1-20-206 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-206 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel Gontšarov ja O

§ 25lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt ei olnud QQ tegu toime pannes süüdiv. QQ on varem ohtliku käitumise tõttu hospitaliseeritud ja talle on korduvalt kohaldatud tahtest olenematule psühhiaatrilisele ravi. Sellest hoolimata on ta jätkanud ähvarduste esitamist. Sellest tulenevalt vahistas maakohus QQ KrMS § 131 ja § 3951 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks.

1. Maakohtu määruse vaidlustasid ringkonnakohtus QQ ja tema kaitsja. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. detsembri 2019 määrusega määruskaebused rahuldamata ja vaidlustatud määruse muutmata. QQ kaitsja vaidlustas
3. jaanuaril 2020 Tallinna Ringkonnakohtu määruse Riigikohtus.
4. Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Teeli Mägi koostas
5. jaanuaril 2020 QQ kohta psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määruse. Prokurör taotles QQ-le psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, kuna QQ oli süüdimatus seisundis pannud toime KarS §

§ 25lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava teo.

Määruse kohaselt seisnes QQ õigusvastane tegu selles, et ta helistas

1. augustil 2019 kell 23.23 politsei lühinumbrile 112 ning ähvardas, et järgneva 24 tunni jooksul läheb ta tulirelvaga oma vanema venna XX juurde ja tapab ta. Vastavasisulise kirja koos relva piltidega edastas QQ ka Lääneranna vallavanemale YY-le. Kuivõrd ähvardust QQ oma vennale XX ei edastanud ega võtnud temaga muul viisil ühendust, jäi tegu lõpule viimata. Kuriteo toimepanemise ajal ei olnud QQ süüdiv: ta ei olnud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ega neist aru andma ja neid juhtima. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt põeb QQ orgaanilise meeleoluhäiret (RHK 10 järgi F06.3). Tal esineb kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega (RHK 10 järgi F70.1) ning ta põeb epilepsiat suurte grand mal tüüpi hoogudega (G40.90). Ekspertiisiaktist tulenevalt on ta oma psüühikahäirete tõttu ohtlik nii endale kui teiste elule, tervisele ja julgeolekule. QQ psüühikahäired, orgaaniline meeleoluhäire ja epilepsia on järjepideva raviga stabiliseeritavad: võimalik on vähendada tema impulsiivsust, agressiivsust ja seega ka ohtlikku käitumist. Kuna QQ-l puudub oma seisundi ja ravivajaduse suhtes kriitika, vajab ta psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Ravimeid ei ole QQ regulaarselt tarvitanud, mistõttu on tema psüühiline seisund olnud ebastabiilne, käitumine ettearvamatu ja agressiivne.
2. Pärnu Maakohus tegi
3. veebruaril 2020 määruse, millega lõpetas KrMS §199 lg 1 p-i 1 alusel QQ suhtes kriminaalmenetluse ja kohaldas QQ-le KarS § 86 alusel statsionaarset 2 1-20-206 psühhiaatrilist sundravi SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikus kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse ära langemiseni. Ühtlasi tühistas maakohus QQ vahistamise, kui ta on paigutatud raviasutusse, ning kohustas Tartu Vanglat korraldama QQ toimetamise raviasutusse. XX tsiviilhagi jättis maakohus läbi vaatamata. Maakohus märkis, et KrMS § 408 lg 5 kohaselt jõustub isiku raviasutusse sundpaigutamise määrus selle tegemisest, mistõttu pöörab kohus määruse viivitamatult täitmisele. Maakohus nõustus prokuröriga, et QQ on pannud toime õigusvastase teo, mis vastab KarS §

§ 25lg 1 ja 2 tunnustele.

Tõendatud on, et

1. augustil 2019 helistas QQ häirekeskusesse ja lubas oma venna maha lasta. Samasisulise ähvarduse edastas QQ ka YY-le. Seda kinnitavad häirekeskusele tehtud QQ kõned, milles ta lubas järgmisel päeval ebaseadusliku tulirelvaga tappa oma vanema venna XX. Ta kirjeldas äärmise detailsusega, kuidas ta seda teha kavatseb. YY teavitas aga häirekeskust, et QQ on edastanud talle e-kirja, milles lubas oma venna tappa ja millele oli lisatud fotod relvast. Kiirreageerijate videosalvestistest nähtuvalt peeti QQ oma kodus kinni ning tema elukohast leiti must püstol BLOW, 4 laetud salve, 151 padrunit ja 2 paari käeraudu koos võtmetega. Ülekuulamisel QQ tunnistas teo toimepanemist, selgitas relva, padrunite ja käeraudade päritolu ning tunnistas relva pildistamist ja kirja saatmist YY-le. Samuti märkis QQ ülekuulamisel, et XX tuleb maha lüüa. XX ütluste kohaselt kuulis ta QQ ähvardustest politseilt, kuid neis reaalset ohtu ta oma elule ja varale ei tundnud. XX sõnul tundis ta end sellest siiski häirituna. Maakohus leidis, et KarS § 120 lg-le 1 vastav ähvardamine on võimalik panna toime ka kolmanda isiku vahendusel. Sellise olukorraga oli kohtu hinnangul tegemist ka sel korral, kuivõrd XX sai tema suhtes tehtud ähvardusest teada politsei vahendusel. Maakohus pidas QQ ähvardust veenvaks. Sellele reageeris politsei suurte jõududega, kaasates kiirreageerijad. Saabunud ähvardusest ja relva pildist pidas vajalikuks häirekeskust teavitada ka YY. Maakohus pidas oluliseks, et QQ kirjeldas detailselt, kuidas ta kavatseb oma venna tappa. Maakohus ei pidanud ähvarduse veenvust vähendavaks asjaolu, et QQ elukohast leitud relv oli stardipüstol. Kohus märkis, et see meenutab välimuselt tulirelva ja välisel vaatlusel pole aru saada, et tegemist on stardipüstoliga. Maakohtu hinnangul oleks igale keskmisele mõistlikule inimesele tundunud QQ tehtud ähvardus reaalne. Kuna XX ähvardusest tingituna oma elu ja vara ohustatuna ei tundnud, oli tegemist ähvardamise katsega. Maakohus märkis, et kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga on tuvastatud, et QQ-l esines psüühikahäire nii õigusvastaste teo toimepanemise ajal kui menetluse ajal. Ekspertiisiaktile tuginedes luges maakohus tõendatuks, et QQ pani teo toime süüdimatus seisundis ja on haigusest tingituna jätkuvalt süüdimatu. Maakohus leidis, et QQ on ohtlik nii enda kui teiste elule, tervisele ja julgeolekule ning vajab psühhiaatrilist sundravi. Tema ohtlikkust näitab see, et ta on jätkanud ähvarduste edastamist, käitunud ebaadekvaatselt, sõimab inimesi ja ärritub kergesti. 3 1-20-206 Ülekuulamisel tunnistas QQ, et rahapuuduse tõttu ta ei ravimeid kogu aeg ei võta. Seda kinnitas ka ekspertiisiakt. Lisaks avaldas QQ istungil seisukohta, et ta ei vaja ravi. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et QQ-l puudub igasugune haiguskriitika ning ta tuleb temast lähtuva ohu maandamiseks allutada sundravile. Kuivõrd QQ käitumisest järeldub, et ta ei ole iseseisvalt võimeline järgima ambulatoorse ravi skeemi ja ettekirjutusi, on talle asjakohane ja järjepidev ravi võimalik tagada vaid statsionaarses vormis.
2. Pärnu Maakohtu
3. veebruari 2020 määruse peale esitasid määruskaebused QQ ja tema kaitsja, kes taotlevad sundravi kohaldamata jätmist. Määruskaebuses möönab QQ, et on venna XX aadressil teinud ähvardusi. Ta selgitab, et need on tehtud vihahoos ning on paljasõnalised. Ähvardamist põhjendab QQ sellega, et XX on temalt korduvalt raha välja pressinud. 6.
4. Kaitsja märgib samuti, et QQ ei ole talle helistamist ja kirja saatmist eitanud, kuid tema teo põhjus oli XX pikaajaline provotseeriv käitumine. Nimelt nõudis XX pidevalt QQ-lt raha. Tegelikku soovi ähvardust täide viia QQ-l aga ei olnud. Seda kinnitab kaitsja hinnangul asjaolu, et ei 24 tunni ega enam kui 100 päeva vältel pärast väidetud ähvardust, ei ole QQ oma venna suhtes vägivalda tarvitanud. Lisaks eeltoodule on XX ülekuulamisel kinnitanud, et ta ei tundnud end QQ ähvardusest tingituna ohustatuna. Seega ei saa QQ telefonikõnesid võtta reaalse ähvardusena KarS § 120 mõttes ning nende eesmärgiks sai olla üksnes XX korrale kutsumine. Kuivõrd QQ käitumises puuduvad kriminaalsed motiivid, tal on kindel elu- ja töökoht ning telefonikõnele ja e-kirjale reaalseid tegusid ei järgnenud, ei ole sundravi kohaldamiseks piisavalt alust.
5. Tallinna Ringkonnakohus võttis
6. märtsi 2020 määrusega määruskaebused menetlusse ja määras need läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Sama määrusega peatas ringkonnakohus KrMS § 392 alusel Pärnu Maakohtu
7. veebruari 2020 määruse täitmise kuni määruskaebuste lahendamiseni ringkonnakohtu määrusega ning vabastas QQ viivitamatult sundravilt. Ringkonnakohus leidis, et maakohus oli alusetult kohaldanud KrMS § 408 lg-t 5 ja pööranud määruse viivitamatult täitmisele. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määrusele kehtib tavapärane KrMS § 408 lg-s 4 sätestatud jõustumise kord, mistõttu pööras maakohus määruse viivitamatult täitmisele õiguslikku alust omamata.
8. Ringkonnakohtu menetluse ajal,
9. märtsil 2020 tegi Riigikohus määruse, millega tunnistas õigusvastaseks maakohtu määruse, millega QQ vahistati, ning ringkonnakohtu määruse, millega jäeti maakohtu määrus muutmata. Riigikohus leidis, et vahistamine oli ebaseaduslik, sest QQ puhul ei olnud kuriteokahtlus põhjendatud. Riigikohus leidis, et ähvardamisega ei ole tegemist olukorras, kus isik teatab kahju tekitamise kavatsusest kõrvalisele inimesele, keda see vahetult ei puuduta. Isegi kui viimane edastab talle 4 1-20-206 teatavaks saanud ähvarduse võimaliku kahju saajale, ei ole tegemist ähvardamisega KarS § 120 lg 1 tähenduses. Ähvardamisest saab rääkida juhul, kui võimalikust kahju tekitamisest teatamine kõrvalisele inimesele on suunatud sellele, et kahju tekitamise kavatsusest antaks edasi teada ka ähvarduse adressaadile. Kahtlustuse kohaselt teatas QQ kavatsusest oma vend tappa häirekeskusele tehtud telefonikõnes ja Lääneranna vallavanemale YY-le saadetud e-kirjas. Neis sisaldus ähvardus üksnes XX, mitte vallavanema ega häirekeskuse aadressil. Kahtlustusest ei nähtunud, et QQ taotlenuks nende teadetega, et häirekeskus või vallavanem teeksid kahju tekitamise lubaduse teatavaks tema vennale. Seega olid QQ teated vaadeldavad pelgalt lubatavast kahjust teadaandmisena asjasse puutumatutele isikutele ega olnud käsitatavad ähvardamisena KarS § 120 lg 1 mõttes. Kuivõrd
10. novembri 2019 vahistamismääruse toime oli Riigikohtu lahendi tegemise ajaks lõppenud, sai kohus vaid sedastada, et maa- ja ringkonnakohtu määrused ei vastanud nende tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele, st olid õigusvastased.
11. Ringkonnakohtu määruskaebemenetluses seisukohtade ja taotluste esitamiseks määratud tähtaja jooksul esitas oma seisukoha abiprokurör Teeli Mägi. Prokuröri hinnangul on maakohus määruses põhjalikult analüüsinud nii QQ õigusvastast tegu, süüdivust ja sundravi vajadust. Maakohus ei ole teinud vigu, mis annaks põhjust määrus tühistada. Riigikohus leidis küll
12. märtsi 2020 määruses, et QQ puhul ei esinenud tema vahistamisel põhjendatud kuriteokahtlust, kuid Riigikohus ei hinnanud tõendeid ega lahendanud süüküsimust. Prokurör märkis, et QQ ütluste kohaselt ei olnud tal XX telefoninumbrit, mistõttu ei olnud tal ähvardust võimalik XX-le edastada. Arvestades, et tegemist oli veenva ja tõsiseltvõetava ähvardusega, on eluliselt usutav, et ähvarduse saanud kolmas isik, YY ei pidanud vajalikuks otsida kannatanu numbrit talle ähvardusest teatamiseks, vaid edastas info kohe hädaabinumbrile. Prokurör peab oluliseks ka QQ ähvarduse äärmist detailsust ning seda, et ähvarduse edastas ta nii vallavanemale e-kirjana kui häirekeskusele. Selliselt on võimalik eeldada, et kannatanu saab ähvardusest teada, ilma et ähvardaja peaks kannatanu teavitamist eraldi mainima. Arvestades QQ süütegu ja asjaolu, et ta soetas sellele eelnevalt endale stardipüstoli ja padrunid, on prokuröri hinnangul võimalik asuda seisukohale, et QQ ei soovinud lihtsalt kahju tekitamisest kolmandaid isikuid teavitada, vaid soovis tekitada ka hirmutunnet, millest saaks teada ka kannatanu. Ka kaitsja on määruskaebuses välja toonud, et QQ käitumise eesmärgiks oli mõjutada XX häirivat käitumist lõpetama. Niisamuti on QQ ülekuulamisel selgitanud, et talle ei meeldinud, et XX temalt raha küsis ja selle pärast ta kõne politseisse tegigi. Eelnevast tulenevalt on prokuröri hinnangul võimalik järeldada, et kuna QQ-l ei olnud XX telefoninumbrit, edastas ta ähvardused häirekeskusele ja Lääneranna vallavanemale, et nad annaksid ähvardustest teada kannatanule, kes siis lõpetaks QQ häiriva käitumise. Seega oli QQ 5 1-20-206 tegevus sunnatud sellele, et kahju tekitamise kavatsusest antaks edasi teada ka ähvarduse adressaadile ning õigusvastase teo toimepanemine on tõendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Pärnu Maakohtu määrus tuleb tühistada sundravi kohaldamise otsustuse osas.
14. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määruses ja maakohtu määruses on QQ tegu kvalifitseeritud kujul KarS §

§ 25lg 1, 2, ei pea ringkonnakohus viitamist Kar

S § 25 lg-le 1 põhjendatuks. Justiitsministri määrusega kehtestatud Süütegude «Karistusseadustiku» järgi kvalifitseerimise juhendi § 1 lg 2 kohaselt viidatakse kuriteokatse puhul lisaks karistusseadustiku eriosa sättele KarS § 25 lg-le 2. Seega viide KarS § 25 lg-le 1 on üleliigne ning rääkides QQ teo kvalifikatsioonist, kasutab ringkonnakohus vormi KarS §

§ 25lg 2.

1. Määruskaebustes ei vaidlustata seda, et QQ lubas Häirekeskusele tehtud telefonikõnes ja Lääneranna vallavanemale YY-le saadetud e-kirjas oma venna XX maha lasta. Mõlemas määruskaebuses räägitakse sellest, et XX ärritas QQ sellega, et nõudis talt pidevalt raha. Samas väidavad mõlemad määruskaebuse esitajad, et tegemist ei olnud tõsiselt mõeldud ähvardusega. Kaitsja lisab, et kuna XX ei tundnud end ohustatuna, ei saa QQ tegevust võtta reaalse ähvardusena KarS § 120 lg 1 tähenduses. Need argumendid maakohtu määruse tühistamiseks alust ei anna. See, kas tegu kujutab endast ähvardust KarS § 120 lg 1 tähenduses, ei sõltu teo toimepanemise põhjusest. St see, kui QQ ärritas väidetav venna pidev rahaküsimine, ei mõjuta kuidagi seda, kas tema lubadus XX maha lasta on käsitatav ähvardusena KarS § 120 lg 1 järgi. See, kui isik, kellele ähvardus on suunatud, end ohustatuna ei tunne, ei tähenda tingimata seda, et kuriteokoosseisule vastav tegu puudub. Kui on tuvastatav, et hirmu püüti esile kutsuda, on tegemist ähvardamise katsega. Sellena ongi QQ tegu praegu kvalifitseeritud. Seda, miks ei pidanuks QQ lubadus vend ära tappa viimases hirmu esile kutsuma, kaitsja määruskaebuses põhjendanud ei ole.
2. Ringkonnakohus leiab aga, et KrMS § 390 lg-le 1 ja § 340 lg-le 1 tuleb määruskaebuste piirest väljuda, sest maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, mis on viinud sundravi põhjendamatu kohaldamiseni. Lahendades QQ vahistamise õiguspärasuse küsimust, leidis Riigikohus
3. märtsi 2020 määruses, et QQ-le esitatud ähvardamise katse kahtlustus polnud põhjendatud. Sisuliselt leidis Riigikohus, et QQ tegu ei vasta ähvardamise katse koosseisu tunnustele. Oma seisukohta põhjendas Riigikohus sellega, et kui isik teatab kahju tekitamise kavatsusest kõrvalisele inimesele, keda see vahetult ei puuduta, pole tegemist ähvardamisega. Erandina on ähvardamisega tegemist siis, kui on tuvastatav, et isik arvestas, et tema ähvardus antakse selle adressaadile edasi. Riigikohus leidis, et praegusel juhul ei ole viimane asjaolu tuvastatav: QQ6 1-20-206 le esitatud kahtlustusest ei nähtunud, et Häirekeskusele ja vallavanemale edastatud teavitustega taotlenuks QQ, et viimased teeksid kahju tekitamise lubaduse teatavaks tema vennale. Määruskaebustele esitatud vastuses leidis prokurör, et Riigikohtu seisukoht ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vahistamise õiguspärasust lahendades võtab kohus seisukoha üksnes kuriteokahtluse piisava põhjendatuse osas ega hinda tõendeid ja lahenda süü küsimust. Seisukoht, et kuriteokahtluse põhjendatuse hindamisel ei hinda kohus tõendeid, on levinud, kuid ekslik. Kuriteokahtluse põhjendatuse tuvastamisel peab kohus võtma seisukoha, kas kogutud tõendid annavad põhjust kahtlustada isikut kuriteos. See tegevus ei ole midagi muud kui tõendite hindamine. Tõsi on see, et selle tegevuse tulemusel ei võta kohus seisukohta isiku süü küsimuses. See tähendab, et kohus ei kujunda veendumust, kas isik on süüdi, vaid võtab seisukoha küsimuses, kas esitatud tõendite põhjal on võimalik, et isik on pannud toime teo, milles teda kahtlustatakse. Lisaks selle hindamisele, kas kogutud tõendid annavad põhjust isikut mingi kindla teo toimepanemises kahtlustada, eeldab kuriteokahtluse põhjendatuse hindamine seisukohavõttu ka küsimuses, kas selline tegu, milles isikut kahtlustatakse, vastab kas kahtlustuses toodud või vähemalt mõnele muule kuriteokoosseisule. Oma määruses märkis Riigikohus, et põhjendatud kuriteokahtlusest ei saa rääkida juhul, kui kahtlustuse faktilised asjaolud ei vasta ilmselgelt kuriteokoosseisu tunnustele. Seega tähendab Riigikohtu seisukohavõtt, mille kohaselt ei olnud QQ-le KarS §

§ 25

lg 1, 2 järgi esitatud kahtlustus põhjendatud, et selliste asjaolude puhul, mis olid kirjeldatud kahtlustuses, ei ole kindlasti tegemist ähvardamise katsega. QQ-le omistatava teo asjaolud ei ole muutunud võrreldes kahtlustusega, mis oli esitatud vahistamise ajaks.

1. Prokuröri esitatud argumendid ei näita, et QQ oleks arvestanud sellega, et Häirekeskus või Lääneranna valla vallavanem annavad tema ähvarduse tema vennale edasi. Fakt on see, et tõenditest ei nähtu, et QQ oleks telefonikõnedes või e-kirjas avaldanud soovi, et tema ähvardus XX-le edasi antaks. Prokurör on nimetanud asjaoludena, mille tõttu peaks QQ tegu võtma kui ähvardust KarS § 120 lg 1 tähenduses, tema tapmislubaduse erilist detailsust ning relva ja laskemoona ostmist. Seoses prokuröri väitega, et hädaabinumbrile tehtud ähvardus on äärmiselt detailne, peab ringkonnakohus nentima, et selliseid tõendeid, millele tuginedes ringkonnakohus saaks selle üldse tuvastada, ei ole. Tulenevalt KrMS § 15 lg 2 p-st 2 saab ringkonnakohus tugineda tõenditele, mis on maakohtus vahetult uuritud. Maakohtu istungi protokolli kohaselt on avaldatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks kriminaalasja kohtusse saatmise määruse punktis kolm loetletud tõendid. Nende hulgas (loetelu p 5) on
2. novembril 2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest määruse kohaselt nähtuvad
3. ja
4. novembril 2019 häirekeskusele tehtud kõned (tl. 107). Tegelikkuses ei ole vaatlusprotokollis kõnesid kajastatud. Menetlustoimingu sisu piirdub lausega: „Vaatluse käik: vaadeldavad salvestused DVD plaadil“ (tl. 24). Seda, et telefonikõnede salvestisi endid oleks maakohtu istungil uuritud, maakohtu istungi protokollist ei nähtu. 7 1-20-206 Seega saab lähtuda vaid sellest, et QQ lubas oma venna maha lasta ning väitis YY-le saadetud e-kirjas, et tal on selleks vajalik relv ja laskemoon olemas, lisades ka oma väidet kinnitavad fotod. Ringkonnakohtu hinnangul näitab relvast tehtud fotode lisamine e-kirjale soovi anda oma väitele kaalu juurde, st muuta seda usutavamaks. Usutavamaks sai see muuta ähvardust aga isiku jaoks, kellele QQ oma ähvardused edastas. See, et QQ nägi vaeva, et tema ähvardus tunduks YY ja Häirekeskuse töötajate jaoks usutav, ei näita ringkonnakohtu hinnangul kuidagi, et ta oleks nii lootnud saavutada seda, et tema ähvardus tema vennale edasi antakse. Ringkonnakohus nendib, et QQ ülekuulamise protokollist ei nähtu, mis QQ enda arvates pidi tema telefonikõne ja e-kirja tulemus olema. Ringkonnakohus leiab aga, et toimikus olevatest tõenditest nähtuvalt oli QQ-l kombeks oma pretensioone toetada ähvardustega tekitada mingit kahju – tarvitada vägivalda või mingit vara kahjustada või hävitada. YY ütluste kohaselt oli QQ pidevalt saatnud e-kirju ja sõnumeid, mille sisuks on ähvardused XX aadressil. YY sõnul on QQ lubanud oma venna maha lüüa, luud-kondid segi peksta, hiljem lisandusid ähvardused venna maja maha põletada. YY väitis, et neid e-kirju ja sõnumeid on olnud väga palju (tl. 6). Toimiku lehtedel 51–79 on QQ e-kirjad uurijale ja YY-le. Neist osades lubab QQ peksta puruks oma korteri, tekitades nii kahju ka kaasomanikule, osades väljendab QQ rahulolematust oma palgaga ja ähvardab tekitada tööandjale varalist kahju, suures osas kirjades aga väljendab viha oma venna vastu ja kirjeldab, mida ta oma venna kahjustamiseks ette tahaks võtta. Ka need kirjad pole saadetud isikuile, kellele QQ lubab kahju tekitada, vaid kõrvalistele isikutele, kes pole isikutega, keda QQ kahjustada lubab, seotud. Nimetatud kirjadest jääb mulje, et lubadustega tekitada kahju elab QQ välja oma – paraku kergelt tekkivat ja sisuliselt pidevat – rahulolematust ning püüab mõjutada teisi tema soove täitma. Praeguse menetluse esemeks oleva ähvarduse puhul väärib tähelepanu, et QQ pöördus avaliku võimu esindajate poole, kellelt oli alust eeldada mingisugust sekkumist. Ringkonnakohtu hinnangul näitab Häirekeskuse ja vallavanema poole pöördumine, et QQ lootis saavutada seda, et avalik võim takistaks XX-l temaga suhelda, kusjuures riigi ja kohaliku omavalitsuse paneks sekkuma soov vältida seda, et QQ oma venna ära tapab. Eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatav, et QQ arvestuse kohaselt pidanud Häirekeskus või YY tema ähvarduse XX-le edasi andma.
5. Kohtukolleegium nendib, et KarS § 120 lg 1 ei ütle, et ähvardatu saaks olla vaid isik, keda tappa lubati. Arvestades seda, et ringkonnakohtu hinnangul püüdiski QQ mõjutada just YY ja – Häirekeskuse kaudu – politseiametnikke, tuleb käsitleda ka küsimust, kas oleks põhjust lugeda ähvardatuteks just nimetatuid. Riigikohus
6. märtsi 2020 määruses seda otsesõnu ei käsitle. Siiski pakuvad Riigikohtu määruses esitatud seisukohad pidepunkte selle küsimuse lahendamiseks. Nagu Riigikohtu määruses märgitud, rünnatakse ähvardamisega teise inimese vaimset tervist, kasutades psüühilist vägivalda. Psüühiline vägivald seisneb ähvarduse adressaadil hirmutunde tekitamises sellega, et talle luuakse ettekujutus võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimisest. Sellest tuleneb, et kuigi KarS § 120 lg 1 ei välista kellegi ähvardamist kolmanda isiku tapmisega, peab tekitatav hirm olema võrreldav hirmuga enda surma ees. Sellega haakub Riigikohtu
7. märtsi 2020 määruses märgitu, et ähvardamisega pole tegemist, kui kahju tekitamise kavatsusest teatatakse kõrvalisele inimesele, keda see vahetult ei puuduta. 8 1-20-206 Kohtupraktikas (Pärnu Maakohtu
8. novembri 2012 otsus kohtuasjas nr 1-12-8593) ja õiguskirjanduses (M. Kurm: § 120 komm. 3.5.
9. – J. Sootak/P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.
10. trk. Tallinn
11. lk 383) on peetud ähvardamise koosseisule vastavaks seda, kui kedagi ähvardatakse tema lähedase surmaga. St. ähvardatava ja isiku vahel, kellele lubatakse kahju tekitada, peab olema tuvastatav mingi eriline seos, millest tulenevalt oleks ähvardatava jaoks hirm teisele isikule tekkiva kahju pärast võrreldav hirmuga, mis tekiks lubadusest talle endale sellist kahju tekitada. Ka
12. märtsi 2020 määruses on toonitanud Kohtukolleegium leiab, et selline eriline seos ei tähenda tingimata sugulussuhet. Teatud juhtudel võib ähvardamisena olla käsitatav kellegi ähvardamine talle tundmatu isiku tapmisega. Sellise olukorraga oleks tegemist juhul, kui kelleltki nõutakse mingi teo tegemist või tegemata jätmist, ähvardades vastasel juhul talle võõra (nt juhuslikult ähvardatuga samas kohas oleva) inimese tapmisega (nt sihtides ähvardatu jaoks võõrast inimest relvaga). Sellisel juhul loob ähvardatu ja võimaliku ohvri vahelise seose ähvardatule pandav vastutus teise isiku elu eest. Teisisõnu on ähvardamisega tegemist ka juhul, kui ähvardatule luuakse mulje, et talle võõra inimese elu ripub piltlikult öeldes juuksekarva otsas ning igast tema liigutusest sõltub, kas too isik sureb või mitte. Praegusel juhul ei ole siiski tegemist sellisegi olukorraga. Nii QQ e-kirja saanud YY kui QQ Häirekeskusele tehtud kõne vastu võtnud ametnik reageerisid QQ lubadusele XX tappa, kuid oma e-kirja ega telefonikõnega ei pannud QQ neid olukorda, kus XX elu või surma küsimus oleks hakanud sõltuma nende edasisest käitumisest. Seega nõutavat erilist seost ähvarduse saanute ja isiku vahel, kellele pidi kahju tekitatama, ei tekkinud.
13. Eelnevast tulenevalt ei ole QQ tegevus käsitatav ähvardamise ega selle katsena. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta QQ tegu ka ühelegi teisele kuriteokoosseisule. Seetõttu on põhjendatud küll kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, kuid kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo puudumisel ei ole õiguslikku alust KarS § 86 lg-s 1 sätestatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks.
14. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 340 lg-st 1, § 338 p-st 1, § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohtu Harju Maakohtu
15. veebruari 2020 määruse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise ning seega ka määruse viivitamatu täitmisele pööramise osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Sellega teeb ringkonnakohus määruskaebustes taotletud lahendi, rahuldades seega määruskaebused. Allkirjastatud digitaalselt 9