← Eesti

1-06-10627\6

Obsah (5)§ 423§ 74§ 75§ 50§ 78

1-06-10627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2006. a Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-10627 (06267000232) Kohtukoos

§ 423

lg 1 järgi lühimenetluse korras Prokuröri abi Merry Lübik Süüdistatav J.T elukoht: x, isikukood: x, töökoht: x. Varasem karistatus puudub Kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 3 ja lg 2 kohus otsustas: süüdi tunnistada J.T

§ 423lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada J.T`ile mõistetud karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui J.T ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära J.T`ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks.

Välja mõista J.T`ilt tsiviilhagi katteks: kannatanu X X kasuks 2403 (kaks tuhat nelisada kolm) krooni. 1

(3)1-06-10627 Välja mõista J.T`ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses s.o 4500 (neli tuhat viissada) krooni, milline tasuda riigituludesse 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (viitenumber 2800049696). Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata

§ 78p 1 alusel alates 09.10.2006.a.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon J.T`i süüdistatakse selles, et tema juhtides xxx.a. kella 18.30 ajal temale kuuluvat sõiduautot x registreerimismärgiga xxx, sõitis x linnas x maanteel maja nr x juures suunaga x tänava poole reguleerimata ülekäigurajale, möödudes ülekäiguraja ees seisma jäänud kõrvalreas olevast sõidukist ning sõitis otsa ülekäigurajal teed ületanud jalakäijale X.X`le rikkudes sellega Liikluseeskirja § 47 nõudeid, mille kohaselt: kui reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis seisma jäämas või seisma jäänud sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal, jäämata seisma ülekäiguraja ees. Ülekäigurajale tohib sõita pärast Liikluseeskirja § 46 nõuete täitmise võimalikkuses veendumist. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai X.X peaaju põrutuse, kolju ja koljupõhimiku murru koos peanahaaluste ja ajukelmetealuste verevalumitega, mille tagajärjel suri haiglas x.a. kell 21.50, põhjuseks tömp peaaju-kolju trauma. Seega J.T, mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, pani toime

§ 423lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu põhjendus süüdistuse tõendatuse ja karistuse kohta J.T`ile esitatud süüdistus

§ 423lg 1 järgi on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Protokollist liiklusõnnetuse sündmuskoha paikliku vaatluse kohta (toimik lk. 6-7, 12-15), liiklusõnnetuse skeemist (toimik lk. 8-9) ja protokollist liiklusvahendi ülevaatuse kohta nähtub, et J.T`i poolt juhitud sõiduauto sõitis x linnas X maja nr x juures reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületanud jalakäijale. Tunnistajate XX`i ja XX`i ütlustest nähtub, et nemad nägid, kuidas J.T`ile kuuluv sõiduauto sõitis X maja nr x juures reguleerimata ülekäigurajal otsa teed ületavale jalakäijale. Mõlema tunnistaja ütluste kohaselt ületas meesterahvas sõiduteed tavalise kõnnakuga, mitte joostes. Auto peatus kohe ja J.T väljus autost ning helistas kiirabisse. Surma kohtuarstliku lahangu aktist nr 80 (toimik lk. 25-27) nähtub, et X.X surma põhjuseks oli tömp peaaju-kolju trauma ja laibal leitud vigastused – peaaju põrutus, kolju ja koljupõhimiku murd koos peanahaaluste ja ajukelmetealuste verevalumitega võisid olla saadud ühemomentselt x.a. kell 18.30 toiminud liiklusõnnetuses, kus kannatanu sai löögi sõiduautolt. X.X verest etüülalkoholi ei leitud. Süüdistatav J.T tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi täielikult ja kahetses toimepandut. J.T`i teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. J.T`i karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, tema karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus 2

(3)1-06-10627 tema puhtsüdamliku kahetsuse ning vahetult pärast õnnetust kannatanule abi osutamist. Hinnates kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, kohus leidis, et J.T`i on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras, milline tuleb mõista

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi 18 kuulise katseajaga, määrates ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla täitma

§ 75

lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võib kohus ära võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks juhtimisõiguse, kui isik mõistetakse süüdi mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest. Kuna antud juhul on liikluseeskirja rikkumine toonud kaasa raskeima võimaliku tagajärje – isiku surma, siis tuleb J.T`ilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus sanktsiooni alammäärale lähedastes piirides. Olev Otsus Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.