2-19-1826/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg 31. jaanuaril 2020 Tsiviilasja number 2-19-1826 Tsiviilasi OÜ Elit Trans Grupp hagi AVN EHITUS GROUP OÜ vastu võla nõudes ja AVN EHITUS GROUP OÜ vastuhagi Tsiviilasja hind 12 004,58 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Elit Trans Grupp (registrikood 12085763) Kostja AVN EHITUS GROUP OÜ (registrikood 14159916) Kohtuistungi aeg 30.01.2020 RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist. Lõpetada menetlus 220,92 euro väljamõistmise nõudes. Menetlus jätkub 3 500 euro väljamõistmise nõude ja vastuhagi osas.

2.Rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata.

3.Mõista kostjalt AVN EHITUS GROUP OÜ (registrikood 14159916) hageja OÜ Elit Trans Grupp (registrikood 12085763) kasuks välja 3 500 eurot.

4.Määrata menetluskulud kostja kanda.

5.Mõista kostjalt AVN EHITUS GROUP OÜ (registrikood 14159916) hageja OÜ Elit Trans Grupp (registrikood 12085763) kasuks välja menetluskulude hüvitis 312,5 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hagist loobumise vastuvõtmisele (resolutsiooni p 1) võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik 1. OÜ Elit Trans Grupp (hageja) esitas 04.02.2019 Harju Maakohtule hagi AVN EHITUS GROUP OÜ (kostja) vastu. Hageja täpsustas hagi 06 ja 18.03.2019. Hageja nõudis 3 720,92 euro väljamõistmist kaubaveoteenuste osutamise eest esitatud arve AVN0607 alusel, kauba ladustamise eest esitatud arvete AVM1311, AVM 2301 ja AVM0402 alusel, menetluse eelse õigusabi eest ja kauba müügiks tehtud kulutuste eest (nõude summaks oli märgitud 4 045,92 eurot, kuid selles sisaldus ka nõue hüvitada riigilõiv 325 eurot).

2.Kostja esitas 05.08.2019 vastuhagi. Kostja võttis hagi õigeks arve AVN0607 alusel esitatud nõude 1 680 euro osas. Kostja vaidles vastu kauba ladustamiskulude hüvitamise nõudele väites, et need polnud temaga kooskõlastatud. Vastuhagis nõudis kostja 12 004,58 euro väljamõistmist kauba ebaõige hinnaga edasimüümisega temale väidetavalt põhjustatud kahju hüvitamiseks.

3.Hageja vaidles 18.10.2019 avalduses vastuhagile vastu.

4.Kohus selgitas pooltele 13.11.2019 määruses menetluse seisu ja tõendamiskoormust.

Kohus teatas eelmenetluse lõpetamisest seisuga 02.12.2019.

5.Hageja teatas 19.11.2019 avalduses, et loobub osaliselt oma nõuetest, hageja nõude summaks jäi 3 500 eurot.

6.Kohus vaatas asja läbi 30.01.2020 kohtuistungil. Kostja istungile ei ilmunud.

Kohtukutse toimetati kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 314(1) lg 2 alusel, millest kohus teatas kostjale 14.01.2020 e-kirjas. Kostja oli 05.08.2020 teatanud oma nõusolekust asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja kinnitas istungil, et soovis 19.11.2019 avaldusega loobuda oma nõuetest summat 3 500 eurot ületavas osas. Hageja täpsustas et ta loobub õigusabi hüvitamise nõudest ja osaliselt kauba müügikuulutuste kulude hüvitamise nõudest.

Osaotsuse põhjendused 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Käesolevas asjas on hageja loobunud oma nõuetest osaliselt (p 5 ja 6 eespool).

Kohus võtab hagist loobumise vastu käesoleva otsuse osaks oleva määrusega, millega ühtlasi lõpetab osaliselt asja menetluse. Menetlus jätkub hageja ülejäänud nõuete ja kostja vastuhagi osas.

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 on hagejal õigus taotleda loobutud nõuetega seoses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Sama paragrahvi lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagejal on õigus taotleda tagasi 12,5 eurot (riigilõiv hagihinnalt 3 500 eurot on 300 eurot, RLS § 59 lg 1, lisa 1 (325 – 300) / 2 = 12,5 eurot).

Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

8.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.

9.Kostja võttis hagi õigeks arvega AVN0607 seotud nõude 1 680 eurot osas (toimik lk [tl] 94p). Hagi õigeksvõtmisel tuleb hagi rahuldada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku [TsMS] § 440 lg 1.

10.Kuna kostja jättis tasumata kauba veo eest, kasutas hageja võlaõigusseaduse §-s 803 ettenähtud pandiõigust, ladustas kauba ja müüs selle edasi. Saadud tulu 1 500 eurot arvel vähendas hageja oma nõudeid kostja vastu. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et hageja on kandnud kulusid kauba ladustamisele ega ole vaidlustanud kauba ladustamise koguseid ja aega. Hageja eelnimetatud tegevus oli kooskõlas ka rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art-ga 16 ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 786.

Kostja 27.11.2018 e-kirjast (tl 37 ja 39) nähtub, et kostjal ei olnud pretensioone hageja vastu seoses sellega, et kauba vedu oli katkenud ja hageja oli kauba ladustanud. Kostja on alusetult väitnud, et ladustamiskulusid temaga ei kooskõlastatud. SMS-sõnumitega oli ladustamise hind kostjaga kooskõlastatud (tl 49). Kostja pole väitnud ega tõendanud, et kaupa oleks saanud ladustada odavamalt. Vedamistakistusest tingitud ladustamise kulude hüvitamise nõudeõigus tuleneb CMR art-st 14 ja 16, mis on kooskõlas ka VÕS § 786 lg 4 p 1 sisuga.

Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et kauba müügikuulutustele tehtud kulutused olid asjatud või ülemäärased.

Kostja ei ole tõendanud, et kaupa oleks saanud müüa kõrgema hinnaga. Kostja pole selgitanud, kuidas saab 07.05.2018 ostuarvest (tl 97) ja kostja poolt 10.07.2018 väljastatud müügiarvest (tl 96) järeldada seda, et hageja müüs kauba edasi liiga odavalt.

Kostja võis osta kauba turuhinnast kõrgema maksumusega. Pole vaidlust, et tegelikkuses vaidlusalust kaupa ei müüdud edasi kostja müügiarves toodud tingimustel, vaid hinnaga 1 500 eurot. Kui keegi oleks tõesti soovinud osta kaupa kõrgema hinnaga, oleks kostja ilmselt saanud korraldada selle isiku ja hageja vahelise suhtluse tehingu tegemiseks.

Tõendamiskoormust nende asjaolude osas kandis kostja, mida kohus kostjale ka selgitas (13.11.2019 määruse p 3 ja 4, tl 126). Käesolevas punktis selgitatud põhjustel on kostja vastuhagi alusetu – kostja pole tõendanud, et hageja on põhjustanud temale kauba liiga odava hinnaga edasimüümisega kahju.

11.Kauba müügist saadud tulu 1 500 eurot ja kostjalt laekunud osamakset 400 eurot on hageja oma nõudes juba arvestanud (tl 61 ja 72).

12.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3 500 eurot.

13.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud (§ 168 lg 4). Kohus määrab kõik menetluskulud siiski kostja kanda. Hageja loobus oma nõudest eesmärgiga aidata kaasa kohtu poolt 13.11.2020 tehtud ettepanekule lahendada vaidlus kokkuleppel (tl 126,

128). Käesoleva otsuse põhjendusi arvestades oli hageja nõue iseenesest kehtiv ka loobutud osas. Summa, mille osas hageja nõudest loobus, moodustas ebaolulise osa hageja nõude tervikust ja vastuhagi summast. Loobutud nõude menetlemine ei saanud põhjustanud kostjale täiendavaid menetluskulusid.

14.Hageja on tasunud riigilõivu 325 eurot, millest tal on hagist osalise loobumise tõttu õigus taotleda tagasi 12,5 eurot (vt p 7 eespool). 312,5 eurot (325 – 12,5) on seega põhjendatud ja vajalik menetluskulu nõude eest, mis jäi menetlusse pärast loobumist.

Kohus mõistab selle summa menetluskulude hüvitamiseks kostjalt hageja kasuks välja.

Muudest /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.