alusel vastu võetud fototabel (lk 1-2) kannatanu A.S vigastuste kohta.
Kannatanu pöördus SA Ida-Viru Keskhaiglasse 07.05.2018 kell 22.11, kuna teda löödi tööl olles kell 21.15 näkku kotiga, milles olid pudelid ning tal olid tuvastatud marrastused näo piirkonnas.
alusel vastu võetud kiirabikaart (lk 6) M L kohta, et 07.05.2018 kell 20.41 oli ta toimetatud kiirabi jaama, kuna on agressiivne, karjub, ei anna end kontrollida, on arvel xxx juures. xxx sõltuvus, xxx. Politsei viis patsiendi edasi Ahtme heiglasse.
alusel vastu võetud riigi õigusabi kuludokumendid (lk 7-15), mille kohaselt on vandeadvokaat Arvo suubanile tasutud 70,08 eurot, 150 eurot, 30 eurot.
alusel vastu võetud karistusregistri väljavõte (lk 16-18) M L kohta, et tal on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 7 kehtivat väärteokaristust.
alusel vastu võetud tõend sissetuleku kohta (lk 19), et M Ll puudus 2016 ja 2017.a. tulu. Süüdistatav M L andis ütlusi, et ei mäleta, et oleks 07.05.2018 Ahtme haiglas löönud politseitöötajat. Tundub, et see oli õues. Mäletab, et talle tehti haiglas süst ja ta hakkas rahunema ning vahetati riided. Tahtis minna koju kasside juurde. Haiglasse toimetamist mäletab osaliselt. Nägi politseiautot ja isikut, kes jubas teda koju viia. Sel päeval mõnitasid kolm meest teda ühiselamus ja ta tahtis teha enesetappu, sõi kõiki tablette järjest – tsikladool, rivatriil, diazepeks – suures koguses. Enamus ravimeid on talle välja kirjutanud xxx. Ta ei mäleta selgelt politseiniku löömist ja pole kindel, et võis tal pea katki lüüa. 3 Süüdistatav vastas prokuröri küsimustele, et hakkas tablette võtma kella 3-4 paiku öösel, hommikul läks metadooni võtma, et suurendada ravimite toimet ja juhtus lünk. Metadooni saab xxx. Tal oli kaasas kilekott, milles oli raha, tabletid ja tühi klaaspudel. Ta korjab tihti pudeleid. See kott oli tema käes Ahtme haiglas. Narkootikume tarvitas alates 16 eluaastast ning metadooni alates 21 eluaastast. Ta on ka varem neid tablette tarvitanud, ostab neid käest. Kui võtta tablette vastavalt ettekirjutusele, siis lüngad ei teki. Kaitsja taotlusel KrMS § 296 alusel vastu võetud 20.06.2018 ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 44 (lk 20-24), mille kohaselt M L ei olnud kuriteosündmuse ajal (07.05.2018) võimeline tajuma õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid, arvestades tema psüühika iseärasusi, psüühilist seisundit ja tajumistingimusi. Tal oli 07.05.2018 raske xxx – xxx, mis ei võimaldanud tal kestvalt oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. M L põeb opioidide sõltuvust, mis esineb juba üle 10 aasta. M L ei olnud 07.05.2018 võimeline oma tegude tähendusest (sh tagajäregedest) aru saama ja neid juhtima. Sundravi ei vaja. Kuriteo toimepanemise ajal esinenud xxx oli statsionaaris kupeeritud ööpäeva jooksul. Kaitsja taotlusel KrMS § 296 alusel vastu võetud 08.05.2018 Viru Maakohtu määrus (lk 2527), millega rakendati esialgset õiguskaitset tähtajaga 4 päeva ning lubati kohaldada M L suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Kaitsja taotlusel KrMS § 296 alusel vastu võetud M L haiguslugu (lk 28), mille kohaselt viibis ta ravil 07.05-11.05.2018 intoksikatsioonipsühoosi, opioidide sõltuvusega ja võõrutusseisundiga. Haiglasse toodi politsei ja kiirabi saatel ebaõige käitumisega. Saabumisel produktiivse kontaktita, küsimustele ei vasta, karjub, nutab, läks politseinikule kallale, kakleb nendega ja hammustab neid. Peale desintoksikatsioonravi teostamist patsiendi seisund paranes, psühhootilised ilmingud möödusid.
S § 274 järgi kaitstav õigushüve on avaliku võimu teaostamise tõhusus ja avalik kord. Sekundaarselt kaitstakse ka isikute tervist. Koosseisutüübilt on põhikoosseisu näol tegemist formaalse koosseisuga. Objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine sesoses tema ametikohustuste täitmisega. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni, nt politseiametnik (RKKK 3-1-1-81-08). Käesolevas kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et A S oli 07.05.2018 ja on ka käesoleval ajal politseiametnik Ida Prefektuuris, ning täitis sel päeval oma ametikohustusi, seega oli tegu võimuesindajaga, selle üle vaidlus puudub. Samuti on kindlaks tehtud, et 07.05.2018 sai A.S teenistusülesandeid täites löögi vastu pead. Kannatanu selgitas, et toimetas M.L psühhoosiseisundis Ahtme haiglasse, kus eemaldas Llt käerauad ning mille järel L lõi talle kilekotis olnud pudeliga vastu pead. Ta tundis sellest tugevat valu ning pöördus EMOsse. Patsiendikaardist nähtub, et A.S oli 07.05.2018 kella 21.15 ajal töö ülesandeid täites saanud löögi näkku kotiga, milles olid pudelid ning tal olid 4 tuvastatud marrastused näo piirkonnas. Vigastuste olemasolu on fikseeritud ka fototabelis, millest on näha marrastus kannatanu näo paremal pool. M L ise ei mäleta, et oleks politseinikku löönud Ahtme haiglas, tema arvates juhtus see tänaval. Ta sai aru, et temaga suhtles politsei, nägi politseiautot ja nad lubasid teda koju viia, kuid teda viidi haiglasse. L sõnul võis tal kotis olla tühi klaaspudel, kuna ta korjab neid tihti. Kohus leiab, et kannatanu A.Su ütlused on tõesed ning vastavuses dokumentaalsete tõenditega – fototabel ja patsiendikaart. Antud juhul on vägivald sisustatud KarS § 121 koosesisus oleva valu ja tervisekahju tekitamisega. Kohus leiab, et M L pani toime KarS § 274 lg 1 järgi koosseisu pärase õigusvastase teo. Järgmisena peab kohus vajalikuks tuvastada M L süüdivuse teo toimepanemise ajal KarS § 33, 34 mõttes, kas ta oli teo toimepanemise ajal süüdiv või süüdimatu. Käesolevas asjas leiab kohus, et M L oli süüdimatu temale süükspandava kuriteo toimepanemise ajal. Isik on süüdimatu, kui esinevad nii juriidilised kui ka meditsiinilised süüdimatuse tunnused. Õigusvastane tegu on süüline, kui selle toimepanija on süüvõimeline. KarS § 33 kohaselt isik on süüvõimeline, kui teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. KarS § 34 p 2 kohaselt isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses ajutise raske psüühikahäirega. Ajutine raske psüühikahäire on tunde kuni nädalaid kestev sügav psüühikahäire, mis esineb mõnikord hoogudena, algab sageli ägeda atakina ning paraneb tavaliselt hästi.Tavaliselt on need psüühikahäired põhjustatud välistest teguritest, näiteks delirioosne seisund intoksikatsioonist (KarS § 34 komm 4.2). KarS § 34 p-s 2 sätestatud on üheks süüdimatuse meditsiiniliseks tunnuseks ja selle esinemine teo toimepanemise ajal tehakse kindaks ekspertiisiga. Eksperdi pädevuses on eeskätt teo ajal esinenud raske psüühikahäire faktiline kindlakstegemine. Eksperdil tuleb hinnata, kas ja millise KarS §-s 34 sätestatud süüdimatuse meditsiinilise tunnuse alla see paigutub. (RKKKL 3-1-1-105-16). Kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 44 kohaselt ei olnud M L võimeline tajuma kuriteosündmuse ajal õigesti kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid. M Ll oli 07.05.2018 raske psüühikahäire – xxx, mis ei võimaldanud tal kestvalt oma tegude keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Kuriteo toimepanemise ajal esinenud xxx oli statsionaaris kupeeritud ööpäeva jooksul. Vastavalt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktile oli M L teo toimepanemise ajal süüdimatuses seisundis KarS § 34 p 2 mõttes, seega ekspertiisiaktiga on tuvastatud süüdimatuse meditsiinilised tunnused. Kohtul puudub alus kahelda epkspertiisi järelduses, sest kohtu hinnangul vastab ekspertiis KrMS § 107 nõuetele ning eksperdi arvamus on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Riigikohus on lahendis 1-17-5760 rõhutanud, et kohus peab kindlaks tegema, kas isik on karistusõiguslikus mõttes vastutusvõimeline või mitte. Järgnevalt tuleks kindlaks teha, kas 5 tuvastatud haiguse ja isiku poolt toimepandud õigusvastase teo vahel esineb ka sümptomaatiline seos, mis tähendab konkreetsel juhul selle kindlakstegemist, kas just isikul tuvastatud psüühikahäire mõjutas teo toimepanemise ajal tema võimet selle keelatusest aru saada ning enda käitumist selle arusaamise kohaselt juhtida või mitte. M L ütluste kohaselt võttis ta väga palju erinevaid tablette 07.05.2018 öösel, et sooritada enesetappu. Tabletid olid enamuses talle välja kirjutatud psühhiaatri poolt. Hommikul läks ta xxx, et saada metadooni ning seejärel tekkis tal lünk. M L ei mäleta teo toimepanemise asjaolusid. Kannatanu A S ütluste kohaselt saadi väljakutse xxx, kuna seal oli ebaadekvaatne naisterahvas. Kohapeal tundis ta ära M L, kellega ta on tööalaselt ka varem kokku puutunud. Ka varem on tal olnud psühhoosid, kuid pärast temaga rääkimist on ta tavaliselt rahunenud, kuid seekord ta ei rahunenud ning tema suhtes kasutati käeraudu ning toimetati algul kiirabi keskusesse ning sealt juba psühhiaatriahaiglasse. 08.05.2018 Viru Maakohtu kohtumäärusest (tl 27), SA Ahtme Haigla õiendist (tl 28), ekspertiisiaktist (tl 22) tuleneb, et M L viibis SA Ahtme haigla ravil 07.05.-11.05.2018, ning temal esines xxx erinevatest psühhoaktiivsetest ainetest kasutatuna, temal esinesid kuulmis-, nägemismeelepetted ja xxx elamused. Seisund oli hinnatud kui xxx. Kohtul on alust usaldada ekspertiisiaktis jõutud järelduseni, et M Ll oli sündmuse ajal raske psüühikahäire, mis ei lubanud tal aru saada teo keelatusest ning oma käitumist vastavalt sellele juhtida. Seega ekspertiisiaktis tuvastatud süüdimatuse meditsiinilised tunnused on kinnitatud ka teiste asjas kogutud tõenditega. Süüdimatuse juriidilised tunnused iseloomustavad toimepanija võimet aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele oma käitumist juhtida. Seejuures tuleb süüdimatuse juriidilised tunnused kindlaks teha erinevalt, sõltuvalt sellest, kas tegemist on isiku võimega oma käitumist juhtida või sellest aru saada (KarS § 34 komm 3). Järgnevalt peab kohus hindama õigusvastase teo toimepannud isiku arusaamisvõimet (kas ta oli võimeline oma käitumise ebaõgusest aru saama) ja käitumise juhtimise võimet (kas ta suutis tea ajal oma tegevust juhtida) ning seost tal tuvastatud häire ja tema arusaamis-ja/või juhtimisvõimetuse vahel. Teissõnu, meditsiiniliste kriteeriumide tuvastamise järel tuleb kontrollida isiku võimet normikuulekalt käituda ehk selgitada välja süüdimatuse juuriidilise tunnste esinemine. Üksnes psüühikahäire olemasolust ei saa teha järeldust isiku süüdimatusseisundi kohta ja mitte iga häire ei pruugi olla vaadeldav süüdimatuse alusena, kuid võib kaasa tuua isiku tunnistamise piiratult süüdivaks. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas inimesel tuvastatud häire takistas tel teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Isegi juhul, kui ekspert on om arvamuses võtnud seisukoha toimepanija arusaamisvõime ja käitumise juhtimise võime kohta,, ei võta see kohtult kohustust kujundada nimetatud küsimustes enda seisukoht. See tähendab eksperdiarvamuses antud diagnoosist laadi järeldusi arvesse võtva üldhinnangu andmist isiku käitumisele enne ja pärast õivusvastast tegu ning selle ajal. (RKKKL 3-1-1-105-16). Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et M Ll on õigusvastase teo toimepanemise ajal esinenud ka süüdimatuse juriidilised tunnused, M L ei saanud oma teo keelatusest ja oma käitumist juhtida, ning tema võimetus selle keelatusest aru saada ning enda käitumist selle arusaamise kohaselt juhtida oli tungitud temal tuvastatud raske psüühikahäirest, seega M L häire on seos tema arusaamis- ja juhtimisvõimetuse vahel. 6 Kohus peab analüüsima küsimust, kas isikul esinenud häire oli sedavõrd raske iseloomuga, et välistas tema arusaamis- ja juhtimisvõime täielikult. Sellele küsimusele eitava vastuse andmise korral tuleb hinnata süüdistatava piiratut süüdivust KarS § 35 tähenduses. RKKK 31-1-105-16 Kannatanu A Su ütluste kohaselt, said nad väljakutse 07.05.2018 xxx keskuse juurde seoses sellega, et xxx juures on ebaadekvaatne naisterahvas. Saabudes 07.05.2018 väljakutse peale xxx keskuse juurde, teatas M L politseile, et teda rööviti, vägistati, telefon on jäetud arsti kabinetti. M L jooksis ringi, hõikus, otsis telefoni. Hinnates kohapeal M L seisundi, otsustasid politseitöötajad viia ta meedikute juurde, et võib olla vajab ta psühhiaatri abi. Kiirabi punktis hakkas M L oma asju politseiautost välja loppima. Kiirabi leidis, et isik vajab psühhiaatrilist ravi. Kannatanu ütlustest võib järeldada, et kõlvaltvaataja seisukohast (kõrvalisik, kes teatas politseile) oli naisterahva (M L) seisund enne teo toimepanemist ebaadekvaatne; politseitöötaja seisukohast oli M L käitumine impulsiivne, jutt segane, seisund oli ohtlik talle ja teistele, ta võis vajada psühhiaatrilist abi; kiirabi töötaja seisukohalt vajas M L psühhiaatrilist ravi. Seega M L käitumine enne õigusvastase teo toimepanemise näitab, et tal esinesid süüdimatuse seisundi tunnused, et ta ei saanud oma tegudest aru ja ei saanud neid juhtida – räkis segaselt, otsis telefoni, mis tema sõnade kohaselt jättis arsti kabinetti juurde, loppis välja politseiautost oma asju. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et M.L lõi kannatanule hooga ringi pöörates vastu pead käes olnud kilekotiga, milles oli klaaspudel. Süüdistatav enda sõnul löömist ei mäleta ning oli isegi üllatunud, kui juhtunust kuulis. Kannatanu ütluste kohaselt rahunes M L pärast arstiga rääkimist ning nad asusid teda saatma teisele korrusele, kui süüdistatav järsult ringi pööras ja kannatanule kotiga vastu pead lõi. Kannatanu sõnul oli M L võidurõõmus ja lubas tema auto maha põletada. Seega võib väita, et süüdistataval puudus sel hetkel motivatsioon kellegi löömiseks ning see oli toime pandud pigem meeltesegaduses, mille põhjustas ajutine raske psüühikahäire. Samuti M L võidurõõmus näitab, et ta ei saanud aru oma teo keelatusest, sest süüdiv isik ei hakka nii avalikult rõõmustada oma õigusvastase teo toimepanemise pärast. Kohtu hinnangul, M.L käitumine teo toimepanemise ajal ja vahetult teo toimepanemisest näitab ka, et ta ei saanud aru oma teo keelatusest ja vastavalt sellele oma käitumist juhtida. Viru Maakohtu 08.05.2018 määrusega rakendati esialgset õiguskaitset tähtajaga 4 päeva ning lubati kohaldada M L suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Seega 08.05.2018, peale teo toimepanemist, leidis kohus, et M L vajab psühhiaatrilist ravi. M L ravikaardist nähtub, et ta viibis ravil 07.05-11.05.2018 intoksikatsioonipsühoosi, opioidide sõltuvusega ja võõrutusseisundiga. Haiglasse toodi politsei ja kiirabi saatel ebaõige käitumisega. Saabumisel produktiivse kontaktita, küsimustele ei vasta, karjub, nutab, läks politseinikule kallale, kakleb nendega ja hammustab neid. Peale desintoksikatsioonravi teostamist patsiendi seisund paranes, psühhootilised ilmingud möödusid. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava ja kannatanu ütlusi ning ekspertiisiakti, haiguslugu ja Viru Maakohtu 07.05.2018 määrust, saab väita, et M L ei olnud 07.05.2018 võimeline oma käitumist juhtima, kuna viibis erinevate ravimite võtmise tagajärjel intoksikatsiooniseisundis, mis tekitas tema psühhoosi ja mis omakorda ei võimaldanud tal oma teo keelatusest aru saada. 7 Kohus leiab, et M Ll rünnaku ajal olnud ajutine raske psüühikahäire oli tõepoolest sedavõrd raske loomuga, et välistas tema arusaamis- ja juhtimisvõime täielikult. Võimetus oma teo keelatusest aru saada välistab süü alati, sõltumata asjaoludest, millest mittearusaamine tulenes (KarS § 34 komm 3.2). Kohus nõustub kaitsja arvamusega, et M.L ei saanud aru oma teo keelatusest ja ei suutnud ka oma tegevust juhtida. Nii haigusloo kui ka ekspertiisiakti kohaselt ei olnud ta teo toimepanemise ajal võimeline õigesti tajuma olulisi asjaolusid. Saabumisel haiglasse ei saadud temaga produktiivset kontakti. Ta ei vastanud esitatud küsimustele, karjus, nuttis ning tema suhtes rakendati järgmise päevani ohjeldusmeetmeid. Ekspertiisiaktist nähtub, et ta ei olnud võimeline oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saama ja neid juhtima, kuna oli desorienteeritud ja ebaadekvaatne. See asjaolu tuleb ka Viru Maakohtu 08.05.2018 määrusest, milles kohaldati sundravi. Määrusest tuleneb sõnaselgelt, et isikul esinesid kuulmis- ja nägemismeelepetted, samuti telerioossed elamused. Seega ei olnud L teo toimepanemise ajal süüdiv. Prokuröri arvates pidi M. Ll olema arusaamisvõime, kuna ta kahjurõõmutses pärast löögi tegemist, kuid kohus tuli vastupidilisele arvamusele, et M.L käitumine vahetult peale teo toimepanemist näitab tema võimetust teo keelatusest (mitte teost) aru saama. Piiratult süüdiv on KarS § 35 kohaselt isik, kellel on teo toimepanemise ajal tuvastatud mõni KarS § 34 p-des 1-5 loetletud psüühikahäire, kuid see ei ole sel määral intensiivne, et oleks välistatud tema arusaamis- ja otsustusvõime. Kohus leiab, et antud juhul oli M L ajutine raske psüühikahäire sedavõrd intensiivne, et saaks välistada tema arusaamis- ja otsustusvõimet, seega ei hakka kohus analüüsima piiratud süüdivust KarS § 35 mõttes. Kohus leiab, et M L pani toime õigusvastase teo KarS § 274 lg 1 järgi, kud ta pani selle toime süüdimatuses seisundis, mis välistab isiku süü. Kuna süüdistatav ei olnud teo toimepanemise ajal süüdiv, siis pole ka täidetud teo subjektiivne koosseis ja isik tuleb õigeks mõista. Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.