Obsah (8)

§ 657§ 654§ 232§ 230§ 34§ 171§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-16

) § 347 lg-st 5 tulenevat kohustust täitnud. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja ei valda eesti keelt ja ei ole uurinud, kas hageja vajab kohtumenetluses tõlki. Maakohus ei pööranud tähelepanu sellele, et testamendi koostas DD, kes on tunnistaja KK abikaasa. Seega ei ole testament koostatud testaatori poolt.

1. Testaatori 19.09.2015 kodust testamenti ei antud viivitamatult notarile üle. PärS § 26 lg 2 mõttest tulenevalt tuli testament anda notarile üle hiljemalt 21.09.2015 ehk esimesel tööpäeval peale testamendi koostamist. Kuna PärS § 26 lg 2 kohustus on täitmata, siis 3 koduse testamendi järgse pärija õigus asuda seadusjärgse pärija asemele aegub hiljemalt testamendi tegemisele järgneva tööpäeva möödumisel.
2. Ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et väidetavalt pärandaja poolt antud allkiri ja tunnistajate allkirjad on kirjutatud erinevate kirjutusvahenditega. Kohus ei ole uurinud tunnistajate ütluste vastuolu eelmärgituga. VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
3. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (

§ 654lg 6).

1. CC on 19.09.2015 testamendiga pärandanud kogu oma vara kostjale (abikaasale). 19.09.2015 testamendile on alla kirjutanud testaator CC ning tunnistajatena TT ning KK. PärS § 23 lg 1 järgi võib testaator teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. PärS § 23 lg 2 kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline.
2. 08.02.2019 ekspertiisiakti nr 18E-DK0058 kohaselt ei ole allkiri testamendil tõenäoliselt kirjutatud CC poolt (I kd tl 58-60). 28.08.2018 ekspertiisiakti nr 18E-DM0045 kohaselt on testamendi allkirjastamine tunnistajate TT ning KK poolt samaaegselt tõenäolisem, kui nende kahe tunnistaja poolt erinevatel aegadel.
3. Notari poolt 05.04.2016 koostatud tunnistaja TT ärakuulamise protokolli kohaselt ja 15.04.2016 koostatud tunnistaja KK ärakuulamise protokolli kohaselt allkirjastas testamendi CC (I kd tl 19-20).
4. Maakohus on TT ning KK kuulanud üle tunnistajatena. Tunnistajate ütlustest 02.04.2019 kohtuistungi helisalvestiselt selgub, et testaator kirjutas testamendile alla kahe tunnistaja üheaegsel juuresolekul; kõigepealt allkirjastas testamendi testaator, siis tunnistajad; tunnistajatele selgitati, et tegemist on testamendiga; testaator sai aru, mida ta teeb. 21.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kõiki tõendeid kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et 08.02.2019 ekspertiisiakt nr 18E-DK0058 ei anna alust asuda seisukohale, et testament 4 ei ole alla kirjutatud CC poolt. Ekspertiisiaktist ei tulene, et CC ei ole kindlasti testamendile alla kirjutanud. Ekspertiisiaktis ei ole testamendi allkirjastamist CC poolt välistatud. Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et isiku allkiri võis tavapärasest allkirjast erineda ka kõrge ea ning halva tervisliku seisundi tõttu.
2. Maakohus on õigesti leidnud, et tunnistajate ütlused, et testament on allkirjastatud CC poolt tunnistajate juuresolekul, on veenvad. Tunnistajad kirjeldasid kohtuistungil testamendi allkirjastamise toimingut ja nende ütlustes ei ole sisulisi vastuolusid. Tunnistajate kohtuistungil antud ütlustes ei ole sisulisi vastuolusid ka notari koostatud tunnistajate ärakuulamise protokollidega.
3. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus uurinud tunnistajate selgituste vastuolu ekspertiisiaktis tuvastatuga. Kolleegium märgib, et notari poolt koostatud tunnistajate ärakuulamise protokollide kohaselt selgitas KK, et testaator ja tunnistajad kirjutasid alla ühe pastapliiatsiga, mis oli tumesinist või musta värvi, ning TT, et allkirjad andsid nad tumeda pliiatsiga, kuid tema mäletamise järgi ei olnud see musta värvi (I kd tl 19-20). 28.08.2018 ekspertiisiakti nr 18E-DM0045 kohaselt on allkirjad testaatori ja tunnistajate nimelt kirjutatud musta värvainega kirjutusvahendiga, kuid testaatori allkiri on kirjutatud erineva kirjutusvahendiga, kui tunnistajate allkirjad (I kd tl 54-56). Kolleegiumi hinnangul ei anna eeltoodu pidada KK ja TT selgitusi notari tunnistaja ärakuulamise protokollides ebausaldusväärseteks. Viidatud asjaolude (allkirjastamine ühe või erineva kirjutusvahendiga; kirjutusvahendi värvaine värv) puhul ei ole tegemist oluliste vastuoludega. Arvestades, et notari ärakuulamise protokollid on koostatud rohkem kui pool aastat pärast testamendi tegemist, siis on paratamatu, et tunnistajad ei pruugi kõiki detaile täpselt mäletada.
4. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti märkinud, et kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks tunnistajate isiklik huvi asja lahendamise tulemuse vastu või nende mõjutatus menetlusosalise poolt. Tunnistajate ütluste usaldusväärsust toetab ka 28.08.2018 ekspertiisiakt nr 18E-DM0045, mille kohaselt on testamendi allkirjastamine tunnistajate poolt samaaegselt tõenäolisem, kui nende kahe tunnistaja poolt erinevatel aegadel.
5. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et PärS § 23 lg 1 kohaselt peab testament olema kirjutatud testaatori poolt isiklikult. Notari poolt koostatud tunnistajate KK ja TT ärakuulamise protokollide kohaselt koostas testamendi teksti KK abikaasa. Kolleegiumi hinnangul ei oma tähendust asjaolu, et testamendi tekst oli kirjutatud KK abikaasa poolt. PärS § 23 lg 1 kohaselt peab testament olema allkirjastatud testaatori poolt. Testamendi tekst ei pea olema kirjutatud testaatori poolt isiklikult. Testamendis on testaator oma allkirjaga kinnitanud, et testament on koostatud tema sõnade järgi ja vastab tema tahtele.
6. PärS § 26 lg 2 sätestab, et saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud või kelle valduses on testament muul alusel, kohustatud testamendi viivitamata esitama notarile. Õige on maakohtu seisukoht, et võimalik testamendi viivitamata notarile üle andmise kohustuse rikkumine ei too kaasa testamendi tühisust. Hageja leiab, et kuna PärS § 26 lg 2 sätestatud kohustust on rikutud, siis on kostja nõue pärandile aegunud. Kolleegium märgib, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja nõudeid esitanud. Hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks on esitanud hageja. 5
7. Hageja on seisukohal, et antud asjas pidi kostja tõendama, et kostjal on õigus pärandile. Kolleegium märgib, et hageja on esitanud hagiavalduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Seega käib vaidlus testamendi tühisuse üle.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja esitas nõude testamendi tühisuse tuvastamiseks, siis oli see tema tõendamiskoormis.

1. Mis puudutab hageja väidet, et kohus ei ole uurinud kompromissi võimalikkust, siis maakohus viitas 21.09.2016 määruses, et tsiviilasja on võimalik lahendada ka kokkuleppel. Pooltel on menetluse jooksul olnud piisavalt aega kompromissi sõlmimiseks.
2. Samuti on hageja väitnud, et kohus ei ole selgitanud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ega taganud hagejale tõlki. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on nimetatud selgituskohustust täitnud 21.09.2016 määruses. Samuti on maakohus selgitanud menetlustoimingu õigeaegselt tegemata jätmise tagajärgi kohtuistungitel. Lisaks oli hagejal maakohtus lepinguline esindaja. Mis puudutab tõlgi kaasamist, siis kohus kaasab poole taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat (

§ 34lg 1).

Hagejal oli menetluses esindaja.

1. Ülaltoodule tuginedes asus maakohus õigesti seisukohale, et puuduvad alused testamendi tühisuse tuvastamiseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole põhjust muuta maakohtu otsust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu määratud menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud.
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud 480 eurot, mis koosnevad apellatsioonkaebusele vastuse koostamisest 4 tunni ulatuses. Hageja ei esitanud menetluskuludele vastuväiteid. 34.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja esindaja poolt apellatsiooniastmes toimingutele kulutatud aeg on põhjendatud. Esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist turuhinda. Eeltoodule tuginedes tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 480 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6