lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör N. Firsova Juri Paramonov, isikukood 38909096516, kodakondsuseta, xxx, valdab eesti keelt, xxx, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud: 24.10.2013 Tartu Maakohtu otsusega
lg 1, § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9, § 200 lg 1, § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat, 19.12.2018 Tartu Maakohtu otsusega
lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta 7 kuud 27 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat 4 kuud Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Tõkend, elukohast lahkumise keeld, alates 25.06.2019 Oli kahtlustatavana kinni peetud ajavahemikus 19.03.201920.03.2019 ehk 2 päeva ja 24.06.2019- 25.06.2019 ehk 2 päeva, kokku 4 päeva Määratud kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa Juhindudes KrMS § 238, § 306, § 309 lg 1, 3, § 311, § 313, § 312, § 315, kohus O T S U S T A S: Juri Paramonov süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Juri Paramonov süüdi tunnistada § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. 1
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada Juri Paramonovile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 6 kuu 10 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 20 (kakskümmend) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust, 1 aasta 20 päeva vangistust, Tartu Maakohtu 19.12.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust.
Lõplikult kuulub ärakandmisele liitkaristus 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda süüdimõistetu vanglasse saabumise aega vastavalt KrMS § 414 lg 2 sätestatule. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid: 2 CD-R plaati ja mälupulk salvestistega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Rahuldada vandeadvokaat Anti Aasmaa kaitsjatasu taotlus ja määrata tema poolt Juri Paramonovile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 421,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 351 eurot, käibemaks 70,20 eurot). Menetluskulud: 90 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 421,20 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest - jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Välja mõista Juri Paramonovilt riigituludesse menetluskulud: 810 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude 810 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Menetluskulu tuleb Juri Paramonovil tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700060662 ning selgitus „Juri Paramonov 1-198501 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 03.12.
Juri Paramonov on kohtu alla antud ja süüdistatakse ka selles, et tema tuli 17.03.2019 kell 09.30 xxx korteri ukse juurde ja hakkas kõvasti uksele koputama ning murdis ukselingi. Seejuures seistes ukse taga, ähvardas Juri Paramonov oma elukaaslast K. P.i tapmisega. Kuna Juri Paramonov on varem korduvalt kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda, kartis K. P. oma elu ja tervise pärast ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Lisaks sellele ähvardas 13.06.2019 kell 10.00, viibides xxx asuvas korteris, tüli käigus oma elukaaslast K. P.i tapmisega, võttis harjavarre ja lõi sellega vastu sektsioonkappi, ehk oma elukaaslase näopiirkonna lähedale. Arvestades Juri Paramonovi agressiivset käitumist ning asjaolu, et tema on varem tapmisega ähvardanud ning korduvalt kasutanud K. P.i suhtes füüsilist vägivalda, oli kannatanul alust karta ähvarduste täideviimist. Seega pani Juri Paramonov oma tegevusega toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
3 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta tunnistab ennast süüdi ega vaidlustanud süüdistuses näidatud asjaolusid. Ta ei soovinud ülekuulamist kohtuistungil. Kohtueelsel uurimisel andis 02.07.2019 Paramonov kahtlustatavana ütlusi tlk 82-83, et ta tunnistab oma süüd 13.06.2019, ta läks ennast välja ja ei saanud hoida oma käitumist kontrolli all. Ta lõi plastmassist kühvliga, mille vars on plekist, vastu sektsioonikappi. Tal esines kannatanuga konflikte. Ta väljendab kahetsust. 20.03.2019 ülekuulamisel tlk 44-46 selgitas kahtlustatav, et: - 09.03.2019 oli tal oma õe N. P.ga konflikt tänaval. Ta lõi õele näo piirkonda kaks korda ja viskas tema suunas kividega. - Peale seda samal päeval kohtas ta tänaval kannatanut ( elukaaslane K. P.), tõukas teda. Korteris lõi ta kannatanut lahtise käega vastu nägu, kannatanul hakkas ninast verd jooksma. Ta tõukas kannatut veel korras ja taas lõi lahtise käega näo piirkonda. - 10.03.2019 korteris lõi ta kannatanut ühe korra lahtise käega näo piirkonda. Korteris oli kannatanu sõbranna M.. - 17.03.2019 tahtis ta last näha ja läks kannatanu ema elukoha juurde. Kannatanu ei tahtnud talle ust avada. Ta hakkas lõhkuma ukselinki, sest läks ennast välja. Ta ütles kannatanule, kas ta peab lõhkuma, et last näha. Ta ei ähvardanud kannatanut. Kannatanul on probleemid kuulmisega, osaline töövõimetus, tal on kuulmisaparaat. Ta kahetseb tehtut ja lubab vägivalda vältida. 25.06.2019 kahtlustatavana ülekuulamisel tlk 65-68 selgitas Jüri Paramonov, et 24.06.2019 episoodi tunnistab ta osaliselt. Kannatanut ei olnud kodus mitu ööd, ta ootas kannatanut koju. 24.06.2019 kella 10 paiku tuli kannatanu koju koos D.. Ta haaras kannatanut õlast, surus ta diivanile, ta hoidis kannatanut, võimalik, et sellega tekitas kannatanule valu. Ta oli vihane, võttis kööginoa ja lõikas külmiku juhtme läbi. Kahtlustatavana ütlustest nähtub, et ta eitab ähvardamise episoode 17.03.2019 ja 13.06.2019, kuigi tunnistab, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas tekkisid ta kannatanuga konfliktid, mille käigus esimeses episoodis lõhkus ta ukselinki ja teises episoodis lõi kühvlivarrega vastu kappi. Kehalise väärkohtlemise 09.03.2019, 10.03.2019 episoodide osas tunnistab ta kannatanute P. ja P. löömist käega näo piirkonda, 24.06.2019 episoodis tunnistab valu tekitamist, sest ta surus kannatanut diivanile ja hoidis kannatanut käest. Käesolevas kriminaalasjas on kogutud tõendid, mis annavad kohtule aluse arvata, et süüdistatav pani toime süüdistuses kirjeldatud teod. Kohus märgib, et süüdistatav tunnistas end kohtuistungil süüdi ega vaidlustanud ühtegi asjaolu. Kohus arvestab isiku omaksvõttu. Süütõendiks on esitatud kannatanu ütlused, mis olid kogu kohtueelse uurimise käigud järjepidevad loogilised ja vastuoludeta. 17.03.2019 ähvarduse episood Tlk 2-5 17.03.2019 ülekuulamise selgitas kannatanu, et 17.03.2019 hommikul tekkis konflikt süüdistatavaga, kes tuli kannatanu korteri uste juurde, koputas tugevasti ja murdis ukselinki. Kodus olid kannatanu lapsed, õietütar L.. A. ja kannatanu ema H.-M. P.. Kannatanu ise ei kuulnud, kuid L.. ja kannatanu ema sõnade järgi ähvardas süüdistatav läbi ust kannatanut tappa. 4 Siinjuures selgitab kohus seoses kaitsja esitatud seisukohaga järgmist. Kaitsja arvates ei ole süüdistatava teos kuriteokoosseisu. Süüdistatav eitab ähvardamist ja arvesse tuleb võtta sedagi, et süüdistatav rääkis läbi ukse ja kannatanu ei tajunud mingitki ohtu seoses väidetavalt väljendatud ähvardusega. Kohus märgib, et kannatanu ütlustest nähtub, et ta kardab, et süüdistatav viib oma ähvarduse täide, sest 09.03, 10.03 ja 11.03 2019 peksis süüdistatava kannatanut. Ütlustest nähtub, et kannatanu helistas politseisse ja küsis kaitset mitte seoses tapmisega, vaid ta kartis, et süüdistatav lööb ukse maha – selle kohta on kinnitavaks tõendiks asitõendi vaatlusprotokollis tlk 22-23 fikseeritud kannatanu K. P. 17.03.2019 kl 09.32 tehtud kobe salvestis, millest nähtub, et kannatanu kardab, kuidas süüdistatav lööb ukse otse maha, tal on lapsed, ta kardab, süüdistatav on varem teda peksnud (kannatanu nutab). Seega nõustub kohus sellega, et on tuvastatud, et teo toimepanemise ajal ei ole süüdistatava sõnad tapmisähvarduse kohta kannatanuni jõudnud ( sest tal on kuulmisega probleeme, kannatanul on kuuldeaparaat). 20.03.2019 ülekuulamisel andis tunnistaja H.M. P. ütlusi, et alates 11.03.2019 elas ta kannatanu (kes on tema tütar) korteris, sest kannatanu ise kutsus teda. Kannatanu sõnul süüdistatav peksis teda ja ta oli algul varjupaigas. 17.03.2019 hommikul tuli süüdistatav korteri juurde ja murdis korteri ukselinki, ta nõudis et lasti korterisse. Süüdistatav ähvardas, et tapab kannatanu ära,, noaga lõikab tal kõri läbi. Kuna kannatanul on halb kuulmine, ei kuulnud ta neid ähvardusi. Tunnistaja ütles kannatanule kohe sealsamas, kuidas süüdistatav ähvardab. Kannatanu hakkas nutma, ta kartis. Tunnistaja selgitab, et tal endalgi oli hirm. Seega on tunnistaja H.-M. P. ütlustega usaldusväärselt tõendatud, et süüdistatav ähvardas kannatanut tapmisega, nimelt kõri läbi lõigata, tunnistaja sai ähvardusest aru ja kohe edastas sellel kannatanule, kes hakkas nutma ja kartis.
järgi koosseisu täitmiseks ei ole nõutav, et ähvardus oleks väljendatud isiku poolt ja edastatud otseselt kannatanule. Ähvardus kannatanu suhtes võib olla väljendatud, edastatud ja jõudnud kolmanda isikuni, antud juhul tunnistaja H.-M. P.. Peamine on
kuriteokoosseisu täitmise poolest see, et ähvardus ( antud juhul tapmisega) oleks kannatanu poolt vastu võetud ja tal tekiks hirm seoses ähvardamisega ja kannatanule oleks alust karta selle täideviimist. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et ta edastas süüdistatava ähvarduse sõnad kohe siinsamas kannatanule, mille peale hakkas kannatanu nutma ja kartis. Tunnistaja poolt ähvarduse sisu edastamist ja arusaamist kinnitas ütlustes ka kannatanu ise. Ei ole ühtegi alust arvata, et tunnistaja oleks süüdistatava sõnu vääralt tõlgendanud või moonutanud. Ei ole alust arvata, et kannatanu oleks tunnistaja sõnu valesti mõistnud. Samuti kinnitas kannatanu ka seda, et kuna ta oli varasemalt pekstud, kartis ta ähvarduse täideviimist. Kaitsja seisukoht, et nö vahendaja kaudu edastatud sõnad ei ole ähvardus
Kohus ei näe, kuidas nö kolmanda isiku kaudu kannatanuni jõudnud ähvarduse puhul (kui tegemist on tapmise ähvardusega, kannatanul kartis ja oli reaalset alust arvata hirm, et see viiakse ka täide), oleks kuriteokoosseisu täitmine välistatud. Kui järgneda kaitsja loogikale, sest ka kirja teel väljendatud ähvarduse puhul (näiteks tapmisega ähvardamine), isegi siis kui kannatanul tekib hirm elu pärast ja on asjaolusid, et kannatanul on ka reaalselt alust karta ähvarduse täideviimist, puuduks kuriteokoosseis, kui ähvarduskirja on kannatanule lugenud kolmas isik. Kannatanul on halb kuulmine, seega ei pruugi ta kuulda kogu öeldut. Sel juhul tuleb lugeda mõistlikuks, kui kannatanu ema edastab talle süüdistatava sõnu, mida ta ise on vahetult enne seda kuulnud. 5 Kohus leiab, et viis või vahend, mille kaudu on süüdistatavalt kannatanuni ähvardus lõpuks jõuab ( kiri, audio-videosalvestis, kolmanda isiku poolt ähvarduse lugemine või suuline edastamine vms) ei ole oluline. Oluline on see, et süüdistataval oleks põhjendatud alus arvata, et kannatanuni tema ähvardus jõuab, ja kannatanuni jõuab väljendatud ähvardus sellisena, milline ta oli süüdistatava poolt väljendatud. Kohus leiab, et süüdistataval ei olnud ühtegi alust arvata, et tema väljendatud ähvardus ei jõua kannatanuni. Süüdistatav teadis, et kannatanul on vähemalt osaline kuulmine ja ta kasutab kuulmisaparaati. Asjaolule, et süüdistatav eeldas, et kannatanu kuuleb teda, osutab süüdistatava käitumine teo toimepanemisel, ta koputas tugevasti uksele, karjus ( tunnistaja ütlused) ja nõudis korterisse sisse lasta. Kohus leiab, et tahtluse poolest tegutses isik otsese tahtlusega
Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav teadis, et ta ähvardab kannatanut tapmisega, kannatanu kardab teda ja kannatanul on alust arvata, et ähvardus viiakse täide. Süüdistatava eadmist kinnitavad asjaolud, et kannatanu on varasemalt viibinud varjupaigas seoses süüdistatavapoolse peksmisega, et vältida süüdistatavaga kohtumisi. Kohus leiab, et süüdistatav tahtiski ähvardada, sest ta käitus 17.03.2019 hommikul kannatanu korteri uste juures agressiivselt, karjus, murdis ukselinki. Kannatanu, tunnistaja P. ja asitõendi vaatlusprotokolliga ( kannatanu kõne salvestis) on tõendatud, et: 17.03.2019 kell 09.30 xxx, seistes korteri ukse taga, ähvardas Juri Paramonov oma elukaaslast K. P.i tapmisega. Kuna Juri Paramonov on varem korduvalt kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda, kartis K. P. oma elu ja tervise pärast ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. 09.03.2019, 10.03.2010 ja 24.06.2019 kehalise väärkohtlemise episoodid Süütõendiks on esitatud kannatanu K. P. 10.03.2019 antud ütlused tlk 11-
Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav teadis, et ta lööb kannatanuid rusikatega ja ühel korral lahtise käega. Kohus leiab, et süüdistatav tahtis tekitada kannatanutele valu ja vigastusi, sest ta lõi kannatanuid rusikatega ja ühel korral lahtise käega. Mõlemad kannatanu igas episoodis on kinnitanud, et tundis löökide tagajärjel valu. Seega olid süüdistatava löögid piisavalt tugevad, et tekitada valu. Seda enam, et kõrvaltvaataja seisukohalt on rusikaga löömine tekitab reeglina ja suute tõenäosusega vähemalt valu. Sellest tulenevalt hõlmas süüdistatava tahtlist nii löömist kui ka valu tekitamist. Seega pani Juri Paramonov toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o
13.06.2019 ähvarduse episood Tlk 74-76 andis kannatanu P. ütlusi, et 13.06.2019 ta pöördus politseisse selle kohta, et süüdistatav ähvardas tapmisega ja ta kartis süüdistatavat. Süüdistatav lõi harjavarrega vastu kappi. Kannatanu nuttis. Kannatanu sõitis varjupaika. Kannatanu ütlusi on kinnitatud lähisuhtevägivalla lehega tlk 80, millest nähtub konstaabel Jekaterina Link on fikseerinud konflikti kannatanu ja süüdistatava vahel. Tegemist on psüühilise vägivallaga, isik lubas korter põlema panna ja lõi varrega vastu kappi. Kohus märgib, et lehes ei ole sõnagi selle kohta, et süüdistatav oleks ähvardanud tapmisega. Samas on kannatanu ütlustest tuleneb, et „skandaal“ oli 13.06.2019 kl 10 paiku sellepärast, et süüdistatav ei käi tööl vaid mängib kasiinos. Ütlustest tõesti ei tulene otseselt, mis hetkel ja kuidas on süüdistatav ähvardanud tapmise või raske kehavigastuse tekitamisega. Samas on ütlustest piisavalt selgelt fikseeritud, et kannatanu kutsus politsei ja otsustas politseile teada anda just ähvardamisest tapmisega. Süüdistatav ei ole selles episoodis ähvardust tunnistanud. Kohus nõustub, et kannatanu ütlused on ülekuulamisprotokollis sõnastatud rikkudes aja loogikat. Ei ole selge, millal süüdistatav ähvardas tapmisega, nagu seda väidab kannatanu, hommikul kl 10 paiku 13.06.2019 või see toimus hiljem samal päeval, kui süüdistatav jäi korterisse, kannatanu aga sõitis varjupaika. Kohus selgitab, et ei ole nõutav, et tegu oleks tuvastatud väga täpse ajaga, minuti, tunnis, isegi päeva täpsusega. Teo toimepanemise aeg on võimalik tuvastada ajavahemiku täpsusega. Kannatanu ütlustest selgub, et tegu oli toime pandud 13.06.2019 alates kl 10 päevasel ajal. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et: 13.06.2019 alates kellast 10.00 päevasel ajal, viibides xxx asuvas korteris, ähvardas süüdistatav tüli käigus oma elukaaslast K. P.i tapmisega. 8 Arvestades Juri Paramonovi agressiivset käitumist ( ta lõi harjavarrega vastu kappi ja kannatanu oli kõrval) ning asjaolu, et tema on varem tapmisega ähvardanud ning korduvalt kasutanud K. P.i suhtes füüsilist vägivalda, oli kannatanul alust karta ähvarduste täideviimist. Tahtluse poolest on kohus seisukohal, et süüdistatav tegutses otsese tahtlusega. Ta teadis, et ähvardab kannatanut tapmisega. Süüdistatav soovis ähvardada, sest ta käitus agressiivselt – lõi harjavarrega vastu kappi ja kannatanu oli sel hetkel selle koha kõrval. Süüdistatava tahtlusega oli hõlmatud teadmine, et kannatanu kardab teda ja ähvarduse täideviimist. Süüdistatav teadis, et ta varem kasutanud kannatanu suhtes vägivalda ja korduvalt ja ähvardanud tapmisega. Sel juhul on süüdistataval piisavalt teadmist, et kannatanul on põhjendatud hirm ähvarduse reaalse täideviimise kohta. Seega pani Juri Paramonov oma tegevusega toime tapmisega ähvardamise ( kaasa arvates 17.03.2019 episoodi), kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o
Kohus ei tuvastanud Juri Paramonovi puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid
alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
alusel on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi arvestades
Süüdivuse kohta ei ole kohtul kahtlusi. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeskätt märgib kohus, et lühimenetluses mõistetakse karistust täpselt samadel põhimõtetel nagu üldmenetluses (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-77-11). Tegemist ei ole nö konsensusliku 9 karistuse mõistmise ega kompromissiga. Lühimenetluses on ainuke eelis süüdistatavale, et mõistetud karistust vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Teine märkus on see, et kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-9913). Ja kolmandaks, varem korduvalt karistatud isikuid, kes on korduvalt toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, ootab kohtu poolt rangem kohtlemine karistuse mõttes (vt Riigikohtu lahend 3-1-113-11). Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud isik, seda varavastaste ja narkokuriteo toimepanemise eest. Kohus märgib, et kohtuliku arutamise käigus on leidnud tõendamist korduv isikuvastaste kuritegude toimepanemine. Karistust kergendavaks asjaoluks on isiku kahetsust, mille puhtsüdamlikkus kohtul kahtlust ei ole. Isik on ka varasemalt palunud kannatanult vabandust toimepandu kohta ja kahetses. Kohus märgib, et varasem kahetsemine ja vabanduse toomine ei takistanud tal toime panda kuritegusid korduvalt. Ka kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta tunnistab ennast süüdi täielikult ja kahetseb. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tegemist on teise astme isikuvastaste kuritegudega. Kohtuliku arutamise käigus leidis kinnitust 5 episoodi kehalist väärkohtlemist ja 2 episoodi ähvarduse toimepanemist, kokku 7 kuriteoepisoodi. Kuriteod on toime pandud nö kahes ajajärgus – märtsis 5 kuritegu ja juunis 2019 kaks kuritegu. Sellest tuleneb, et isiku puhul ei ole vägivaldne käitumine lähedaste suhtes juhusliku laadi. Süüdistatav pidas võimalikuks lahendada isiklikke probleeme lähedastega vägivaldselt. Kuriteod on toime pandud kahe kannatanu suhtes. Nimetatud asjaolud suurendavad isiku süüd. Samas arvestab kohus, et korduva vägivalla kasutamise tagajärjel ei olnud kannatanutele tekitatud tõsised kehavigastused. Ühel korral on tuvastatud, et kannatanul esines visuaalselt hematoom, ja teisel korral oli kannatanul verejooks. Vigastused ei olnud sellised, et kannatanu oleks pidanud tervishoiuasutusse pöörduma. Põhiliseks tagajärjeks on valu tundmine, mis on kergem tagajärg, võrreldes kehavigastuse või muu tervisekahjustusega. Süüdistatav ei kasutanud löömisel vahendit, mis suurendaks kahjulikku mõju või valu. Kohus leiab, et need on olulised asjaolud kogumis isiku kahetsusega, mis mõjutavad süü taset. Nimetatud asjaolud vähendavad isiku süüd. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus
ja 120 lg 1 järgi Kohus arvestab süüdistatava isikut. Süüdistatav on varem kriminaalkorras kahel korral varavastaste kuritegude karistatud isik.
Kohus leiab, et süüdistatavat ei ole põhjendatud karistada rahalise karistusega. Kohtu arvates oleks põhjendatud, kui sellega saaks saavutada karistamise eesmärke – muuhulgas seda, et isik hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Eeskätt kohus märgib, et süüdistatav on kriminaalkorras varasemalt karistatud ka reaalse vangistusega, teda püüti mõjutada ka karistusest vabastamise kaudu, allutades käitumiskontrollile. Kohus peab tõdema, et senini on rahalisest karistusest rangemad karistuslikud meetmed olid tulutult kohaldatud. Sellest tulenvalt ei näe kohus alust kohaldada karistuse kergemat liiku rahalist karistust. Kohtu sellis järeldust toetab fakt, et süüdistatavale alates 2016. a määratud 5 väärteokaristust, kõik rahatrahvid kogusummale 612 eurot, ei ole senini täidetud, isegi kõige väiksem summas 20 eurot. Nimetatud asjaolu kinnitab, et isikule rahalist laadi karistuse kohaldamine ei täida oma eesmärki – isik jätab karistuse täitmata, summa tasumata.
lg 1 näeb ette vangistuse määra kuni 1 aastani, seega sanktsiooni keskminemäär on 6 kuud.
lg 2 näeb ette vangistuse määra kuni 5 aastani, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud. Kohus leiab, et
lg 1 järgi, kahe episoodi eest, tuleb süüdistatavale mõista karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 1 p 2,3 järgi, viie episoodi eest, tuleb mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Mõlemad karistused on sanktsiooni keskmisest määrast alla poole.
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest tuleb mõista liitkaristus 1 aasta 7 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, tulem mõistetud karistus vähendada ühe kolmandiku võrra (6 kuud 10 päeva) ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 20 päeva vangistust. Kuna kõik kuriteod on toime pandud katseajal ehk pärast kohtuotsust kuid enne karistuse ärakandmist, tuleb kohaldamisele
Käesolevaga kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 20 päeva tuleb liita Tartu Maakohtu 19.12.2018 kohtuotsusega mõistetud karistusega 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsuste kogumi eest mõistetav karistus on 2 aastat 8 kuud 17 päeva vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 4 päeva. Lõplikuks karistuseks on 2 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. Kaitsja esitas kohtuvaidlustes taotluse karistada süüdistatavat vangistusega kuni 6 kuud ja asendada liitkaristus üldkasuliku tööga. Kohus on jõudnud seisukohale, et isikut kuritegude toimepanemise eest tuleb karistada vangistusega 1 aasta 7 kuud, mis vähendatakse ühe kolmandiku võrra seoses lühimenetluse kohaldamisega. Kohtu mõistetav karistus kuritegude kogumi eest on niigi raskeima sanktsiooni keskmisest määrast ( keskmine määr 2 aastat 6 kuud) oluliselt väiksem. Kohus ei näe ühtegi 11 asjaolu, mille tõttu seisme kuriteoepisoodi eest oleks võimalik mõista karistust vangistust alammäärale lähedases määras, nagu seda taotleb kaitsja. Karistuste liitmisel kohtuotsuste kogumi eest on liitkaristus määr üle 2 aasta. Seega ei ole
lg 1 mõttes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik – seadus näeb ette, et see on võimalik kui karistusena on mošeetud kuni 2-aastane vangistus. Prokuröri taotlus kannatanule K. P.ile lähenemiskeelu kohaldamiseks jätab kohus rahuldamata. Kohus leiab, et taotlus on formaalne ja prokurör ei olnud võimeline selgitama, miks lähenemiskeelu kohaldamine oleks käesoleval ajal vajalik. Kohus ise selliseid aluseid ei näe. Alates juunist 2019 ei ole isik lähisuhtes uusi süütegusid toime pannud. Ta elab käesoleval ajal muu omavalitsuse territooriumil – Võru, kannatanu on Ida-Virumaal. Nimetatud asjaolud näitavad, et käesoleval ajal on isik võimeline vältima kannatanuga selliseid kontakte, mis võivad lõppeda süüteo toimepanemisega. Seega on kohtul piisavalt alust arvata, et süüdistatava ja kannatanu vahel on suhetes saavutatud teatud mõistlik tasakaal. Samuti märgib kohus, et isikule on käesoleva kohtuotsusega mõistetud 2 aastane 8 kuuline ( ja 13 päeva) vangistus, mis niigi isoleerib süüdistatavat piisavaks ajaks. KRIMINAALMENETLUSE KULUD Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 on kuludeks kaitsjatasu, sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatav. Kohus on teinud Juri Paramonovi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik jätta osa menetluskulusid riigi kanda arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda, kui kohtukulude summa käiks isikule ilmselt üle jõu ja võib takistada tema resotsialiseerimist. Kohus arvestab, et isikule mõistetakse reaalsele kandmisele kuuluv vangistus üle kahe aasta. Isiku sissetulekud vähenevad seoses vangistusega. Käesoleval ajal ei ole isikul töökohta, mille tõttu puudub tal võimalus luua rahaline reserv. Sellises olukorras leiab kohus põhjendatuks jätta menetluskuludest mõistlik osa riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Menetluskuludest osaline vabastamine on põhjendatud, kuna kohtukulude täielik summa on isikule ilmselt üle jõu. Lõplikult leiab kohus, et riigi kanda on põhjendatud jätta kohtutulikul arutamisel ja kohtueelses menetluses osutatud õigusabi tasu 421,20 eurot ja 90 eurot. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 810 eurot. Kohus leiab, et süüdistatavalt kuulub väljamõistmisele sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata menetluskulude 810 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul. ASITÕENDID Kohus leiab, et süüdistusaktis märgitud asitõendiga tuleb käituda järgmiselt: 2 CD-R plaati ja mälupulk salvestistega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.