Obsah (4)

§ 15§ 16§ 18§ 17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 15. aprill 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-18-1682 M Le hagi E M vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes Hagihind 3 50

) § 3 p 2 järgi on advokatuuri pädevuses järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle.

§ 15

lg 1 sätestab, et aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju ning

§ 16

lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik.

§ 16

lg 2 alusel algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused.

§ 16

lg 2 kohaselt on advokaadil on õigus tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tõusetunud küsimuste kohta, esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu, kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi ning saada aukohtu otsuse ärakiri. Kui advokaat jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta.

§ 16

lg 4 järgi on aukohus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on advokaat kohustatud esitama aukohtule tema käsutuses olevad tõendid. Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse 4 halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega.

§ 16

lg 5 kohaselt lahendab aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja ja teeb põhjendatud otsuse kuue kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates. Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui aukohus ei tuvasta distsiplinaarsüütegu.

§ 18

lg 1 järgi on võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule.

§ 17lg 1 sätestab, et aukohtumenetlus on advokatuuri liikmele kohustuslik.

Kuna kostja

1. jaanuari 2018.a kaebus ja selles sisalduvad kostja väited on esitatud hageja kui vandeadvokaadi tegevuse kohta, siis ei ole kohtu arvates Xxxxile esitatud kaebus käsitletav hageja suhtes andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Igal huvitatud isikul on õigus advokaadi suhtes esitada avaldusi aukohtumenetluse algatamiseks. Kui advokatuuriseaduses on sätestatud Xxxxi korraldus ning advokaadi tegevuse õiguslikud alused ning advokatuuriseaduses on ette nähtud igaühe õigus advokaadi tegevuse suhtes pöörduda Xxxxi poole, siis ei ole põhjust arvata, et hageja kohta oleks andmeid avaldatud isikule, kellele ei oleks pidanudki hageja suhtes andmeid avaldama. Seega kostja ei ole kaebuses hageja suhtes esitatud väidetavaid andmeid teinud teatavaks kolmandale, s.o. kõrvalisele isikule, sest Xxxxile vandeadvokaadi tegevuse kohta andmete või väärtushinnangute esitamise õigus tuleneb otse seadusest, mistõttu ei saa selliste andmete esitamisel õigustatud isikule olla tegemist andmete avaldamisega, s.o. kolmandale isikule kui kõrvalisele isikule teatavaks tegemisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui hageja suhtes on aga
2. jaanuari
3. a kaebuses Xxxxile avaldatud ebaõigeid andmeid, siis on ka hagejale tagatud aukohtu menetluses osalemisega esitada oma seisukohad ja tõendid kaebuses esitatud andmete õigsuse või vääruse kohta otse Xxxxile nagu näeb seda ette advokatuuriseadus. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks avaldanud hageja kohta andmeid kolmandale isikule VÕS § 1047 tähenduses, siis ei saa olla tõendatud ka hageja väide, et saaks olla tegemist väidetavate ebaõigete andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses, et need ebaõiged andmed käesolevas kohtumenetluses ümber lükata. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta hageja nõue rahuldamata ning kohus ei pea põhjendatuks hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas kostja avaldatud väited hageja kohta on andmed või väärtushinnangud ning juhul kui need on andmed kas need on siis ebaõiged. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulud on mõistlik kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 5 Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu 15.04.2019 kohtuotsus muutmata. 15.04.2019 kohtuotsus jõustus 30.03.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 6