Obsah (4)

§ 1573§ 121§ 64§ 73

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2019, Tartu Kriminaalasja number 1-19-3527 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus K

§ 1573

ja § 121 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)

1. oktoobri 2019 otsus Kohtuistungi toimumise aeg
2. detsember 2019 Kohtuistungisekretär Liina Tulit-Kuum Apellatsiooni esitajad süüdistatav Mati Vares ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Kannatanud S.L. , E.L. , Es.L. Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Süüdistatav Mati Vares isikukood 35709010216; elukoht XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2019 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
5. Määrata advokaadibüroole Nikolai Kõiv vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt Mati Varesele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 265,20 eurot (sh käibemaks 44,20 eurot).
6. Mõista Mati Vareselt riigituludesse menetluskuluna välja 265,20 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõivu poolt osutatud õigusabi eest
7. Mati Varesel tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
8. detsembril 2019 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
9. detsembrist
10. Maakohtu otsus
11. M. Varest süüdistatakse

§ 1573

järgi selles, et tema alates 26.12.2017 otsis järjepidavat kontakti lahutust sooviva ja ühisest elamisest välja kolinud abikaasa S.V. ega, sekkudes viimase tahte vastaselt tema eraellu järgmiselt: - 26.12.2017 tuli S.V. e tütre N.M. i elukohta aadressil XXX (edaspidi elukoht), kus viibis ka S.V. , ning lõhkus ukse taga. S.V. e tütar E.L. palus M. Varesel lahkuda, mida viimane ei teinud. Lahkudes lõhkus M. Vares ära E.L. ile kuuluva sõiduauto kojamehe; - 26.12.2017 kell 16.43 saatis telefoninumbrilt +xxx S.V. e tütrele E.L. ile sõnumi, lubades talle õppetunni anda; - 01.01.2018, kui S.V. viibis oma õe I.T. elukohas aadressil XXX , sõitis M. Vares viidatud aadressile, vaatas akende poole ja lahkus; - 02.01.2018 tõi S.V. e elukohta potililled; - 04.01.2018 käis S.V. e töökohas OÜ-le DDD kuuluvas kaupluses, asukohaga XXX (edaspidi töökoht) ja küsis, kuidas saadetis meeldis; - 05.01.2018 tõi S.V. e elukohta potilille; - 06.01.2018 käis S.V. e töökohas; - 08.01.2018 käis S.V. e tütre E.L. i elukoha aadressil XXX akna taga; - 11.01.2018 käis S.V. e töökohas; - 16.01.2018 käis S.V. e töökohas; 2 - 17.02.2018 käis S.V. e töökohas; - ajavahemikul 26.12.2017 - 19.01.2018 saatis korduvalt temale kuuluvalt meiliaadressilt XXX S.V. ele e-kirju. 2. Samuti süüdistatakse M. Varest

§ 121

lg 1 järgi selles, et ta 17.01.2018 kella 14.00 paiku aadressil XXX tõmbas 12 aastase Es.L. i kortermaja sektsiooni nurga taha, kus võttis kätega kinni viimase õlgadest ja raputas kannatanut, tekitades viimasele valu ja tervisekahjustuse – õla ja õlavarre täpsustamata pindmise vigastuse. 3. Tartu Maakohtu 18.10.2019 otsusega tunnistati M. Vares

§ 1573

järgi süüdi ja karistati rahalise karistusega 240 päevamäära ulatuses, s.o 4063,20 eurot. Samuti tunnistati M. Vares süüdi ka

§ 121

lg 1 järgi ja karistati rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, s.o 4232,50 eurot. 4. M. Vares mõisteti

§ 1573järgi õigeks S.V.

ele ajavahemikul 26.12.2017 – 19.01.2018 ekirjade saatmises. Kuna eeltoodut ei ole vaidlustatud, ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel ka pikemalt peatuda. 5.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti M.

Varesele liitkaristuseks rahaline karistus 270 päevamäära ulatuses, s.o 4571,10 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 180 päevamäärani, s.o 3047,40 euroni.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud rahalist karistust summas 3047,40 eurot ei pöörata täitmisele, kui M. Vares ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Maakohtu otsusega mõisteti süüdistatavalt välja ka menetluskulud summas 1800 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2. Kohtuliku uurimise käigus leidis tõendamist, et M. Vares otsis järjepidevalt kannatanuga kontakti ja sekkus viimase tahte vastaselt tema eraellu soovimatu suhtlemise läbi. Samuti luges maakohus koosseisupäraste tegude hulka ka kannatanu S.V. e eraellu sekkumise tema häirimisega kannatanule lähedase isiku kaudu. Eelkõige osas, mis puudutab kannatanu tütre E.L. i elukoha akna taga käimist, viimasele kuuluva sõiduauto kojamehe lõhkumist ja E.L. ile ähvardava sisuga sõnumi saatmist. Eeltoodut kinnitavad maakohtu hinnangul kannatanute S.V. e ja E.L. i ütlused ning viimase avaldus, tunnistajate I.T. , N.M. i ja S.R. ütlused ning 05.01.2018 lähisuhte vägivallaga infoleht.
3. Maakohus märkis, et M. Varese poolt kannatanu elukohta lillede viimist ja nende talvisel ajal õue jätmist, samuti potilille asetamist kannatanu tütre auto katusele, ei saa lugeda sotsiaalselt aktsepteeritavaks tegevuseks. Taolise tegevuse tagajärjeks on teise isiku häirimine ja hirmutamine. Kannatanu S.V. e ütlustest ei nähtu, et ta oleks süüdistatava tegevuse heaks kiitnud. Vastupidi – kannatanu avaldas, et M. Varese käitumine oli väga häiriv ja kannatanu kartis, et süüdistatav hakkabki kannatanu isiklikke asju viimase elukohta tassima. Kannatanu hirm M. Varese tegevuse jätkumise kohta oli põhjendatud. Nimelt M. Vares, ilmudes järgmisel päeval kannatanu töökohta, lubas kannatanule hakata igapäevaselt saadetisi saatma. Maakohus ei nõustunud kaitsjaga, et süüdistatav üritas üksnes kannatanuga suhelda abielu lahutuse ja varavaidlusega seonduvalt. Kannatanuga kontakti otsimine ja tema eraellu sekkumine oli niivõrd intensiivne – süüdistuse kohaselt toimus see järjepidevalt erinevaid viise kasutades ajavahemikul 26.12.2017 – 17.02.2018 selliselt, et M. Vares ilmus kannatanu elu – ja töökohta, viis kannatanu elukohta lilli ja sekkus ka kannatanu eraellu tema lähedaste isikute kaudu (saatis kannatanu tütrele sõnumi, käis tema elukoha akna taga, samuti käis kannatanu õe maja juures).
4. M. Varese teod olid kannatanule vastumeelsed, s.o pandud toime viimase tahte vastaselt. Kuna M. Vares otsis kannatanuga kontakti pikema aja vältelt järjepidevalt, sekkudes kannatanu tahte 3 vastaselt tema eraellu, põhjustas M. Vares kannatanule oma tegevusega psühholoogilisi kannatusi ja hirmu. Seda kinnitavad eelkõige kannatanu enda ütlused, kes avaldas, et ta oli sunnitud M. Varese tegevusest tingituna pöörduma ohvriabi töötajate poole.
5. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et M. Vares on toime pannud

§ 1573

järgi kvalifitseeritava kuriteo, tegu on toime pandud otsese tahtlusega ja asjas puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. 11. Ühtlasi leidis maakohus, et tõendamist on leidnud ka M. Varesele esitatud süüdistus

§ 121lg 1 järgi, s.o Es.L.

i kehaline väärkohtlemine. Eelkõige kinnitavad eeltoodut kannatanu Es.L. i ütlused, patsiendikaardid nr 1800634 ja nr 1800764, millel on fikseeritud kannatanu vigastused, kannatanu seadusliku esindaja E.L. i ning tunnistajate I.T. ja N.M. i ütlused.

1. Süüdistatav M. Vares ennast temale inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Kõrvutades süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütluseid, leidis maakohus, et usaldusväärsemad on kannatanute Es.L. i ja E.L. i ütlused, mis omakorda haakuvad tunnistajate I.T. ja N.M. i ütlustega ning patsiendikaartidelt ja fotodelt nähtuvate asjaoludega. Kannatanute Es.L. ja E.L. i ütluste ja patsiendikaartide anamneesis kirjeldatu kohaselt toimus kehaline rünnak selliselt, et M. Vares haaras kannatanust kahe käega õlgadest kinni ja raputas teda tugevasti. Eeltoodu tagajärjel tekitas süüdistatav kannatanule valu ja tervisekahjustustena vigastused õlgadele ja õlavartele. Kuriteo toimepanemise aeg – 17.01.2019 ca kell 14.00 – on tõendatud nii Es.L. i kui ka E.L. i ütlustega. Es.L. i sõnul toimus sündmus kindlasti enne kella 14.04, kuna nimetatud ajal helistas ta juba emale. E.L. i sõnul sai ta oma tütrelt M. Varese poolt toime pandu kohta teada kella 14.04 ajal. Seega nõustus maakohus süüdistuses toodud kuriteo toimepanemise ajaga, mis toimus enne Es.L. i ja E.L. i omavahelist telefonikõne.
2. Kaitsja leidis, et kui kannatanul tekkisidki mingisugused vigastused, ei saanud need olla tekitatud M. Varese poolt, kuna kannatanu esmasel läbivaatusel, s.o 17.01.2018 kell 18.23 viimasel vigastusi ei tuvastatud. Need tuvastati alles 20.01.2018 toimunud arstlikul läbivaatusel ja fikseeriti patsiendikaardil. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kannatanu võis vigastused saada teisiti kui süüdistuses kirjeldatud viisil. Maakohtul puudub alus arvata, et kannatanu tekitas endale ise õla ja õlavarre pindmised vigastused. Tõsiasi, et esimesel läbivaatusel kannatanu õlavartel hematoome ei tuvastatud, ei tähenda, et kannatanut kehaliselt ei väärkoheldud. On üldteada, et hematoomid võivad avalduda ka mõne päeva möödudes. Arvestades M. Varese, kui täiskasvanud isiku poolt alaealisest lapsest kahe käega kinni võtmist ja tema raputamist, ei ole alust kahelda, et kannatanu kehaline väärkohtlemine oli sedavõrd intensiivne, et sellise teo tagajärjel tekkis kannatanul ka valuaisting.
3. Lisaks avaldas süüdistatav M. Vares, et ta ei ole tegu toime pannud, kuna ta ei viibinud süüdistuses toodud ajal süüdistuses märgitud kohas. M. Varese sõnul viibis ta 17.01.2018 kodus aadressil XXX ja tegi kodukontoris tööd, s.o võttis vastu ja edastas e-kirju ning tegi telefonikõnesid. Kaitsja taotlusel võttis maakohus vastu 17.04.2018 ja 18.04.2018 sideettevõttelt andmete nõudmise load, kaitsja taotluse koos M. Varese väljatrükkidega ekirjadest, 19.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ja 18.04.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli. Kaitsja on seisukohal, et kuna M. Vares saatis 17.01.2018 kella 11.36 kuni 14.01 pidevalt enda tööarvutist e-kirju ning on helistanud telefoninumbrilt xxx, missugune number asus tugijaama asukohaga XXX piirkonnas, ei saanud M. Vares kuriteo toimepanemise ajal mingil juhul teha telefonikõnesid ja saata e-kirju.
4. Maakohus nõustus prokuratuuriga ja leidis, et 19.04.2018 sideettevõttelt saadud andmete protokolliga on tõendatud, et M. Vares on telefoninumbrilt xxx kell 14.08 teinud kõne ja tema telefon asus XXX tugijaama piirkonnas. Eeltoodu aga ei tõenda seda, et M. Vares oleks telefonikõne tegemise hetkel ilmtingimata viibinud oma elukohas aadressil XXX ,. 18.04.2018 koostatud andmete protokolli kohaselt 17.01.2018 ajavahemikul 08.00 – 23.00 telefoninumber 4 xxx kasutusel ei olnud. Süüdistatava ütluste kohaselt on tegemist internetipulga SIM-kaardiga, mis võimaldas edastada e-kirju. Seega, kuna kõnealune telefoninumber kasutusel ei olnud, jättis maakohus tõendikogumist välja kaitsja edastatud väljatrüki M. Varese poolt saadetud ja temale edastatud e-kirjadega. Kokkuvõtvalt puuduvad tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava ja kaitsja versiooni, et M. Vares ei saanud 17.01.2018 kella 14.00 ajal viibida aadressil XXX ja seega kuritegu toime panna.
5. Maakohus leidis, et M. Vares on

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega ja asjas puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. 17. M. Varesele

§ 1573järgi karistust mõistes võttis maakohus arvesse, et M.

Vares on kriminaalkorras karistamata isik, kes omab kindlat sissetulekut. Sellest tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks mõista M. Varesele rahalise karistuse. Maakohus leidis, et M. Varese süü ei ole väike, kuna ahistav jälitamine toimus kahe kuu vältel ja oma tegevusega põhjustas M. Vares kannatanule nii psühholoogilisi kannatusi kui ka hirmutunnet. Sealjuures võttis maakohus arvesse ka kontakti otsimise ja eraellu sekkumise intensiivsust. Maakohus ei tuvastanud asjas karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et M. Varesele tuleb mõista karistust sanktsiooni keskmises määras. M. Varese päevasissetulekuks on 16,93 eurot. Maakohus mõistis M. Varesele karistuseks rahalise karistuse 240 päevamäära ulatuses, s.o 4063,20 eurot. 18. Mõistes M. Varesele karistust

§ 121

lg 1 järgi, jäi maakohus samade põhjenduste juurde, mida kohus võttis arvesse mõistes M. Varesele karistust

§ 1573järgi.

Maakohus luges M. Varese süü keskmiseks – kuritegu on toime pandud alaealise vastu, samas ei ole M. Varest varasemalt kriminaalkorras karistatud. Maakohus ei tuvastanud ka siinkohal karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et M. Varesele tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Maakohus mõistis M. Varesele karistuseks rahalise karistuse 250 päevamäära ulatuses, s.o 4232,50 eurot. 19.

§ 64lg 1 ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti M. Varesele lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks rahaline karistus 180 päevamäära ulatuses summas 3047,40 eurot. Kuna M. Varest ei ole varem kriminaalkorras karistatud, jättis maakohus mõistetud karistuse

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui M.

Vares ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajal kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Apellatsioonid

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Varese kaitsja vandeadvokaat N. Kõiv, kes taotleb süüdistatava õigeksmõistmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist.
2. Kaitsja on seisukohal, et M. Varese tegevuses puudub

§ 1573koosseis.

Tõendamist ei ole leidnud, et M. Vares otsis kannatanuga kontakti tema hirmutamise, alandamise või muul viisil häirimise eesmärgil. Ta otsis kannatanuga kontakti selleks, et lahendada kohtuväliselt ühisvara jagamisega seotud küsimused. Tõendamist on leidnud, et S.V. e ja M. Varese abielu lõppemisel tekkisid poolte vahel erimeelsused vara jagamise osas, mis lõppesid Tartu Maakohtus kompromissiga. Samuti on leidnud tõendamist, et S.V. soovis varasemalt tehtud kinkelepingust M. Varese tänamatuse tõttu taganeda. On usutav, et S.V. pöördus politsei poole selleks, et saada tõendeid, mis kinnitaksid M. Varese tänamatust. Kaitsja on seisukohal, et abielu lahutusega tekivad paratamatult poolte vahel erimeelsused ja pinged, kuid eeltoodu ei tähenda veel seda, et tegemist on tingimata

§ 1573järgi kvalifitseeritava kuriteoga.

1. M. Varese eesmärki iseloomustavad kõige ilmekamalt viimase poolt S.V. ele saadetud e-kirjad, 5 kus M. Vares avaldab S.V. ele kahetsust seoses nende abielu lõppemisega ja teeb korduvalt S.V. ele ettepaneku lahendada probleemid rahumeelsest. Juhul kui M. Varese soov oleks olnud S.V. t hirmutada, alandada või muul viisil häirida, oleks M. Varese poolt saadetud kirjad olnud teistsuguse sisuga. M. Varese kirjadele S.V. ei vastanud, vaid jätkas tõendite kogumist M. Varese tänamatuse tõendamiseks. Isegi M. Varese kahetsust sisaldavaid kirju on kasutatud viimase vastu süütõendina.
2. Ühtlasi leiab kaitsja, et asjas tunnistajaks olnud isikud, s.o S.V. e lähikondsed (tütred, õed jne), on kallutatud ja nende poolt antud ütlused ei ole objektiivsed. Tõendamist ei ole leidnud, et M. Vares on lõhkunud E.L. i auto kojamehe. Küsitav on ka süüdistuses märgitu, et M. Vares sõitis 01.01.2018 aadressile XXX ja vaatas korraks I.T. korteri akendesse, lootuses näha oma abikaasat. M. Vares ei eita, et ta soovis oma abikaasaga kohtuda, aga eesmärgiks oli rääkida rahumeelselt läbi nendevahelised probleemid. Tegemist ei ole

§ 1573koosseisuga.

1. Maakohus ei ole küllaldaselt hinnanud S.V. e töökaaslase S.R. ütluseid, kes sai aru, et M. Vares soovib S.V. ega asjad selgeks rääkida, kuid viimane väldib teadlikult M. Varesega probleemide lahendamist. S.R. tegi S.V. ele ettepaneku rääkida M. Varesega asjad selgeks. S.R. nendevahelistesse probleemidesse sekkuda ei tahtnud, mis ilmselt S.V. ele ei meeldinud. Kohtudes M. Varesega, jättis viimane S.R. le sümpaatse mulje. Ta võttis M. Vareselt S.V. ele edasiandmiseks vastu kimbu lilli, maja võtme ja kaks fotot. S.R. ütlustest nähtub üheselt, et S.V. püüdis M. Varest mustata, hoidudes temaga igasugustest kontaktidest. Kusjuures M. Vares oli sunnitud S.V. ele võtme edasiandmiseks kasutama S.R. abi.
2. Samuti on M. Varese minekut kaubamaja Home Galerii juurde, kus asub ca 10 erinevat kauplust, sealhulgas Decora ja DDD , käsitletud S.V. e jälitamisena. Sealjuures ei ole pööratud mingisugust tähelepanu sellele, et isikul on õigus vabalt külastada kaupluseid ja puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist oleks olnud S.V. e jälitamisega.
3. Ühtlasi mõisteti M. Vares ka süüdi

§ 121lg 1 järgi.

Kannatanu Es.L. i ütlustest nähtub, et M. Vares ründas teda 17.01.2018 kella 14.00 ajal. Kell 14.04 helistas ta emale, et viimasele toimunust rääkida. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole küllaldaselt ja objektiivselt hinnanud M. Varese poolt esitatud tõendeid. Kaitsja poolt esitatud M. Varese e-kirja väljatrükkidest nähtub, et M. Vares edastas 17.01.2018 kella 11.36 kuni 14.01 pidevalt enda eposti aadressile XXX e-kirju. Samuti kasutab M. Vares Diili paketti numbriga xxx. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on M. Vares 17.01.2018 kell 10.52 ja kell 14.08 helistanud telefoninumbrilt xxx aadressil XXX asuva tugijaama piirkonnast. Samuti on ta 17.01.2018 kell 13.53 ja 14.24 helistanud ka telefoninumbrilt xxx aadressil XXX asuva tugijaama piirkonnast. Seega ei saanud M. Vares 17.01.2018 kella 18.00 paiku viibida aadressil XXX ja panna toime süüdistuses toodud kuritegu. XXX asub vähemalt 15 minutilise autosõidu kaugusel XXX elamust.

1. 19.04.2018 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub sedagi, et telefoninumbri xxx eristuste kohaselt asus telefon 17.01.2018 kella 10.52 ajal VKOSTU4 tugimasti piirkonnas, mis asub aadressil XXX . Järgmine kõne toimus kell 14.08 ja siis asus telefon jätkuvalt viidatud tugimasti piirkonnas. Protokolli juures oleval aerofotol on XXX ja XXX vaheliseks vahemaaks märgitud 729,76 meetrit ja 2,8662 kilomeetrit (s.o kokku ca 3,595 kilomeetrit). Kui eeldada, et tegu pandi toime kella kahe paiku, siis ei saanud M. Vares mingil juhul kella 14.08 teha telefonikõnesid ja saata e-kirju.
2. Maakohus on seisukohal, et 19.04.2018 sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud, et M. Vares on telefoninumbrilt xxx kell 14.08 teinud telefonikõne ja tema telefon asus aadressil XXX asuva tugijaama piirkonnas. Eeltoodu ei tõenda, et M. Vares oleks telefonikõne tegemise ajal ilmtingimata viibinud oma elukohas aadressil XXX ,. Tõendamist ei ole aga leidnud, et M. Vares võis 17.01.2018 kella 14.00 ajal viibida Viljandi linnas Männimäe 6 piirkonnas.
3. M. Vares väidab, et ta saatis enda tööarvutist e-kirju ja helistas isiklikult Sakala ajakirjanikule Ü.P. ile. Ka kõneeristustest nähtub, et M. Vares on Ü.P. ile helistanud. Vastupidise tõendamise koormus, et M. Varese telefonilt helistas keegi kolmas isik, lasub süüdistajal.
4. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et on küllaldaselt tõendeid selle kohta, et M. Vares ei saanud 17.01.2018 kella 14.00 ajal viibida XXX elamu juures.
5. Mis puudutab

§ 121lg 1 järgi esitatud süüdistust, siis siinkohal viitab maakohus otsuses Es.L.

i patsiendikaartidele nr 18000634 ja nr

1. Kannatanu vaadati 17.01.2018 kell 18.24 EMO-s läbi. Patsiendikaardilt nähtub, et kannatanu õlavartel on hematoomid ja muid nähtavaid vigastusi ei täheldatud. Samuti nähtub asja materjalidest, et kannatanu vaadati perearsti poolt läbi 20.01.2018 ja siis esinesid nähtavad nahavigastused, s.o parema käe õlavarre ülemises osas lateraalne ovaalne (sõrmekujuline) nahavigastus – visuaalselt ülejäänud nahast roosakam, üksikud purunenud kapillaarid. Vasakul käel oli analoogne leid, ent mõnevõrra väljendunum.
2. Maakohus on tõendina vastu võtnud ka 19.01.2018 kannatanu ema poolt menetlejale edastatud e-kirja koos fotodega, millelt nähtub, et vigastused on värsked (punetavad) ja et need ei saanud tekkida mitu päeva tagasi, s.o 17.01.
3. Need võisid tekkida hiljem.
4. Maakohus leidis, et kannatanu ja tunnistaja ütlused ühtivad patsiendikaardil nr 1800764 märgituga. Samas on jätnud maakohus tähelepanuta, et kui isiku kehale tekitatakse vigastusi, peaksid need punetusena ilmnema lähima paari tunni jooksul. Mõne päeva möödudes peaksid need olemas kas sinakad või kollakad. On fikseeritud, et 17.01.2018 kell 18.23 vigastused puuduvad. Kolm päeva hiljem aga fikseeriti kannatanu kehal roosakas nahavigastus. Seega ei saanud kannatanu vigastused tekkida 17.01.
5. Patsiendikaartides fikseeritu seab kahtluse alla Es.L. i, tema ema ja kolmandate isikute ütluste tõepärasuse. Asjas puuduvad objektiivsed tõendid mõistmaks M. Varest süüdi.
6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav M. Vares, kes taotleb enda õigeksmõistmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Ühtlasi taotleb ta kriminaalasja materjalide juurde täiendavate tõendite võtmist. 35.

§ 1573

osas ei ole maakohus keskendunud tõendite erapooletule käsitlemisele, vaid on lugenud ühe menetluspoole ohvriks. Lisaks puuduvad asjas tõendid, on vaid S.V. e ütlused, kus ta kirjeldab enda enesetunnet ja tundmusi. M. Vares otsis enda abikaasaga kontakti, kuna ainult selliselt on informatsiooni vahetus võimalik. Selle alla kuulub ka kirjade saatmine, telefoni teel helistamine ja näost-näkku suhtlemine. S.V. eelistas kirjadele ja kõnedele mitte vastata ja temalt otse küsides vaikida. Ka enne kriminaalasja alustamist ei öelnud ta M. Varesele, et käsitleb M. Varese suhtluskatseid kriminaalsena (vaikimine ei ole vastus). M. Varese poolset pahatahtlikku tegevust ei ole toimunud ja kuriteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud. 36. Mis puudutab

§ 121

lg 1 järgi kannatanu kehalist väärkohtlemist, siis tegemist on 100 % väljamõeldisega, mida tõendavad SIM-kaardi positsioneerimised ja e-kirjade väljatrükid. Neist nähtub, et M. Vares viibis 17.01.2019 terve päeva Viljandi teises otsas. Kuna politsei kasutab taolisi positsioneerimisi tõendina pidevalt, piisanuks neist ka M. Varese kaitseversiooni kinnitamiseks. M. Varese kaitsja on selles episoodis juhtinud tähelepanu ka teistele faktide võltsimistele, mistõttu tekib küsimus, kes tegelikult tüdrukut ründas ja millal. Samuti, milline roll on politseil ja kas selleks on ainult seletuste võtmine. Kuhu jääb reaalne töö sõltumatute tunnistajate ja faktidega. M. Vares ei ole antud tegu toime pannud ja tegemist on tema vastase alatu kokkuleppega, millele viitavad ka moonutatud faktid. 7 Ringkonnakohtu järeldused

1. Ringkonnakohtu istungil apellandid jäid oma apellatsioonide juurde. Prokurör ja kannatanud leidsid, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
2. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on lühimenetlusega, kus kriminaalasi KrMS § 233 lg 1 alusel lahendatakse kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Seetõttu jäeti rahuldamata M. Varese apellatsiooni lisana toodud täiendavate dokumentaalsete tõendite asja juurde võtmine ning need tagastati taotlejale.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
4. Apellatsioonid on esitatud tõendite hindamise peale. Neis taotletakse tõenditele maakohtuga võrreldes teistsuguse hinnangu andmist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.
5. Seega ringkonnakohus peab kontrollima, kas on täidetud KrMS § 15 lg 1 nõue, mille kohaselt maakohtu otsus võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.
6. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis ringkonnakohus uuris kõiki antud asjas olevaid materjale ja kohtuistungite protokolle.
7. Hinnates 27.09.2019 istungil uuritud tõendeid ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused vastavad protokollis fikseeritule. Maakohtu otsus vastab KrMS § 312 nõuetele. Selles on näidatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja vastavad põhjendused (vt maakohtu otsuse lk 5-15). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses rikutud ei ole. Maakohus on järginud KrMS § 7 lg 3 printsiipi, sest asjas ei tuvastatud kõrvaldamata kahtlusi, mida tulnuks M. Varese kasuks tõlgendada. Puuduvad KrMS §-s 338 toodud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused.
8. Vastuseks apellantide väidetele ringkonnakohus vastab järgmist.
9. Puutuvalt süüdistusse

§ 1573järgi M.

Vares leiab, et tema poolt oma abikaasa suhtes pahatahtlikku tegevust ei ole toimunud. Ta otsis näost-näkku kontakti, et lahendada abielu lahutusega seotud küsimusi, sest tema kirjadele ja kõnedele abikaasa ei vastanud. Kaitsja märgib täiendavalt, et sellise kontakti otsimise eesmärk ei olnud kellegi hirmutamine, alandamine või muul viisil häirimine. Seega puudub

§ 1573koosseis.

Kaitsja arvates kannatanu vastupidised väited on ajendatud tema soovist kinkelepingust taganeda M. Varese poolse tänamatuse motiivil. Seega talle oli vaja tõendeid, mis kinnitaksid M. Varese tänamatust tema suhtes ning ta pöördus politseisse. Kannatanu poolt esitatud tunnistajad on kõik tema lähikondsed, kes on kallutatud isikud ja nende ütlused pole objektiivsed. Maakohus ei ole küllaldaselt arvestanud erapooletu tunnistaja S.R. ütlusi. 46. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud väited ei anna alust uuritud tõendeid ümber hinnata ega selles süüdistuses õigeksmõistvat otsust teha. 47. Maakohus on põhjendanud, milliste tõendite alusel süüdistus

§ 1573järgi tõendamist leidis.

Nendeks on kannatanute S.V. e ja E.L. i ning tunnistajate N.M. i, I.T. ja S.R. ütlused, aga samuti dokumentaalsed tõendid. Kõiki neid tõendeid on käsitletud ja neist järeldused tehtud maakohtu otsuse lk 5-

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid üle korrata. Seejuures maakohus ei tuvastanud, et tõele vastaks kaitsja väide, et tegemist on S.V. e poolt otsitud ettekäänetega, mis olid ajendatud tema soovist kinkelepingust taganeda M. Varese poolse tänamatuse motiivil ning mida tõendavad asjast huvitatud tema 8 lähikondsed, kellede ütlused pole seetõttu objektiivsed.
2. Ringkonnakohus samuti ei tuvastanud, et S.V. e poolsete süüdistuste aluseks oleks nendega tuvastada M. Varese poolne tänamatus, et sel alusel kinkelepingust taganeda. Selle aluse on maakohtu istungil välistanud ka S.V. e esindaja vadv R. Tosmann, kes tegeles vastava hagimenetlusega (I kd lk 150).
3. Maakohus ei nõustunud kaitsjaga, et süüdistatav üritas üksnes kannatanuga suhelda abielu lahutuse ja varavaidlusega seonduvalt. Kannatanuga kontakti otsimine ja tema eraellu sekkumine oli niivõrd intensiivne – see toimus järjepidevalt erinevaid viise kasutades ajavahemikul 26.12.2017 – 17.02.2018 selliselt, et M. Vares ilmus korduvalt kannatanu elu – ja töökohta ning sekkus kannatanu eraellu tema lähedaste isikute kaudu (saatis kannatanu tütrele sõnumi, käis tema elukoha akna taga, samuti käis kannatanu õe maja juures). Sellised M. Varese teod olid kannatanule vastumeelsed, olid pandud toime viimase tahte vastaselt ja põhjustasid kannatanule psühholoogilisi kannatusi ja hirmu. Seda kinnitavad eelkõige kannatanu enda ütlused, kes avaldas, et ta oli sunnitud M. Varese tegevusest tingituna pöörduma ohvriabi töötajate poole (vt käesoleva otsuse p-d 7-9).
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud järeldustega, sest need tulenevad kannatanu S.V. e ütlustest (I kd lk 20-22 ja 104-105). Neist nähtub, et pideva jälitamise käigus ei häiritud mitte ainult kannatanut, vaid ka tema lapsi ja lapselapsi, soovides, et neil elus väga halvasti läheks – näiteks „et üks lastest läheks paksuks, teine tütar lämbuks ning kolmas tütar enam lapsi ei saaks“ (I kd lk 22). See lause viis kannatanu endast väga välja ja ta helistas ohvriabisse, kus teda rahustati. Kannatanu on kinnitanud, et M. Varese tegevus on olnud tema jaoks väga häiriv, ta lausa kardab teda. Kui ta näeb oma töö juures sarnast autot nagu see M. Varesel on, lähevad tal jalad nõrgaks ja ta on endast väljas. M. Vares on teda ka hirmutanud, saates sõnumi, et „Valga mustlased mõtlevad sinu peale“ (I kd lk 106). Kannatanul tekkis seda sõnumit saades paanika ja hirm. Ta soovib, et M. Vares teda enam ei tüütaks ega jälitaks.
5. Ringkonnakohus leiab, et uuritud tõendid ei kinnita kaitsja väidet, et süüdistatav üritas üksnes kannatanuga suhelda abielu lahutuse ja varavaidlusega seonduvalt. Sellise sooviga ei käi kuidagi kokku M. Varese käitumine, kus ta lõhkus ära E.L. i auto kojamehe, saatis E.L. ile sõnumi, milles lubas talle õppetunni anda, takistas E.L. il majja sisenemast ja tõmbas ta jala ukse vahele, samuti tõukas N.M. it (I kd lk 2-7, 30-32). Eeltoodu kinnitab kannatanu S.V. e ütlusi, et tema pideva jälitamise käigus ei häiritud mitte ainult kannatanut, vaid ka tema lapsi ja lapselapsi.
6. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt märgitud erapooletu tunnistaja S.R. ütlused ei lükka eeltoodut ümber. Nimetatud tunnistaja ütlustest nähtub, et ta on S.V. e töökaaslane. Ta teab M. Varest niipalju, kui see on nende töö juures S.V. t otsimas käinud. Kuna S.V. t kohal ei olnud, siis tunnistaja võttis M. Vareselt ühel korral vastu lillekimbu ja teisel korral maja võtme ning 2 fotot S.V. ele edasiandmiseks. Tunnistajale jättis M. Vares sümpaatse mulje ja ta soovitas S.V. ele, et rääkigu nad oma asjad selgeks (I kd lk 27-29). Ringkonnakohus märgib, et S.R. ei tea eelmises punktis välja toodud ahistava jälitamise üksikasju.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega M. Varese süü tõendatuse kohta süüdistuses

§ 1573järgi ja leiab, et puudub alus M.

Varese õigeks mõistmiseks. 54. Puutuvalt süüdistusse

§ 121lg 1 järgi M.

Vares leiab, et see on täielik väljamõeldis, et teda halvustada. Ta ei ole seda tegu toime pannud ja ei saanudki seda teha, sest ei viibinud süüdistuses näidatud ajal nimetatud kohas, vaid oli linna teises otsas. Seega on tal alibi. Kaitsja leiab, et alibi ei lükka ümber kannatanu E.L. i ega tema ema, kellele ta koheselt helistas toimunust, ütlused. Kaitsja seab kahtluse alla ka kehavigastust kinnitavad dokumendid, sest väidetava vigastuse tekitamise päeva õhtul kannatanul vigastusi ei tuvastatud, kuid mingil 9 põhjusel need tuvastati tal 3 päeva hiljem. Kaitsja arvates E.L. i vigastused ei saa olla tekitatud süüdistuses näidatud ajal, vaid võisid olla tekkinud hiljem. 55. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud väited ei anna alust uuritud tõendeid ümber hinnata ega selles süüdistuses õigeksmõistvat otsust teha. 56. Maakohus on põhjendanud, milliste tõendite alusel süüdistus

§ 121lg 1 järgi tõendamist leidis.

Eelkõige on selleks kannatanu E.L. i ja tema ema ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Nende ütlusi kinnitavad ka meditsiinilised dokumendid ja fotod kehavigastuste kohta. Maakohus on käsitlenud ka väidetavat alibi ja selle ümber lükanud. Kuna süüdistus sisaldab nii valu põhjustamist kui ka kehavigastuste tekitamist, siis maakohus on ammendavalt neid mõlemaid käsitlenud. Kõigi eeltoodud küsimuste analüüs ja sellest tulenevad järeldused on välja toodud maakohtu otsuse lk 11-

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, sest need vastavad asjas kogutud tõenditele.
3. Kannatanu Es.L. on nii 17.01.2018 kui 10.05.2018 ülekuulamistel andnud ütlusi, et kui ta 17.01.2018 koolist tuli, siis Riia 81 maja juures M. Vares võttis tal käevarrest kinni ja tõmbas nurga taha. M. Vares oli vihane ja ärritunud olekuga ning käskis kannatanul omadele edasi öelda, et nad lõpetaksid selle tsirkuse. Siis M. Vares võttis tal kahe käega õlgadest kinni ja raputas tugevasti. Ta pigistas raputamise ajal tugevasti õlgadest ja kannatanu tundis valu. Kannatanu lükkas M. Varese käed endast eemale ja jooksis tuppa. Ta hakkas nutma ja helistas emale ning rääkis, mis oli juhtunud. Ema lubas kohe politseisse helistada (I kd lk 8-9 ja 84-85).
4. Kannatanu esindaja, tema ema E.L. on andnud ütlusi, et 17.01.2018 kell 14.04 helistas talle tütar Es.L. , kes rääkis, et koolist tulles oli M. Vares tal maja juures õlgadest kinni võtnud ja raputanud. Tütrel oli valus, ta hakkas nutma ja oli väga hirmunud juhtunust (I kd lk 4).
5. Patsiendikaardi nr 1800764 andmetel kannatanul objektiivselt paremal käes õlavarre ülemises osas lateraalsel ovaalne (sõrmekujuline) nahavigastus - visuaalselt ülejäänud nahast roosakam, üksikud purunenud kapillaarid. Vasakul käel analoogne leid, ent mõnevõrra väljendunum (I kd lk 12). E.L. on 19.01.2018 uurijale saatnud ka fotod tütre „sinikatest“ (I kd lk 15-19), milliseid maakohus käsitles tõenditena (I kd lk 154). Ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga ei ole alust kahelda eeltoodud tõendites ega arvata, et Es.L. i vigastused ei saa olla tekitatud süüdistuses näidatud ajal, vaid võisid olla tekkinud hiljem, nagu kaitsja seda väidab. Lisaks kehavigastustele tundis kannatanu ka valu ning juba ainuüksi see asjaolu annab aluse süüdistus tõendatuks lugeda, sest valu põhjustas M. Vares oma tegevusega.
6. Maakohus võttis kaitsja taotlusel vastu mitu dokumentaalset tõendit väidetava alibi kohta ning näitas, et need ei lükka ümber seda, et M. Vares viibis 17.01.2018 kell 14.00 paiku Riia 81 maja juures ning järelikult sai toime panna talle inkrimineeritud kuriteo (maakohtu otsuse lk 13-14). Ringkonnakohus leiab samuti, et M. Varesel alibi ei ole, sest see on ümber lükatud kannatanu ütluste ja meditsiiniliste dokumentidega.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega M. Varese süü tõendatuse kohta süüdistuses

§ 121lg 1 järgi ja leiab, et puudub alus M. Varese õigeks mõistmiseks. 63. Eeltoodu alusel ja juhindudes Kr

MS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18.10.2019 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

1. Kaitsja vandeadvokaat N. Kõiv esitas taotluse hüvitada apellatsiooni koostamise, seisukohtade kujundamise ja kohtuistungil osalemise eest kokku 4 tunni ulatuses ning lisaks tasu sõidule kulutatud aja eest kõik kokku 283,20 eurot, millest 47,20 eurot on käibemaks. Lisaks sellele palub ta hüvitada sõidukulu. Kõik nõuded kokku 340,80 eurot, millest 56,80 eurot on käibemaks. Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet põhjendatuks osaliselt, sest kohtuistung kestis mitte 2 tundi, vaid 50 minutit. Kohtuistungil osalemise tasu on seega 50x0,90=45 eurot 10 pluss käibemaks. Taotletud 283,20 euro asemel kuulub seega hüvitamisele 173 eurot (81+27+45+20) pluss käibemaks 34,60 eurot = 207,60 eurot. Sõidukulu 57,60 eurot, millest käibemaks on 9,60 eurot, kuulub täielikult hüvitamisele. Kõik nõuded kokku kuuluvad hüvitamisele 265,20 euro, millest käibemaks on 44,20 eurot, ulatuses (173+48).
2. Ringkonnakohus rahuldab eeltoodud taotluse justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel (alates 01.09.2019 kehtiv redaktsioon).
3. Apellandid on esitanud taotluse jätta menetluskulud riigi kanda.
4. See taotlus jääb rahuldamata. KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt jäävad menetluskulud 265,20 eurot M. Varese kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. Alust KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamiseks ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Maarika Kuusk 11 Tiit Lõhmus