← Eesti

2-20-3088/12

Obsah (9)§ 26§ 1§ 31§ 86§ 89§ 23§ 65§ 150§ 35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Konsultant Margit Laurits Männiste Määruse tegemise aeg ja koht 2. aprill 2020, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-3088 Tsiviilasi Global Manp

§ 26lg 2 alusel.

31. märtsil 2020 saatis võlgniku esindaja kohtule avalduse, mille kohaselt ta on nõus, et kohus vaatab pankrotiavalduse läbi ilma võlgniku osavõtuta

§ 26

lg 2 alusel, arvestades eriolukorda ja eriolukorra juhi poolt seatud rangeid liikumispiiranguid. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ning selle täiendus ja lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada.
  2. Pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg-te 2 ja 3 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

  1. Praegusel juhul on võlgniku maksejõuetus püsiva iseloomuga, sest võlgniku olemasoleva vara (43 635,11 eurot) arvelt ei ole võimalik rahuldada võlgniku kohutusi, mida on teadaolevalt vähemalt 248 532,04 euro ulatuses. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustasid ebaõnnestunud äriprojektid Soome ja Eesti Vabariigis, seega on maksejõuetuse põhjuseks esialgsetel andmetel muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kuivõrd olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb viia läbi Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas (Sauna 5, Rapla)
  2. aprillil 2020 kell 10.
  3. Pankrotihalduril tuleb tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. 4

(5)9.

§ 86

lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 86

lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tulenevalt

§ 89

lg 1 p-st 3 võib kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks kohus võlgniku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida vande andmise kohustust. 10. Kohus määrab võlgniku vande andmise pärast Eesti Vabariigis 12. märtsil 2020 väljakuulutatud eriolukorra ja 25. märtsil 2020 kehtestatud täiendavate liikumispiirangute lõppu

§ 86lg-st 2 tulenevalt.

11. Tulenevalt

§ 23

lg-test 1 ja 3 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 150

lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, sh ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast.

§ 35

lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. 12. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses (määruse p 4), kuna need vastavad nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise pankrotihalduri tasu kuulub rahuldamisele pankrotivara arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Agle Elmik kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.