Obsah (16)

§ 33§ 109§ 1§ 31§ 29§ 171§ 39§ 35§ 36§ 40§ 44§ 85§ 87§ 23§ 65§ 150

Tsiviilasi nr 2-20-2686 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30.03.2020, Viljandi kohtumaja Tsivi

§ 33lg 1-3).

1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus
2. Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda.
3. Määrata Mxxxxxx Mxxxxxpankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 432 eurot, sh käibemaks 72 eurot.
4. Anda menetlusabi ja tasuda ajutise halduri tasu riigi vahenditest.
5. Ajutise halduri tasu kanda OÜ Prolex arveldusarvele nr EE
6. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus Mxxxxxx Mxxx esitas kohtule 18.02.2020 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt võttis võlgnik laenu, et tulla rahaliselt välja. Algul võttis ta kiirlaene, seejärel väikelaene ja järelmakse. Pärast seda hakkas ta võtma laenusid, et tasuda eelnevaid. Võlgniku ülalpidamisel on neli last. Ta on praegu noorimaga kodune, kuid sügisest saab ta lasteaeda panna ja seejärel otsida tööd. Võlgnik elab väikeses linnas, kus on madalad palgad. Võlgniku pere sissetulekuteks on pension, sotsiaaltoetus, riiklik peretoetus ja vanemahüvitis. Laste isa läks alles uuele töökohale ja palk on katseajal madalam. Võlgnik ei oma sääste ega vara. Tema igakuised kulud on 1431 eurot, lisaks toit ja majapidamisvahendid. Pere sissetulekute suurus on 1430 eurot. Vanemahüvitis lõppeb aprill
7. Võlgnikul on kohustusi ca 18 547, millele lisandub PlusPlus Capitali nõuded ja jooksvad viivised. Võlgnik on maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud: Võlgniku üldiseloomustus Võlgnik ei ole abielus, kuid elab koos laste isaga. Võlgnikul on 4 alaealist ülalpeetavat. Võlgnik on osalise töövõimega ning töötu. Viimati töötas ta 2017.a lõpus. Võlgnik on olnud lastega kodune. Võlgnik elab lapsele kuuluvas korteris. Vara Võlgnikul puudub vara. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus, mis laekub lapse kontole. Võlgnik on olnud vastutav kasutada sõidukile xxxxx. Võlgniku sõnul on sõiduk müüdud varuosadeks. Kohustused Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Võlausaldajatel on järgmised pandiga tagamata nõuded võlgniku ees:  Rävala Õigusbüroo 1065 eurot;  B2 Kapital SIA 1132,38 eurot;  OÜ Aktiva Finants 1377,64 eurot;  OÜ Aktiva Finants 5141,43 eurot;  OÜ Aktiva Finants 1803,14 eurot;  OÜ Aktiva Finants 1972,18 eurot;  PlusPlus Capital 3923,38 eurot;  Mogo Autolaen 1826,45 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 18 241,60 eurot, millele lisanduvad täitekulud 4092,54 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt

§ 109jj.

Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida kindlasti saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Ajutine haldur märkis, et praegu pole võimalik anda põhjalikke järeldusi maksejõuetuse põhjuste kohta. Ajutisele haldurile ei ole teada, kuhu võlgnik on laene kasutanud, kuid arvestades võlgniku pere suurust, võib eeldada, et igapäevakulude peale. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Kohus kuulas võlgniku ära 24.03.2020 toimunud ärakuulamisel. Võlgnik lubas laene mitte kunagi enam võtta. Ta loodab sügisest tööle minna. Ta on osaliselt töövõimetu ning võtab vastu igasuguse sobiva töö. Võlgnikul on neli last ning nad elavad ühe perena koos elukaaslasega. Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse kulgu ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja eesmärki. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Mxxxxxx Mxxxxn püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 18 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks puudub. Käesoleval juhul on tegemist raugemise olukorraga

§ 29

lg 1 mõttes.

§ 171

lg 1¹ sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Mxxxxxx Mxxxx pankrot.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 07.05.2020 algusega kell 10.00 Viljandi kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).

§ 39

lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 40lg 1).

- Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult

-ses sätestatud korras. (

§ 44lg 1).

- Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 432 eurot (koos käibemaksuga).

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11 sätestatust.

Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 4 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 90 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 360 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 72 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 432 eurot. Ajutine haldur palus, et 432 eurot makstaks riigiabi korras.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuivõrd kohus kuulutas välja pankroti

§ 171lg 11 alusel, saab kohus ajutise halduri taotluse rahuldada.

Seega tuleb ajutise halduri tasu maksta haldurile välja 432 euro ulatuses riigi vahenditest.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. Kindlaks määratud tasu tuleb maksta OÜ-le Prolex. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik