooldusosakonnas elukohajärgse kriminaalhooldusametnikuga. A. Hints kavatseb jätkata sotsiaalprogrammis osalemist ja teha edasi ka üldkasuliku töö tunde, mistõttu on alust eeldada, et kuni kohtumääruse jõustumiseni on ta sooritanud veel üldkasuliku töö tunde. Ühtlasi leiab A. Hints, et maakohus ei ole kaalunud vangistuse täitmisele pööramise asemel võimalikke alternatiive. A. Hints leiab, et otstarbekas oleks tema katseaega pikendada, mis võimaldaks läbida sotsiaalprogrammi ja teha ära ülejäänud üldkasuliku töö tunnid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult A. Hintsile mõistetud vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei oleks enam otstarbekas. 2
13. A. Hintsi elukoha vahetusega seotud põhjendused on ringkonnakohtu hinnangul ainetud. Isegi juhul kui A. Hintsil olid tõepoolest majanduslikud raskused, mistõttu viimane oli sunnitud pidevalt elukohti vahetama, ei takistanud eeltoodu kuidagi kriminaalhooldusametnikku teavitamast vastavatest elukoha muudatustest. Ühtlasi nähtub asja materjalidest, et A. Hintsiga on olnud teisigi probleeme – viimane on jätnud ilmumata nii registreerimistele kui ka kokku lepitud ajal üldkasuliku töö tegemisele. Samuti katkestas A. Hints ka sotsiaalprogrammis osalemise, mis määrati just nimelt viimase alkoholi tarvitamise harjumusi silmas pidades (kannab karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis). Viimaks, hoolimata juba toime pandud rikkumistest, otsustas A. Hints pärast erakorralise ettekande esitamist tarvitada alkoholi, kuigi tal oli kohtu poolt määratud alkoholikeeld. Eeltoodu näitab ilmekalt A. Hintsi äärmiselt kesist motivatsiooni ka tegelikkuses temale määratud kohustusi täita. Eeltoodust saab omakorda järeldada, et A. Hintsile antud võimalus kanda temale mõistetud vangistust vabaduses ei ole täitnud oma eesmärki ja isik ei ole osanud ära kasutada kriminaalhooldusametniku poolt pakutavat tuge resotsialiseerumisel ja edasise õiguskuulekuse tagamisel. Viimaks leiab ringkonnakohus sedagi, et katseaja pikendamine ei täidaks A. Hintsi puhul eesmärki, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et isik oleks ka edasiselt suuteline täitma temale määratud nõudeid ja kohustusi. Sellest tulenevalt ei ole A. Hintsi vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ennast õigustanud ja temale mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.
14. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 22.01.2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 3