← Eesti

2-19-20669/11

Obsah (7)§ 22§ 31§ 171§ 55§ 86§ 23§ 1

2-19-20669 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 17. märts 2020 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-19-20669 Tsiviilasi R Pi avaldus enda pankr

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. veebruaril 2020 esitatud aruande kohaselt puudub võlgnikul kinnisvara. Võlgnikule kuulub sõiduk xxxx, reg. märgiga xxxx, reg. aasta xxxx (väärtus 50 eurot). Võlgnikul puudub seos äriühingutega, tema nimele on avatud konto Swedbank AS-is, mille saldo on seisuga 16.01.2020 2

(5)2-19-20669 115.57 eurot ja pensionikonto Swedbank Pensionifond K100, mille konto saldo on 12 585.97 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on brutopalk 972.51 eurot ja ühekordsed KOV sotsiaaltoetused. Muu vara võlgnikul puudub. Vara tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps.
  1. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 36 957.11 euro ulatuses, s.h: 1) Bondora AS 9 770.94 eurot; 2) Gelvora MG 1 780.05 eurot; 3) Inbank AS 3 801.46 eurot; 4) OK Incure OÜ 3 932.76 eurot; 5) Coop Finants AS 382.81 eurot; 6) Era Liisingu Inkassoteenused AS 5 814.28; 7) Inkassokeskus OÜ 1 158.10 eurot; 8) Julianus Inkasso OÜ 7 811.40 eurot; 9) Eesti Inkasso OÜ 1 705.31 eurot; 10) xxxx OÜ 800 eurot. Nõuetele lisanduvad viivised.
  2. Ajutine haldur on tuvastanud, et saadud laene on kasutatud nii igapäevaste kulude katteks, kuid ka laenulepingutest tulenevate jooksvate tagasimaksete teostamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puuduv vara ja tema sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Maksejõuetuse põhjuseks on hooletu finantskäitumine. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
  3. Ajutine haldur on pankroti väljakuulutamise korral nõus jätkama pankrotihaldurina ja palus kohtul määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht, avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud. KOHTUISTUNG
  4. Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde ja teatas, et soovib endiselt enda pankroti väljakuulutamist. Võlgnik nõustus ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisega.
  5. Ajutine haldur jäi aruande juurde, leides, et pankrot tuleks välja kuulutada ja anda isikule võimalus olukorda parandada. Ajutine haldur jäi ka pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise taotluse juurde. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur oli seisukohal, et võlausaldajatele tuleb teha ettepanek kohtu deposiiti raha ette tasumiseks.
  6. Kohus andis võlgniku võlausaldajatele ning kolmandatele isikutele kohtu deposiiti 1 700 eurot tasumiseks pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel tähtaja kuni 10.03.
  7. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
  9. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 3

(5)2-19-20669 14. Pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande kohaselt töötab võlgnik OÜ-s xxxx, tema sissetulekuks on brutopalk 972.51 eurot ja ühekordsed KOV sotsiaaltoetused. Võlgnikul puudub kinnisvara. Isikule kuulub üks sõiduk, mille orienteeruv väärtus on 50 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohutusi vähemalt 36 957.11 euro ulatuses. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused ületavad tema vara, puudub käesolevas asjas alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellepärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 15. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab ajutise halduri võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega, määrab

§ 31

lg 5 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 06.04.2020 kell 10.00. 16.

§ 86

lg 1 ja lg 2 alusel kohustab kohus võlgnikku andma vannet enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku algust. Ajutise halduri tasu 17.

§ 23

lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 6 tunni eest summas 540 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 108 eurot, kokku 648 eurot ning tehtud kulutuste katteks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 7.20, kokku 43.20 eurot määramiseks. Kokku tasu ja kulutused 691.20 eurot. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamist xxxx OÜ kasuks, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
  2. Ajutise halduri keskmine tunnitasu 90 eurot ei ületa

§ 23

lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis.

§ 23

lg 4 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 476.40 eurot. Riigi eelarvest ajutisele haldurile tasu määramisel lähtub kohus ka sellest, et 20.02.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega tegi kohus võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku võlgniku pankrotimenetluses ajutise 4

(5)2-19-20669 halduri tasu ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele 1 700 eurot ettetasumiseks. Eriigikassa andmetel ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele raha ette tasunud. Ülejäänud halduri tasu ja kulutused summas 214.80 eurot (691.20 - 476.40) kuuluvad hüvitamisele pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 20. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, § 78 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.