← Eesti

2-19-15611/9

Obsah (15)§ 459§ 436§ 432§ 430§ 173§ 162§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 445§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15611 Tsiviilasi J R hagi E V R, I K R j

§ 459

lg 1 toodule, täidetud on nii

§ 459

lg 1 p 1 kui ka p 2 eeldused kuivõrd vahetu ülalpidamine kui hagiavalduses toodud maksete suuruse muutmise asjaolu tekkis peale kompromisslepingu jõustumist. Enne kompromisslepingu sõlmimist ja selle arutamise ajal valdavalt ei võimaldanud kostjate seaduslik esindaja (ema) hagejal lastega kokku saada, koos viibida ega vahetut ülalpidamist pakkuda, kuigi sellekohane soov ja tahtlus on hagejal olnud kogu aeg.

  1. Hageja hinnangul ei arvestatud mastaabisäästu ja peretoetusi kompromisslepingu sõlmimisel sellisel määral nagu see oleks olnud kohane. Samuti on igati vajalik ja õiglane uuesti kaaluda laste ema pangakontole laekuva peretoetuse märkimisväärset suurust osana vanemate ühisest panusest laste igakuisesse elatisse olukorras, kus 3 alaealist last saavad 1/3 ajast hagejalt vahetut ülalpidamist, kusjuures hageja pangakontole peretoetusi ei laeku.
  2. A-M R ei ole käesolevas asjas menetlusosaline. Seega ei ole väited tema transpordiga seotud ja muude kulude (mis hageja hinnangul on igati liialdatud) kohta mingil moel antud menetluses asjakohased ja hageja palub kohtul neid kostjatele elatise määramisel mitte arvesse võtta.
  3. E V prillide soetamine, naha teleangektaaside ja konnasilmade ravi on hageja hinnangul tavapärane lapse tervise eest hoolitsemine ja ei põhjusta märkimisväärseid lisakulusid. Ajal kui lapsed on hageja vahetul ülalpidamisel, on hageja alati kandnud ja kannab edaspidi kõik laste tervisega seotud kulud.
  4. Hageja ei ole tuginenud elatise vähendamise taotluses enda halvale majanduslikule olukorrale. Kostjate vastus
  5. Kostja märgib, et 30.05.
  6. a kohtulikust kompromissist on möödas kõigest viis kuud. Hagejalt väljamõistetud elatis tuleb jätta muutmata, vastasel korral poleks kostjate igapäevased vajadused rahuldatud ja nende arenguks piisavad vahendid tagatud. 3

(9)Kaalukaid põhjuseid elatise vähendamiseks ega ka uusi asjaolusid võrreldes eelmise kohtumenetlusega, ei ole hageja hagiavalduses esitanud.
  1. Peretoetuste maksmise fakt, suhtluskorra kokkulepe ja väidetav mastaabisääst ei saa olla põhjusteks hagejalt väljamõistetud ja maksta tuleva elatise vähendamiseks, kuna kõik samad asjaolud esinesid juba eelneva kohtumenetluse toimumise ajal ja neid on arvestatud elatise kompromisskokkuleppe sõlmimisel. Laste isa avaldas 30.05.19 istungil: „Olen nõus elatist maksma 150-180 € lapse kohta ja tingimusel, et lapsed viibivad 10 päeva minu juures”. Vaatamata sellele, et A-M ei viibi hageja juures, oli laste ema nõus vähendama ka temale makstavat elatist kuni 230 euroni kuus. 30.05.19 lepiti ka kokku, et laste isa maksab elatist kolmele väiksemale lapsele 180 eurot kuus, kuna nad viibivad temaga 10 ööpäeva kuus. Vastasel juhul oleks hagejal tulnud kostjatele tasuda elatist suuremas määras.
  2. Eelneva kohtumenetluse käigus esitasid kostjad põhjalikud põhjendused, kuhu kulub peretoetustena saadav summa ja miks pole laste isal peretoetuste arvelt elatise suurust vähendada. Kostjate seaduslik esindaja ei arvestanud juba laste nimel elatise nõude hagiavaldust esitades peretoetuste maksmisega, kuna sellest rahast on saanud osta lastele riideid ja jalatseid, katta kulutusi hügieenile, majapidamise vahenditele, laste trennidele, vabale ajale ja muudele paratamatutele kuludele, mis laste kasvatamisega kaasnevad. Kui oleks arvestanud ka peretoetusest kaetavate kuludega, siis muutuks automaatselt ka kostjatele vajalike asjade ja teenuste koosseis. Kostjate ja vanema lapse eest (ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks) laekub igakuiselt 758 eurot, millest vanema lapse raske puude tõttu makstav toetus ei lähe otseselt igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, vaid tema kroonilise haigusega toimetulekuks.
  3. Kohtumäärusega kokkuleppe kinnitamiseks loobus kostjate seaduslik esindaja üle 2000eurosest elatise võlgnevuse nõudest hageja suhtes, mis tekkis täitmata ülalpidamiskohustusest
  4. aasta sügisel ning nõustus vähendama märkimisväärselt kolme noorema lapse elatise suurust, tingimusel, et hageja veedaks lastega 10 päeva kuus.
  5. Kostjate seaduslik esindaja pöördus suhtluskorra kokkuleppe saavutamiseks lepitaja poole juba
  6. a jaanuaris ning teistkordselt
  7. a juunis konkreetse ettepanekuga, määrata laste isale vastavalt kohtulahendile 10 päeva suhtlust lastega kuus (iga kuu 20.-
  8. kp).
  9. Laste ravikulude eest tasumises lepiti 30.05.
  10. a kompromissi punktis 1.4 eraldi kokku põhjusel, sest hageja hoidis alates
  11. aastast lapsi puudutavatest vajalikest ravikulude tasumisest kõrvale. Kohtus oli hageja nõus kandma pooled retseptiravimite ja –seadmete kuludest, reaalsuses pole ta seda aga siiani kordagi teinud. Ka pole hageja alates kompromisskokkuleppest siiani ostnud kostjatele välja ühtegi retseptirohtu ega kandnud ravi- ja vaktsineerimise kulusid.
  12. Kõige eelneva taustal on kohatu mainida laste ülalpidamise teemal mastaabisäästu. Hageja pole ka põhjendanud, milliste kulude ja kui suures ulatuses kostjatel väidetav mastaabisääst tekkinud on. Kohtuotsuse põhjendused
  13. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud 4

(9)ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

19. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 järgi võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 20. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:

  1. a)kostjad on hageja ja kostjate seadusliku esindaja alaealised lapsed;
  2. b)30.05.2019 sõlmisid pooled Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-18723 kompromisslepingu (tlk 4), millega hageja kohustub tasuma oma alaealiste laste eest kuni nende täisealiseks saamiseni elatist järgnevalt: A-M R – 230 eurot kuus; E V R – 180 eurot kuus; I K R – 180 eurot kuus; G L R – 180 eurot kuus. Kokku 770 eurot kuus. Lisaks kohustub hageja tasuma igakuiselt ka pool kostjate ravikuludest;
  3. c)kostjate seaduslikule esindajale laekuvad igakuised riiklikud peretoetused kogusummas 772,07 eurot;
  4. d)06.06.2019 kinnitasid vanemad Tallinna Perekeskuses suhtluskorra kokkuleppe (tlk 5), mille kohaselt lapsed E V R, I K R ja G L R viibivad hageja juures ja hageja vastutusel iga kuu 20. kuupäevast 30. kuupäevani;
  5. e)arvates kokkuleppe sõlmimisest on suhtluskord vastavalt toiminud;
  6. f)hageja majanduslik olukord võimaldab Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-18723 30.05.2019 määrusega kinnitatud kompromisslepingut täita. 21. Lapse isa taotleb kompromissis kokkulepitud elatise vähendamist iga kostja osas 90 euroni alates 07.10.2019 kuni laste täiskasvanuks saamiseni. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning märgivad, et elatise vähendamiseks alus puudub. 22.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 5

(9)Hagejal on õigus nõuda kompromissiga lapse kasuks väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

See säte kohaldub (koosmõjus

§ 432

teise lausega) ka kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutavate perioodiliste (elatise) maksete puhul (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26; 23. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15, p 11). 23. Hageja tugineb elatise vähendamise nõuet esitades järgmistele asjaoludele:

  1. a)pärast tsiviilasjas nr 2-18-18723 kompromisslepinguga kinnitamist 30.05.2019 on muutunud asjaolu, et kostjad elavad alates 2019. a juunikuust osaliselt hageja juures (1/3 ajast, s.o iga kuu 20. kuupäevast 30. kuupäevani);
  2. b)ema juures viibides elavad 4 alaealist last koos ja tekib märkimisväärne mastaabisääst;
  3. c)hageja taganeb kokkuleppest ravikulude hüvitamise kohta, kuna antud kulud on hõlmatud makstava elatisega;
  4. d)ema kontole laekuvad igakuiselt riiklikud peretoetused summas 772 eurot kuus ning antud summa katab hageja hinnangul märkimisväärse osa laste vajadustest ning võttes arvesse. 24. Kohus leiab, et

§ 459

sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ei ole käesoleval juhul täidetud. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaks aluse muuta tsiviilasjas nr 2-18-18723 kokkulepitud elatisraha suurust.

  1. Esiteks, suhtluskorra kokkulepe, mis on käesoleval juhul aluseks hageja ja kostjate vahelisele suhtlemisele ja elukorraldusele, sõlmiti nädal pärast kompromissi kinnitamist elatise tasumise osas. Liiatigi on hageja tsiviilasjas nr 2-18-18723 toimunud istungil kinnitanud oma valmisolekut maksta elatist 150-180€ lapse kohta tingimusel, et lapsed viibivad 10 päeva tema juures. Istungil sõlmitud kompromissis vastavas ulatuses elatise tasumine ka kokku lepiti. Seega arvestades hageja poolt istungil avaldatut, kokkulepitud elatise suurust ning suhtluskorra kokkuleppes sätestatut, on kohus seisukohal, et hageja sai ja pidi arvestama elatise kokkuleppe sõlmimisel, et kokkulepitud elatise suurus lähtub asjaolus, et lapsed viibivad edaspidiselt ca 1/3 kuust hageja juures. Seega ei ole asjaolu, et suhtluskord sai kirjalikult kokku lepitud ca nädal pärast elatise kokkuleppe sõlmimist, aluseks kokkulepitud elatise muutmiseks.
  2. Teiseks, hageja ei ole esile toonud ja tõendanud, milliste kulude osas kostjatel mastaabisääst tekib ning kuidas on nimetatud asjaolu hageja jaoks sedavõrd uus, et seda polnud võimalik tsiviilasjas nr 2-18-18723 sõlmitud kokkuleppe puhul arvestada. Kostjad on oma seadusliku esindaja juures elanud juba pikka aega ning isegi kui mastaabisääst esineb, pidi hageja sellega elatise tasumise kokkuleppe sõlmimisel arvestama. Kohtu hinnangul on hageja sellekohased väited seega alusetud ega anna alust elatise vähendamiseks.
  3. Kolmandaks, elatise vähendamise hagiga ravikulude tasumise kokkuleppest taganemine võimalik ei ole. Kompromissi tühistamist reguleerib

§ 430lg 8.

Kostjad on kohtule tõendanud, et hageja on kompromissilepinguga võtnud omale kohustuse tasuda poole laste ravikuludest, kompromiss on kehtiv ning täitmiseks kohustuslik. 28. Neljandaks, 30.05.2019 istungil tsiviilasjas nr 2-18-18723 on käsitletud ka peretoetuste temaatikat. Hagejale on selgitatud, et peretoetuse maksmise fakti iseenesest ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hageja on nii tsiviilasjas nr 2-18-18723 kui ka käesolevas menetluses kinnitanud, et tema majanduslik võimekus on piisav kokkulepitud elatise tasumiseks. 6

(9)Riigikohus on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (vt Riigikohtu
  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1 ja 28.2). Riigikohus on lahendi nr 2-1611905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-21-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus märgib, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate vajadused oleks kokkulepitud elatise summast veelgi väiksemad, samuti ei ole kohus tuvastanud, et hageja majanduslik seisund oleks halb. Seega leiab kohus, et lastele lapsetoetuse maksmise fakt ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Seega puudub alus peretoetuste võrra hageja ülalpidamiskohustust vähendada.
  3. Kohus märgib kokkuvõtlikult, et hagejale oli teada, milline saab olema tema ja laste vaheline suhtluskord ning sai selle pinnalt teha järelduse, milline on tema hinnangul mõistlik elatisesumma. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kokkulepitud elatis jääb märgatavalt alla miinimummäära, mistõttu elatise täiendav vähendamine ei ole laste huvidega kooskõlas. Kohtu hinnangul on väljamõistetud elatis kooskõlas kindlaksmääratud suhtluskorraga.
  4. Kostjad on märkinud, et hageja ei täida kompromissimäärust ravikulude osas. Kohus, märgib, et nimetatud asjaolu ei ole iseenesest aluseks kokkulepitud elatise muutmiseks või muutmatajätmiseks. Olukorras, kus hageja kokkulepet rikub, on kostjatel võimalik pöörata kompromissimäärus sundtäitmisele TMS-s sätestatud korras.
  5. Seega, kuna ei ole täidetud

§ 459

sätestatud eeldused väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 32. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 33.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg 4 kohaselt näeb kohus 7

(9)menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on otsuse teinud hageja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 34.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 35. Kostjate esindaja esitas 13.01.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 ning § 174 lg 10 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et kostjatele on õigusabi osutatud 5h ulatuses tunnihinnaga 20 eurot (käibemaksuga). Kostjate menetluskulud on kokku 100 eurot. Kostjad kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 36.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 37. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

  1. Kostjate esindaja on teinud järgmised toimingud: 5.11 ja 21.11.19 30min volikirja esitamine ja kostjate seadusliku esindajaga meilivahetus esindamiseks ja vastuse koostamiseks; 22.11.19 30min hagimaterjalidega tutvumine; 25.11.19 4h vastuse koostamine.
  2. Kohus, kontrollinud kostjate menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär on kohtupraktikas aktsepteeritud määradega kooskõlas. 8

(9)40. Kohus rahuldab kostjate avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud summas 100 eurot. 41.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 42. Kostjad on esitanud taotluse kanda menetluskulude hüvitis kostjate seadusliku esindaja G R arvelduskontole xxxx. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud (

§ 445lg 1).

43.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 21.01.2020 kohtuotsus jõustus 07.04.2020 Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2020 kohtumäärusega, millisega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.