) § 208 lg-s 2 sätestatut, on kompromisslepingu sõlmimise huvides vajalik menetlusse kaasata ka M S, kui endise D OÜ juhatuse liige, kes kompromisslepingu kohaselt kohustub menetlusosaliste kokkuleppe alusel rahalise kohustuse Selver AS ees õigeaegselt ja nõuetekohaselt täitma. Kuivõrd nimetatud isik käesolevalt tsiviilasja nr 2-19-18739 menetlusosaliseks ei ole, kuid tsiviilasja lõpetamiseks ja hageja huvide kaitseks on vajalik kompromisslepingu kohtulik kinnitamine, palub hageja nimetatud isik kostjana II menetlusse kaasata. Ühes taotlusega kaasata menetlusse kostja M S, esitasid pooled kohtule kinnitamiseks ka kompromissi. Hageja palub, et vastavalt
lõike 2 punktile 1 kohus tagastaks hagejale pool tema poolt tasutud riigilõivust ja kannaks vastava summa Selver AS arveldusarvele. Seejuures lähtudes
lg-st 2 paluvad pooled jõustunud kohtumääruses andmesubjektide nimed asendada tähemärkidega ning mitte avaldada isikukoode, sünniaegu, eposti aadresse ega muid poolte isikuandmeid. Määruse põhjendused
lg 2 kohaselt juhul, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud.
lg 3 kohaselt pärast kostja kaasamist peab hageja esitama kohtule kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Pärast kostja kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. 4 Kohus peab poolte esitatud taotlust põhjendatuks ja eeltoodust tulenevalt kaasab menetlusse kostjana II M S.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada.
lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 600 eurot, kandes selle Selver AS arveldusarvele nr xxxx. Pooled leppisid kokku, et lühendavad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õigust 1 päevani. Kohus selgitab
lg 6 ja 8 ning
alusel, et: - Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. - Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab poolte taotluse ja asendab jõustunud kohtumääruses andmesubjektide nimed tähemärkidega ning ei avalikusta isikukoode, sünniaegu, e-posti aadresse ega muid poolte isikuandmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.