Obsah (7)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 20. juunil 2019.a, Tallinnas Hagihind Mene

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja 2 võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4. Menetlusosalised on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning kohus on 12.11.2018.a kohtumäärusega määranud lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses (t/l 100-101). 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nimetatud sätet on kohus 29.01.2018.a määruses ka pooltele selgitanud (t/l 24-25).

1. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – hageja põhikirja järgi oli viimase kinnitamise aeg 11.08.2014.a ja kostja osamakse suuruseks oli 2 500 eurot (t/l 5-7). Osundatud põhikirja lisa punkti 1 kohaselt kuulub asutamise hetkel osaühingu osanikule L Jle osa nimiväärtusega 2 500 eurot, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa punktis 2.2 nimetatud ajaks. Punkti 2.2 kohaselt tasub osaühingu sissemakseta asutamise korral osanik osa eest täielikult 1 aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140 1 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel (t/l 6).
2. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kostja oleks tasunud äriühingu asutamisel sissemakse summas 2 500 eurot. Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab käesoleval ajal tasuma hagejale 2 500 eurot. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja vastu on esitatud nõue, mida ei ole võimalik osaühingu vara arvel täita.
3. Äriseadustiku (ÄS) § 1401 lg 1 kohaselt kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kuni osanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.
4. Õiguskirjanduses on leitud, et sissemakseta asutatud osaühingu kohta ei ole seaduses sätestatud, millal tuleb sissemaksed tasuda, ja vastav küsimus saab olla kokku lepitud asutamislepingus. Kui asutamislepingus tähtaega kokku lepitud ei ole, siis kuulub kohaldamisele ÄS § 1401 lg 2, mille järgi vastutab sissemakset täielikult mitte tasunud osanik osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Seega muutub osaühingu nõue osaniku vastu sissenõutavaks hiljemalt juhul, kui ühing ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Eelnevast saab ka järeldada, et kui osaühingul ei ole probleeme võlausaldajate nõuete rahuldamisega, võib sissemakse jäädagi tasumata (Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt. Ühinguõigus I, lk 277).
5. Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumendis tuginenud asjaolule, et hagejal on kolmandate isikute ees kohustused ja neid nõudeid ei ole võimalik osaühingu vahenditest katta (t/l 1, 18).
6. Kohustuste olemasolu kohta on hageja esitanud kohtule Xxxx interneti panga väljavõtte (t/l 20-21). Kostja on hageja vastava tõendi vaidlustanud, kuivõrd sellest ei nähtu, kelle kontot need summad puudutavad ja mida üldse tähendab „broneering“ (t/l 44 pöördel). Hageja ei ole esitanud selles osas kohtule täiendavaid selgitusi ega ka täiendavaid tõendeid.
7. Lisaks on hageja esitanud kohtule väljavõtte e-maksuametist väidetava sunniraha kohta 3 (t/l 68). Samas ei nähtu esitatust, et selline nõue on käesoleval ajal likvideerijale esitatud ja nõutud selle tasumist. Kostja poolt kohtule esitatust nähtub, et seisuga 16.03.2018.a hagejal maksuvõlg puudub (t/l 51).
8. Seega leiab kohus, et käesoleval juhtumil on hageja poolt tõendamata, et äriühingul on kolmandate isikute ees täitmata kohustusi või et kohustuste olemasolu korral ei jätku äriühingu omavahenditest nende täitmiseks.
9. Antud juhul on kostja ise põhikirjaga määranud kapitaliseerimise tähtajaks ühe aasta asutamisest, kuid kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja on lõpetamisel, s.o käimas on äriühingu likvideerimismenetlus. Seega leiab kohus, et kui asutatud äriühing lõpetatakse likvideerimismenetlusega ja võlausaldajaid ei ole, siis ei ole põhjendatud tasuda ka osakapitali sissemakset.
10. Kohtule esitatud 14.11.2017.a avaldatud täitemenetluses vallasasja enampakkumise teate kohaselt müüb kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel P S’ile kuuluva vara P OÜ reg.kood xxxx 2 500 eurose nimiväärtusega osa alghinnaga 150 eurot (t/l 54-55).
11. Hageja äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja oli hageja ainuosanik perioodil 11.08.2014.a kuni 17.11.2014.a (t/l 22 pöördel). Kostja on 17.11.2014.a võõrandanud talle kuuluva P OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot P S’ile (t/l 48-50). Nimetatud isik on lepingu punktis 1.5.4 kinnitanud, et ta on teadlik, et osaühing on asutatud sissemakset tegemata ning punktis 1.5.5 kinnitanud, et ta on teadlik, et kuni ta osanikuna ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel (t/l 49). Perioodil 21.11.2014.a kuni 04.12.2017.a oli hageja ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks P S (t/l 22 pöördel).
12. Alates 30.11.2017.a on hageja osanik M MTÜ ja samal päeval s.o. 30.11.2017.a on vastu võetud äriühingu lõpetamise otsus (t/l 52). Nimetatust tuleneb, et hageja osanik ei ole kavatsenud majandustegevust jätkata.
13. Kohus nõustub kostjaga selles, et antud juhul ei ole likvideerija koostanud likvideerimise algbilanssi, kuigi ÄS § 211 lg 2 järgi tuleb likvideerijal lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostada majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilanss ja seda selgitav aruanne, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid. Kostja on kogu menetluse vältel väitnud, et hageja ei ole antud juhtumil tõendanud nõuete olemasolu, kuivõrd hageja ei ole tõendina kohtule esitanud bilanssi, mis näitaks muuhulgas ära millised kohustused hagejal kolmandate isikute ees on ning milline vara hagejale kuulub.
14. Kooskõlas ÄS § 212 tuleb likvideerijal avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded viivitamatult teade osaühingu likvideerimismenetlusest ning teada olevatele võlausaldajatele peab likvideerija saatma likvideermisteate, millises tuleb märkida, et nõuded tuleb esitada nelja kuu jooksul teate avaldamisest. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et hageja likvideerija oleks selliselt toiminud ning seda vaatamata sellele, et kostja on asja kohtulikul menetlemisel vaidlustanud nõuete olemasolu.
15. Seega võib eeltoodust järeldada, et võlausaldajate nõuete rahuldamist käesoleval juhul ei toimu, vaid hageja osa on omandatud seetõttu, et esitada ÄS § 140¹ lg 2 tulenev nõue varasema osaniku vastu.
16. Lisaks nõustub kohus kostjaga selles, et kuivõrd hageja 30.11.2017.a muudetud põhikirja punkt 2.2 järgi tasub osa eest osanik vastavalt nimiväärtusele, siis tuleb maksmata osa eest tasuda hageja osanikul, kelleks on käesoleval ajal M MTÜ, mitte kostjal, kes on oma osa nimiväärtusega 2 500 eurot 17.11.2014.a. võõrandanud (t/l 48-50, 52, 56). 4
17. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu summas 2 500 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
18. Kuivõrd kohus hageja põhinõuet ei rahulda, siis ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue ja võla sissenõudmiskulu nõue.
19. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
20. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 26.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 970,05 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 27. Kooskõlas

§ 162

lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1 200 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot (t/l 140-141). Hageja hinnangul on kostja menetluskulud paisutatud ning põhjendamatud osas, mis kostja esindaja esitab väiteid või taotlusi, mis käesolevas hagimenetluses asjakohased ei ole (t/l 122).
2. Kostjal on esindajaga lepitud kokku kokkuleppetasu summas 1 200 eurot. Esindaja on tutvunud asja materjalidega, koostanud kostja vastuse kokku 7,24 tundi (t/l 63, 64) ning esindaja on tutvunud hageja seisukohaga 0,3 tundi, tutvunud kohtu 12.11.2018.a määrusega, esitanud kohtule taotluse dokumentide saamiseks, koostanud kliendile e- kirja 0,4 tundi, tutvunud hageja taotlustega ja edastanud kliendile meeldetuletuse 0,3 tundi, suhelnud kliendiga 0,2 tundi. Kokku on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi mahus 8,6 töötundi (efektiivne tunnihinne ca 116 eurot + käibemaks) (t/l 140).
3. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt õigusabikulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu vastab tsiviilasjas teostatud menetlustoimingutele ning asja materjalidele. Samuti on kohtu arvates esindaja tunnistasu 116 eurot, millele lisandub käibemaks põhjendatud, kuivõrd kostjat on antud vaidluses esindanud vandeadvokaat ning nimetatud tasumäär on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14). Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 1 200 eurot.
4. Kostja on palunud hagejalt välja mõista määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Kohus leiab, et vastav taotlus rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2019.a kohtumäärusega on jäetud määruskaebus rahuldamata (t/l 131).
5. Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 1 200 eurot.
6. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Harju Maakohtu 27.04.2018.a kohtumääruse kohaselt on hageja 16.05.2018.a tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole kostja menetluskulude katteks tagatise summas 1 200 eurot (t/l 73-74, 78). Kohus leiab, et hagejalt käesoleva kohtuotsusega kostja kasuks väljamõistetud menetluskulu summas 1 200 eurot tuleb välja maksta hageja poolt kohtu deposiiti tasutud tagatise arvelt (t/l 78). 5
2. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjal L J’l teatada peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist pangarekvisiidid, millisele tuleb tasuda kostja kasuks väljamõistetud menetluskulu summas 1 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Harju Maakohtu 20.06.2019 otsus. 20.06.2019 kohtuotsus jõustus osaliselt 30.03.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 6