Obsah (7)

§ 442§ 187§ 164§ 162§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse kuupäev 17. märts 2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19142 Tsiviilasi L L hagi J L vastu elatise nõudes

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

1. 06.12.2019 esitas hageja L L hagi J L vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt soovib hageja elatise väljamõistmist alates 06.12.2019 270 eurot kuus, kuid mitte vähem seaduses ettenähtud miinimumsuurusest ja tagasiulatuva perioodina 05.12.2018 kuni 05.12.2019 katteks 1895,98 eurot. Kostja vastuse osas leiab hageja, et kostja ei nõustu elatise maksmisega tagasiulatuvas osas. Hageja on seisukohal, et ei saa pidada piisavaks ülalpidamiskohustuse täimiseks seda, et kostja tasub korteriga seotud kommunaalmakseid (nimetatud maksete tegemist on hageja ka nõude esitamisel arvestanud ning selles osas vähendanud ka väljamõistetavat summat). Kuid on olnud ka olukordi, kus kostja /kohtu parandus/ ei tasunud korteriga seotud kommunaalmakseid, siis pidi seda tegema hageja seaduslik esindaja, samuti tekkisid võlgnevused korteriühistu ees jne, samuti on ka hageja seaduslik esindaja soovinud, et kostja maksaks lapsele elatist, et siis maksaks ise korteriühistu arveid jne. Aga kostja ei ole olnud sellega nõus. Kostja poolt tehtavad maksed pangale eluasemelaenu katteks ja lapsele antud taskuraha ei ole ülalpidamiskohustuse täitmine. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus otsuses nr. 3-2-1-159-12 p. 11 - Riigikohus on
2. märtsil 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07 tehtud otsuse p-s 12 leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Samuti ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks neid kulutusi, mida on kostja teinud temale kuuluva vara soetamiseks st. laenumaksete tasumist pangale. Laenumaksete tagasimakseid saaks pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kui korter oleks kuulunud hagejale ning kostja ja hageja seaduslik esindaja oleksid selles kokku leppinud. Kolleegium on
3. aprilli
4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (vt. Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-108-07 p.11). Kostja poolt on tasutud perioodi 06.12.2018 - 05.12.2019 eest eluasemekulusid summas 1338,31 eurot, mis on ca 111,50 eurot kuus. Arvestades seda, et elatise miinimumsumma oli 2018 250 eurot ja 2019 270 eurot kuus on tegemist ebapiisava ülalpidamisega, mistõttu on hagejal igati õigus esitada nõue elatist väljamõistmiseks sh. tagasiulatuva perioodi eest. Kostja on seisukohal, et ka lastetoetuste osas tuleb tagasi ulatuvalt vähendada nõutavat summat 30 eurot kuus (s.o. siis 360 eurot). Hageja on nõus seda tegema juhul, kui kostja nõustub hageja 2 pakutud kompromissiga. Vastasel juhul on kostja kohus tõendada, et esinevad alused lastetoetuse mahaarvestamiseks elatise nõudel. Hageja korrigeerib esitatud tagasiulatuvat nõuet kostja poolt esitatud andmete alusel (hagejale oli teada summa suuruseks 1336,62 eurot – aga kostja esitatud pangakontoväljavõttest nähtub, et korteriühistule on tasutud 1338,31) – seega on PKS § 108 alusel nõutava elatise võla suuruseks 1893,99 eurot. Kostja on ebaõigel seisukohal, et menetluskulude osas tuleb kohaldada

§ 164lg 1.

Hageja rõhutab, et tegemist on ülalpidamisasjaga, mille puhul kohaldatakse

§ 162

lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164lg 1 kuulub kohaldamisele vaid abielu- ja põlvnemisasjade puhul.

Seega on põhjendatud menetluskulude jätmine kostja kanda. Hageja teeb ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga selliselt, et kostja hakkab tasuma elatist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras alates 06.12.

1. Elatise võlgnevuse summas 1533,99 (siit on maha arvestatud lastetoetus 12x30 s.o. 360 eurot) tasub kostja osamaksetena 6 kuu jooksul s.o. 255,65 eurot kuus, millest kostjal on õigus maha arvestada kostja poolt tasumisele kuuluvad kommunaalteenused xxxx korteri eest perioodil, millal hageja ja hageja seaduslik esindaja nimetatud korterit kasutavad (nimelt on kostja avaldanud soovi, et hageja ja hageja seaduslik esindaja vabastaks temale kuuluva eluruumi). Hageja plaanib koos emaga korteri vabastada 6 kuu jooksul. Kompromissi saavutamisel ei nõua hageja kostjalt menetluskulude hüvitamist. Samuti ei ole hagejal midagi selle vastu, et elatist hakatakse tasuma 10-ndaks kuupäevaks. Juhul, kui kompromissi ei sõlmita jääb hageja esitatud nõuete juurde ja palub kohtul: --välja mõista J Lilt alates 06.12.2019 elatis lapse L L kasuks ja ülalpidamiseks summas 270 eurot kuus kuid mitte vähem, kui 50% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast; --välja mõista J Lilt elatis L L ülalpidamiskohustuse täitmiseks perioodi 05.12.2018 kuni 06.12.2019 eest summas 1893,99 eurot; --elatis mõista välja H T, kes on L L seaduslik esindaja, kasuks; --ülalpidamiseks välja mõistetud elatis kanda iga kuu
2. kuupäevaks H Ti arveldusarvele nr xxxx; --tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks kogu nõude ulatuses; --välja mõista J Lilt L L poolt kantud menetluskulud; --märkida menetluskulusid kindlaksmääravas lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. KOSTJA VASTUS
3. Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil tunnistab hagi osaliselt. Eksitav ja pahatahtlik on hageja seadusliku esindaja väide, et kostja ei ole lapse suhtes korrektselt ülalpidamiskohustust täitnud. Peale poolte lahkuminekut
4. aastal jäid hageja ja hageja seaduslik esindaja elama kostjale kuuluvasse korterisse (xxxx), mille ostmiseks võetud pangalaenu, keskmiselt 86,96 eurot kuus, on kostja üksinda tasunud sellest ajast saadik kuni tänase päevani, sealjuures tasunud ka korteriga seotud kommunaalmakseid, keskmiselt 111,53 eurot kuus. Sellest lähtuvalt võib asuda seisukohale, et hageja seaduslik esindaja on viimased 12 aastat nõustunud kostja poolse ülalpidamiskohustuse täitmisega läbi vahetute kulutuste tegemise ega ole kordagi teinud kostjale ettepanekut täita edaspidi lapse ülalpidamiskohustust läbi elatise maksmise. Elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõue on eeltoodud olukorras äärmiselt pahatahtlik. Täiendavalt kannab kostja igakuiselt otse hageja pangakontole 50 eurot, mis on samuti käsitletav ülalpidamiskohustuse täitmisena. 3 Kostja mõistab, et lapse eluasemekulude katmisena on tavapärase praktikana võimalik arvestada eluasemelaenu makseid ja kommunaalmakseid vaid poole ulatuses, kuid siiski on kostja seisukohal, et tema poolt kantud kulutuste tulemusena vähenesid märkimisväärselt hageja seadusliku esindaja isiklikud eluasemekulud, mistõttu oli tal nende arvelt võimalik kostja eest katta hageja ülalpidamiskulusid teistes kuluartiklites, nagu näiteks toit, riided-jalanõud jms. Kostja on seega hageja suhtes korrektselt täitnud ülalpidamiskohustust ja puudub alus tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks. Kui vanem täidab oma ülalpidamiskohustust last kasvatava vanema nõusolekul vahetult kulutusi kandes, puudub alus elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Oluline on märkida ka seda, et hageja seaduslik esindaja ei ole kostjalt kordagi elatist nõudnud, mistõttu võis kostja arusaadavalt eeldada, et hageja seaduslik esindaja nõustub kostjapoolse ülalpidamiskohustuse täitmisega täpselt sellisel viisil, nagu kostja seda viimased 12 aastat teinud on. Kostja mõistab, et hageja seaduslikul esindajal on õigus nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist elatise maksmise teel ja kostja on sellega nõus. Küll aga jääb kostjale arusaamatuks, miks otsustas hageja seaduslik esindaja pöörduda otsejoones kohtusse, kordagi kostjale elatise maksmise ettepanekut tegemata. Kostja on nõus tasuma hagiavalduses nõutud summas elatist alates 01.01.2020, kuna kostja on siiani juba tasunud eluasemelaenumaksed, kommunaalmaksed ja sooritanud ülekande lapse pangakontole. Olukorras, kus kostjal tuleb hakata tasuma elatist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud summas, ei ole tal enam rahaliselt võimalik tagada hagejale ja hageja seaduslikule esindajale tasuta eluruumi kasutamist, sellega tuleb hageja seaduslikul esindajal arvestada. Elatise väljamõistmine varem kui 01.01.2020 tekitaks äärmiselt ebaõiglase olukorra, kus kostjal tuleb hageja ülalpidamiseks teha kulutusi topelt, kandes nii hagejaga seotud vahetuid kulutusi kui ka makstes elatist. Kostja palub elatise tasumise kuupäevaks määrata iga kalendrikuu
5. kuupäeva, sest kostja sissetulek laekub igakuiselt alles 10.-ndal kuupäeval. Lisaks eeltoodule peab kostja oluliseks märkida, et hageja seaduslikule esindajale on igakuiselt laekunud riiklik peretoetus summas 60 eurot, mille arvelt on hageja seaduslik esindaja saanud osaliselt katta hageja igakuiseid vajadusi. Nimetatud summast poole ulatuses (30 eurot) võib tagasiulatuva nõude osas lugeda täidetuks kostja poolse ülalpidamiskohustuse hageja ees. Samuti peab kostja põhjendatuks igakuiselt makstava elatise vähendamist poole lapsetoetuse summas, kuivõrd osaliselt on hageja vajadusi võimalik katta riiklikult makstavast peretoetusest (Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-174-16). Arvestades asjaolu, et hageja ei ole kohtuväliselt kordagi pöördunud elatise maksmise ettepanekuga kostja poole ja kostja ei vaidle elatise edasiulatuvale väljamõistmisele vastu, palub kostja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Käesolevaks hetkeks on kostja kandnud menetluskulusid summas 375 eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud rahuldada osaliselt.
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).
8. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb nn jooksva elatise nõude muudetud (alguse aeg) osas rahuldada täielikult ning kostjalt tuleb välja mõista alates 01.01.2020 elatis hageja kasuks iga kuu 4 summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja ei ole vaidlustanud elatise maksmise kohustust ega selle suurust ja tunnistas- suuliselt istungil- ka selliselt esitatud nõuet. Kostja ei ole väitnud, ja selle tõttu pole seda vaja ka tõendada, et esineks aluseid tasuda seaduses ettenähtust väiksemas suuruses elatist. Tulenevalt sellest, et miinimumsuuruses elatise nõudmisel ei pea hageja tõendama lapse vajadusi, ei pea kohus vajalikuks tõendeid koguda ja hinnata kummagi vanema võimekuse ja võimaluste kohta selles suuruses lapse ülalpidamises osaleda. 5.
9. Kohus peab võimalikuks tagasiulatuva perioodi eest esitatud nõude lahendamisel arvestada kostja väidetega- mida hageja kinnitas ka vastavate ümberarvutuste tegemisega nõustudes, et ta on sel perioodil lapse ülalpidamises osalenud mh eluasemega seonduvate kulude maksmise kaudu. Kuna kostja on hageja kinnitusel perioodil 2018 dets kuni 2019 dets tasunud eluasemekulusid kogusummas 1336,32 eurot, siis on kohtu hinnangul kostja täitnud vastavas ulatuses ka ülalpidamiskohustust piisavas, ehk lähtuvalt RAKE uuringus (vt ka RK lahend 3-2-1-174-16, Tartu Rk lahend 2-19-21) käsitletust, lapse tegelikele vajadustele vastavas ulatuses. Kohus nõustub kostjaga, et neid kulutusi ei pidanud hageja seaduslik esindaja samal perioodil tegema, ehk et ta ei tasunud ei lapse ega ka enda kui eluruumi teise kasutaja osa eluasemekuludest. 5.
10. Eeltoodut arvestades peab kohus ebaõigeks sama perioodi eest kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis kogu nõutud ulatuses. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täida vahetu ülalpidamise andmise eesmärki (3-2-1-35-16-p 19) eriti olukorras, kus hageja, kel juba august 2019 seisuga sai selgeks, et vanematel on erimeelsused elatise maksmise viisi osas, on veel viivitanud kohtusse pöördumisega 4 kuud. 5.
11. Kui lapse ülalpidamisvajadus on ilmne ja kostja kas ei osale lapse ülalpidamises või ei tee seda hageja arvates piisavalt, jääb kohtule selgusetuks hageja seadusliku esindaja viivitamine elatise nõude esitamisega. Hageja on kostjapoolset maksete teostamise viisi aktsepteerinud vähemalt augustini 2019, mistõttu esitades sellest 4 kuud hiljem tagasiulatuva perioodina nõude 12 kuu elatisena, satub kostja kohtu hinnangul tõenäoliselt (sõna, mida on tagasiulatuva perioodi eest nõuete rahuldamata jätmisel korduvalt kasutatud nii II kui III astme lahendites) ebamõistlikult raskesse olukorda, mis võib mõjutada ka jooksva elatise maksmise kohustuse täitmist iga-aastaselt suureneva elatise miinimumsuuruse näol. Lahendi 3-2-1-35-16-p 19 kohaselt: kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike nõuete eest, mille rahuldamine ei täideks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (ka lahend nr 3-2-1-136-13 ). Kohtul tuleb seega tagasiulatuva perioodi eest esitatud nõude puhul arvestada, kas ja millal õigustatud isik nõude esitas. Antud asjas on tuvastatud (tlk 60), et pooled hakkasid elatise teemal suhtlema augustis 2019 ja sellest nähtuvalt ei pea kohus põhjendatuks rahuldada tagasiulatuva elatise nõuet perioodi 05.12.2018 kuni 04.08.2019 ehk ca 8 kuu eest. 5.
12. Hageja väide, et ta on ka varasemalt aastaid kostjaga elatisest rääkinud, ei ole tõendatud. 5 Kohus märgib, et hageja, kes leiab, et tema õigusi on kostja poolt rikutud elatise ebapiisavas ulatuses ja/või ebakorrapäraselt maksmisega, peab mõistliku viivituseta astuma samme oma õiguste realiseerimiseks. Nimetatu aitab vältida olukorda, kus tagasiulatuva perioodi katteks nõutava elatise maksmine muutuks kostja jaoks põhjendamatult koormavaks. 5.
13. Kohus nõustub küll hagejaga, et kostja ei ole tagasiulatuva elatise nõudele vastuväiteid esitades tuginenud nõude suuruse koormavusele, kuid on ilmne, et koosmõjus iga-aastaselt suureneva elatise miinimumiga (mille kohta omakorda on riigikohus juba avaldanud seisukoha, et see pole kooskõlas laste tegelike vajadustega ja ei ole realistlikult ka täidetav) oleks tagasiulatuva elatisnõude ühekordne täitmine kostja ülalpidamisvõimekust siiski oluliselt mõjutav tegur. Kohtupraktikas tagasiulatuva elatisnõude lahendamisel kasutatud väljend „tõenäoliselt võib osutuda raskeks“, ei eelda kohtu hinnangul, et kostja obligatoorselt sellele koormavusele kui asjaolule tugineks ja selle ka tõendaks. 5.
14. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja poolt tehtavad maksed on seotud kostja kinnisvaraga, mistõttu sellega seonduvate laenumaksete näol on tegemist kostja enda huvides tehtavate maksetega, mida elatise nn asendusena saaks arvestada vaid siis kui hageja oleks sellega nõus. Hageja ei ole vastavat nõusolekut andnud. Ka taskuraha andmist ei saa pidada nõuetekohaseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks kuni hageja ei ole vastavat nõusolekut, eelnevalt või tagasiulatuvalt, andnud. 5.
15. Seega rahuldab kohus osaliselt tagasiulatuva perioodi katteks esitatud elatise nõude perioodi alates 05.08.2019 kuni 05.12.2019 katteks. Kuna kostja tasus hagis nõutava 12 kuulisel perioodil eluasemekulusid summas 1336,32 eurot, siis on hageja arvestuste kohaselt kostja seega eluasemekulude katteks tasunud keskmiselt 1336,32:12= 111,36 eurot kuus. Kuna kohus rahuldab tagasiulatuva perioodi elatise nõude nelja kuu ulatuses, siis saab nõude lugeda täidetuks 4 x 111,36 euro ulatuses. Kohus leiaks küll põhjendatumaks arvestada tagasiulatuva perioodi puhul nõutava elatise suurusena mitte miinimumsuurust vaid RAKE uuringu järgset reaalset lapse vajadust - 156,80 eurot, millest juba tasutuks loetud osa – 111,36 eurot- maha võttes jääks nn võlaks 156,80- 111,36 = 45,44 igakuuliselt x 4 kuud = 181,76 eurot, kuid see oleks sisuliselt elatise väljamõistmine alla miinimumsuuruse ja sellist taotlust kostja esitanud ei ole. 5.
16. Arvestades eeltoodut ja et 2019 oli elatise miinimumsuurus 270 eurot kuus, millest maha võttes tasutuks loetava osana 111,36 eurot, jääb tasumata osa suuruseks 158,64 eurot kuus, siis kuulub rahuldamisele 4-kuulise perioodi eest tagasiulatuv elatis summas 634,56 eurot.
17. Viivitamata täidetavaks tunnistamine Hagis on esitatud taotlus tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks kogu nõude ulatuses. Suulises menetluses on hageja seda muutnud ning soovinud otsus tunnistada viivitamata täidetavaks nn jooksva elatise osas. Kostja ei ole vastuväidet esitanud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole tunnistada kohtulahend viivitamata täidetavaks kohtumenetluse ajal või enne seda tekkinud elatise võlgnevuse osas. Kuna kohtulahend tehakse avalikult teatavaks
18. märtsil ning elatis kuulub tasumisele jooksva kuu eest, siis tuleb lahend täidetavaks tunnistada alates 01.03.2020 elatisena maksmisele kuuluva kohustuse osas. 6
19. Tõendid Kohus on lahendi tegemisel käsitlenud kostja vastusele lisatud kostja poolt erinevate maksete tegemise tõendeid (tlk 25-40) ja hageja poolt esitatud kirjavahetust poolte suhtlemise kohta elatise maksmise küsimuses (tlk 53, 65-66). MENETLUSKULUD 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osaliselt rahuldamisel kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt, st muudetud (sisuliselt pisut vähendatud) ulatuses jooksva elatise nõude osas. Rahuldamata on jäetud 2/3 ajalist osa tagasiulatuva elatisenõude perioodist ning vähendatud on summaliselt nõuet rahuldatud ajaperioodi eest. Kuna kostja ei ole põhjustanud menetlust seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta, siis

§ 164lg 3 ei kohaldu.

Hageja menetluskuludeks on kulud õigusabile – hagi koostamine, kostja vastuse osas seisukoha andmine, istungiks ettevalmistumine ja sellel osalemine- 4,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 125 eurot + käibemaks, st kokku 675 eurot. Kostja menetluskuludeks on kulud õigusabile- hagile vastuse koostamine, hageja seisukohtade läbitöötamine, istungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine- 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 125 eurot (sisaldab ka käibemaksu), kokku 750 eurot. Kohus leiab, et mõningast ülepaisutatust on mõlema poole kuludes. Elatise miinimumnõudes hagi on olemuselt lihtne hagi, isegi kui seal on ka hagi tagamise taotlus, mida oleks võimalik esitada ka blanketses vormis nn lahtrite täitmisena ja seetõttu ei ole sellise hagi koostamise ajakulu professionaalsel esindajal suurem kui 1 tund. Istung kestis koos kompromissläbirääkimistega ca 50 minutit. Arvestades, et koostatud oli juba hagi ja seisukoht kostja vastusele, on esindajal ettevalmistuda võimalik vahetult enne istungit 10 minutiga ja seega istungiga seonduvaks kuluks peab kohus põhjendatuks 1 tund. Seisukoha koostamine kostja vastusele võis võtta aega, sest tegemist ei olnud enam tüüphagi koostamisega ja analüüsida tuli kostja esitatud tõendeid, mistõttu ajakulu 1,5 tundi saab lugeda asjakohaseks. Seega kokku kohus peab hageja põhjendatud kuluks õigusabile 3,5 tundi ehk 525 eurot. Kostja esindaja kulud on ülepaisutatud hagile vastuse koostamise ajakulu osas, kohus peab põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Hageja seisukohtade läbitöötamise ja kliendi konsultatsioonide ajakulu ei pea kohus vajalikuks arvestada, sest selle ei järgnenud konkreetset menetlusdokumenti. Istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise ajana arvestab kohus, analoogselt hagejaga, 1 tunniga. Seega on kostja põhjendatud ajakulu esindusele 3 tundi ehk 375 eurot. Kuna mõlemat poolt esindasid lepingulised esindajad ja esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kulud (põhjendatud ulatuses) suhteliselt võrdsetes suurusjärkudes, siis jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik 7