1-16-5679/117

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-5679 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid Suleiman Dungurovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Suleiman Dungurov, isikukood 36309020311, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne XXX. Karistuse kandmise algus 04.03.2016 ja lõpp 04.03.2022 Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.03.2020, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Suleiman Dungurov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Suleiman Dungurovile ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 12.01.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-5679 tunnistati Suleiman Dungurov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 (kuus) aastat alates 04.03.
2. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 05.09.
3. Viru Vangla esitas 03.03.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Suleiman Dungurovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo tõenäosust, ei toeta kinnipeetava S. Dungurovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist kinnipeetava elektroonilise järelevalve kohaldamise sooviga. Prokuratuuri seisukoht 1 Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Suleiman Dungurovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Suleiman Dungurovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 19.03.2020 kohtuistungil palub Suleiman Dungurov vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Saab aru, et on vaja oma elu läbi vaadata. Ta omandas XXX. Tal on kindel elukoht. Vabaduses temale on garanteeritud töökoht. Tal on abikaasa ning lapsed. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Harju Maakohtu 12.01.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-5679 tunnistati Suleiman Dungurov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 (kuus) aastat alates 04.03.
4. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 05.09.
5. Suleiman Dungurov kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st
6. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Suleiman Dungurov temale mõistetud karistusajast, 6 aastat, ära kandnud 4 aastat ja 16 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Suleiman Dungurovi käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Suleiman Dungurovil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile XXX. Tegemist on kolmekorruselise kõikide mugavustega ja väga heas seisukorras eramajaga, kus isik elas koos oma abikaasa ja lastega. Kinnistusraamatu kohaselt on elamispinna omanikuks isiku abikaasa S D. S. D on nõus sellega, et ennetähtaegse vabanemise korral asub S. Dungurov antud aadressile elama. Eluase vastab tehnilistele nõudmistele elektroonilise valve kohaldamiseks. 2 Samuti kinnipeetava abikaasa ja tütar on andnud kirjalikud nõusolekud elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Positiivne on see, et kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. Vangistuses Suleiman Dungurov on hõivatud tööga. Töötas XXX. Alates 05.06.2019 töötab XXX. S. Dungurov osales riigikeele A1 ja A2 õppes. Sooritas riigikeele A1 taseme ja A2 taseme eksamid. Ta omandas XXX. S. Dungurov läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Oli aktiivne ja asjalik osaleja. Programm oli kasulik. Väidab, et peaaegu saavutas oma eesmärgi. Ta on läbinud struktureeritud vestlused narkootikumide käitlemise ja ühiskonna ohustamise vahelise seose mõistmiseks. Kinnipeetav arutles loogiliselt ning sai teemadest aru. Ta saab aru narkootikumide käitlemisega seotud ohustamisest nii enda kui ka ühiskonna osas. Väärtuslik on kohtu hinnangul ka see, et Suleiman Dungurov suhtub positiivselt nii haridusse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse. Sõltuvused alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest puuduvad. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalik tööle asuda XXX ettevõttesse "B OÜ". Suleiman Dungurovil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähedasteks on abikaasa ja lapsed. Perekond on toetav ja ühtehoidev. Pereliikmed külastavad isikut regulaarselt vanglas. Tutvuskond on laialdane, lisaks abikaasale toetavad vanglas materiaalselt ka sõbrad ja tuttavad. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Suleiman Dungurov on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik ning puuduvad distsiplinaarkaristused ning sõltuvused, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. Suleiman Dungurovi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Suleiman Dungurovi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab S. Dungurov üht kehtivat kriminaalkaristus Eestis. Samuti kohtu andmetel on S. Dungurov karistatud kriminaalkorras ning kandis karistust Soomes. Mõlemad kuriteod on seotud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Soodusteguriteks on majandusliku kasu saamine, enesekesksus, orienteeritus elatumisele hõlptulust, normide valikuline tunnistamine, kriminaalse taustaga suhtlusringkond. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtul tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust kolmandat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Harju Maakohtu 12.01.2017 otsusest on Suleiman Dungurov tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 6 aastat. Otsusest selguvalt tunnistati S. Dungurov süüdi suure koguse narkootilise aine käitlemises isikute grupis, kusjuures süüdimõistetul oli käitlemisteos – fentanüüli hankimine Vene Föderatsioonist ja toimetamine Eestisse – organiseeriv ning korraldav roll. Seega pani S. Dungurov toime raske esimese astme kuriteo, seades sellega ohtu rahvatervise. 3 Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. S. Dungurovi käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Siinkohal ei saa jätta arvestamata seda, et kõnealuse kuriteo pani S. Dungurov toime vaid vähem kui aasta möödumisel ajast, mil ta vabanes Soome vanglast, kus ta oli samuti narkokuriteo eest. Kusjuures märkimist väärib seegi, et kuigi Soome vanglast vabanemise ja uue narkokuriteo vahe oli peaaegu aasta, hakkas S. Dungurov süüdimõistvast kohtuotsusest selguvalt seda käitlemistegu planeerima juba tunduvalt varem. Ehk siis Soomes kantud vanglakaristuse mõju oli üksnes üürike ja varalise kasu saamiseks pöördus S. Dungurov käitlemistegevuse juurde kiiresti tagasi. Seetõttu oleks põhjendamatu loota, et praegune vanglas viibimine on juba kolme aasta möödumisel varasemast oluliselt tulusam olnud. Arvestada tuleb sedagi, et ka Soomes veedetud vangistus ei olnud S. Dungurovi jaoks esimene, vaid kokku on ta vanglas juba kolmandat korda. Sellest järeldub, et hirm kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetut seaduskuulekusele ei mõjuta. Uute kuritegude toimepanemist võib Suleiman Dungurovi puhul soodustada kriminaalse taustaga suhtlusringkond, kes toetasid S. Dungurovit materiaalselt vanglas ning kellega suhtlemist S. Dungurov lõpetada ei soovi. S. Dungurov töötas kuni esimese vangistuseni
7. Pärast vanglast vabanemist on enda sõnul tegelenud äriga. Arvestades kuritegude toimepanemise tehiolusid, seda, et pani ta korduvalt narkokuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, kohus on seisukohal, et S. Dungurov elas kuritegulikul teel saadud tulust ning tal puudub harjumus elada ja teenida raha seaduskuulekalt. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 306153,60 eurot. Arvestades ülaltoodut on kohtu hinnangul suur oht, et S. Dungurov hakkab vabaduses uuesti teenima raha kuritegelikul teel, ohustades rahvatervist ning jätkab sellega kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava Suleiman Dungurovi iseloomustusest tuleneb, et ta ei hooli oma tegude tagajärgedest, tema korduvad rahvatervist ohustavad narkokuriteod viitavad riskivale ja hoolimatule elustiilile. Ta on väga enesekeskne ja on võimeline ohustama rahvatervist suure materiaalse kasu saamise eesmärgil. Isik ei pea oma käitumist valeks ning ei tunnista tehtud vigu. Empaatilisus piirdub oma pere ja tuttavatega, väljaspool seda arvestab eelkõige enda vajadustega. Kuritegude tagajärgedega ei arvesta, keskendub ainult heale tulemusele. Isiku iseloomustatava andmetest nähtuvalt, kahtleb kohus, et S. Dungurov suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Suleiman Dungurovi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos S. Dungurovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu S. Dungurov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Suleiman Dungurov tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384,
8. 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5