Obsah (11)

§ 2561§ 238§ 275§ 126§ 180§ 175§ 2565§ 313§ 319§ 179§ 423

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Karistatus K

§ 2561

, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Risto Kirsipuu süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Risto Kirsipuu poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

1. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Risto Kirsipuule mõistetud karistust (4 kuud) Harju Maakohtu 16.09.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6944 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (5 kuud) ning mõista temale liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Risto Kirsipuu karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 15.02.2020.a. 5.

§ 275

lg 1 alusel kohaldada Risto Kirsipuu suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Võtta Risto Kirsipuu vahi alla kohtusaalist.

1. KarS § 50 lg 1 alusel võtta Risto Kirsipuult mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks.
2. Mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis asub politsei parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn –

§ 126lg 3 p 2 alusel tagastada sõiduki omanikule või tema poolt volitatud isikule.

8. Risto Kirsipuult välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna: 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 243 eurot; 

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja

§ 2565lg 2 alusel sundraha 438 eurot.

9. Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulu summas 681 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 56,75eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700008163 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-20-1261“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 11.03.2020.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 11.03.2020.a. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. SÜÜDISTUSE SISU Risto Kirsipuud süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Kärdlas poolt 16.09.2019 KarS § 424 lg 1 järgi ning milline karistus on käesoleval ajal kehtiv, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 15.02.2020 kella 12.50 ajal xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,31 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik lugem 1,19 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 2 KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Risto Kirsipuu toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine Risto Kirsipuu poolt on tõendamist leidnud. 2.
4. Kuriteokoosseis 2.2.
5. Objektiivne koosseis KarS § 424 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Süüdistatava Risto Kirsipuu ütlustega on tõendamist leidnud, et tema juhtis süüdistuses näidatud ajal (15.02.2020 kella 12.50) ja kohas (xxxx juures) mootorsõidukit. Süüdistatav andis ütlusi, mille kohaselt kui ta rooli istus, siis sai aru, et riskib, et pole kaine, kuid arvas, et suudab koju sõita. Kui ta oli Sõpruse pst ja Sütiste tee ristmikul punase fooritule tõttu peatunud, tuli tema juurde üks mees, kes võttis autol süütevõtmed eest ning käskis autos istuda ja politseid oodata. Politseid oodates jõi ta veel 0,5 l õlle. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil, et tal on alkoholiga probleem. Sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuna ta unustas sellega tegelda. Juhtunut kahetseb. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist (tl 10) nähtub, et süüdistataval esines 15.02.2020.a kell 13:17 joove 1,56 mg/l (kontrolli tulemus oli positiivne) ja esinesid ka joobele viitavad tunnused (silmade punetus, suured pupillid, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane, aja-, isiku ja kohatajus esines häireid, koordinatsioon oli väga häiritud, käitumises esines rahutus, unisus ja omamehelikkus). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos väljatrükiga, õigustega ja mõõtedokumentidega (tl 11-15) nähtub, et süüdistataval esines joobeseisund, lõplik joove väljahingatavas õhus oli 1,19 mg/l kohta. Tunnistaja K E ütlustega (tl 17-18) on tõendatud, et 15.02.2020.a kell 12.50 ajal märkas ta xxxx kaupluse juures suunaga Järve Selveri poole sõitmas rohelist värvi mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, mille sõidustiil oli kahtlane (s.t tuikus kord teepeenrale, siis jälle vastassuunavööndisse). Tunnistaja andis võimalikust joobes juhist häirekeskusesse teada ja sõitis nimetatud sõidukile järgi kuni see Sõpruse pst 251 juures foori punase tule taga seisma jäi ning ta läks ja võttis sõiduki võtmed kuni politsei saabumiseni enda kätte hoiule. Tunnistaja sõnul oli juht sõidukis üksi ja ilmselgelt alkoholijoobes. Tunnistaja jälgis juhti kuni politsei saabumiseni ja juht vahepeal alkohoolseid jooke ei joonud. Kohtu hinnangul on eelpool loetletud tõenditega tõendamist leidnud, et süüdistatav juhtis 15.02.2020.a mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Süüdistatava R. Kirsipuu ütlused selle kohta, et ta pruukis ka peale enda võõra isiku poolt kinnipidamist sõidukis alkoholi, ei ole kohtu hinnangul usutavad. Ja õiguslikult ei ole sellel ka antud juhul mingit tähtsust. Ilmselt on 3 R. Kirsipuu soov olnud näidata, et kui ta sõidukit juhtima asus, siis ei olnudki ta joove väga suur. Kohus märgib, et selliseid ütlusi, et isik tarbis peale kinnipidamist autos alkoholi, annavad alkoholijoobes mootorsõiduki juhtijad väga sageli ja selliste ütluste eesmärk on alati olnud enda süü pisendamine. Tunnistaja K. E ütlused seevastu on usaldusväärsed, ta on süüdistatavale võõras isik, seega polnud tal mingit põhjust anda süüdistatavat kahjustavaid ütlusi. Tegemist oli tubli ja valvsa kodanikuga, kel jätkus julgust õiguserikkuja peatada. Kohtu hinnangul on usaldusväärsed tunnistaja ütlused ka seetõttu, et kuni politsei tulekuni võttis ta oma südameasjaks süüdistatavat jälgida, seega nägi ta täpselt, mida süüdistatav autos tegi. Tunnistaja kinnitas väga üheselt, et juht alkoholi sõidukis ei tarvitanud. Ülejäänud osas on R. Kirsipuu ütlused usutavad. Asjaolu, et süüdistatav juhtis mootorsõidukit joobeseisundis korduvalt tõendab karistusregistri väljatrükis (tl 28-28a) kajastuv. Karistusregistri andmetest nähtub, et süüdistataval on kehtiv karistus KarS § 424 g 1 järgi. Süüdistatavat on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest karistatud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Kärdlas 16.09.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6944 (tl 29-32). Nimetatud kohtuotsusega mõisteti R. Kirsipuule KarS § 424 lg 1 järgi karistuseks 5 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel 1 aastase katseajaga (alates 16.09.2019.a kuni 15.09.2020.a) R. Kirsipuu suhtes tingimuslikult kohaldamata. Lisakaristusena võeti R. Kirsipuult KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Eelpool toodud tõenditega on kohtu hinnangul kuriteo objektiivne koosseis vaieldamatult täidetud. 2.2.2 Subjektiivne koosseis KarS § 424 lg 2 subjektiivne koosseis on täidetud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. R. Kirsipuu teadis seda, et ta on varem joobes juhtimise eest karistatud ja ta teadis, et ei ole mootorsõidukit juhtima asudes kaine. Süüdistatav on ise kinnitanud, et ta teadis, et riskib sõidukit juhtima asudes. Joove 1,19 mg/l kohta on igal juhul isikule endale selgelt tajutav, eriti kui sellega kaasneb näiteks segane kõne. Samuti andis tunnistaja K. E ütlusi, et juht kaldus sõites kord teepeenrale, kord vastassuunda. Ka see näitab, et joove oli süüdistataval selline, et ta ei suutnud seetõttu sõidukit valitseda. Sellist joovet mitte tajuda on võimatu. Küll aga toob alkoholijoove sageli kaasa soovi võtta suuremaid riske. Seega on tuvastamist leidnud R. Kirsipuu tahtlus süüteo toimepanemise osas. 2.2.
6. Õigusvastasus ja süü R. Kirsipuu teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. R. Kirsipuu on süüvõimeline, sest ta oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning puuduvad KarS
7. peatükkis
8. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud. Seega on R. Kirsipuu tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ehk R. Kirsipuu on pannud toime süüdistuses kirjeldatud KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo, s.o korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
9. KARISTUS KarS § 424 lg 2 näeb karistusena ette kuni neljaaastase vangistuse. 4 KarS § 56 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutavad käesolevas kriminaalasjas eelkõige see, et ta juhtis mootorsõidukit olles suhteliselt suures alkoholijoobes. Tema joove mõjutas tema sõidukijuhtimist sedavõrd, et tema sõidustiil äratas kahtlust teistes liiklejates, ta tuigerdas sõidukiga sõiduteel ehk ei tulnud sõiduki juhtimisega toime. Sõidukit juhtis ta elava liiklusega linnatänavatel ja päevasel ajal (kella 12.50 ajal), kus liiklustihedus on suur. Ta oli äärmiselt ohtlik teistele liiklejatele. Varasemast karistusest ei ole R. Kirsipuu teinud endale mitte vähemaidki järeldusi, kuriteo pani toime katseajal, võttes seega endale muuhulgas ka riski sattuda vanglasse. R. Kirsipuu kahetsuse puhtsüdamlikkuses on kohtu hinnangul alust kahelda. Kohtu hinnangul kahetseb R. Kirsipuu pigem seda, et joobespäi sõiduki juhtimisega vahele jäi. Kohus leiab, et R. Kirsipuud tuleb karistada vangistusega ja vangistust ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga nagu seda soovis süüdistatav. Kuna süüdistatav ei ole vangistust varem kandnud, siis leiab kohus, et on lootust, et lühiajalisem (alla keskmise määra) karistus võib täita karistuse eesmärgid ja mõjutada R. Kirsipuud edaspidi seadusekuulekalt käituma. Isegi kui eeldada, et KarS § 424 lg 2 järgi on võimalik mõistetud vangistuse asendamine (millist seisukohta Tallinna Ringkonnakohus oma 24.07.2019.a kohtuotsuses nr 1-19-4203 ei toeta), siis kohus ei ole veendunud, et R. Kirsipuu on sobiv isik üldkasuliku töö kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks (R. Kirsipuu ise tunnistas, et tal on alkoholisõltuvusega probleeme). Ka ei kindlusta asenduskaristus seda, et R. Kirsipuu taas samalaadset kuritegu toime ei pane. Reaalne vangistus seevastu on kooskõlas nii karistuse erikui üldpreventiivsete eesmärkidega ja tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS § 56 mõttes. R. Kirsipuule on antud võimalus 16.09.2019.a kohtuotsusega vangistust mitte kanda, kuid seda võimalust R. Kirsipuu ei kasutanud. KarS § 424 lg 2 on üldohtlik kuritegu, mille puhul selliste korduvate võimaluste andmine ei ole kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodu alusel mõistab kohus R. Kirsipuule KarS § 424 lg 2 alusel karistuseks 6 kuud vangistust, mida vähendab

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, lugedes R. Kirsipuu poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendab kohus R. Kirsipuule mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.09.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6944 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (5 kuud) ning mõistab temale liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka R. Kirsipuult mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine viieks kuuks. Lisakaristuse kohaldamine täidab karistuse eesmärke. Kui süüdistatav ei oma juhtimisõigust mõne aja jooksul, siis on ilmne, et ta tajub seda olulise enda elu segava piiranguna ja oskab hinnata kunagi saavutatud juhtimisõiguse olulisust. Õiendist (tl 19) nähtub, et R. Kirsipuu omab kehtivat juhtimisõigust. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 5-8) kohaselt peeti süüdistatav kahtlustatavana kinni 15.02.2020.a kell 13.15, seega tuleb karistusaja algust arvestada sellest ajast. Süüdistatava suhtes tuleb kohaldada tõkendina vahistamist, et R. Kirsipuu ei saaks jätkata kuritegude toimepanemist. Kui tõkendit ei kohaldataks, siis esineks suur risk, et R. Kirsipuu, teades eelseisvast vangistusest, võib jätkata alkoholi kuritarvitamist ja seetõttu ka uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist. 5 4. ASITÕENDID Mootorsõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx on teisaldatud Rahumäe tee 6/1, Tallinn politsei parklasse (tl 16). Kohus leiab, et

§ 126

lg 3 p 2 alusel võib selle tagastada sõiduki omanikule või tema poolt volitatud isikule. Konfiskeerimist prokurör ei taotlenud ja kohtu hinnangul oleks konfiskeerimine äärmine abinõu, mida mitte kohaldada on seekord veel võimalik, arvestades ka asjaolu, et R. Kirsipuu perekonnas on kaks alaealist last ja perel võib olla sõidukit tarvis ajal, kui R. Kirsipuu karistust kannab ning laste ülalpidamisest osa võtta ei saa. 5. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.1

§ 2565lg 2 alusel on kiirmenetluse korral sundraha suuruseks 438 eurot.

Määratud kaitsja tasu oli kohtueelses menetluses 145,80 eurot (tl 35-36) ja kohtumenetluses 97,20 eurot (tl 41-42). Eeltoodu põhjal tuleb R. Kirsipuult välja mõista sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 243 eurot, seega kokku 681 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu eriti olukorras, kus tal tuleb kanda vangistust kestusega 9 kuud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see oluliselt süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2020 kohtumäärusega jäeti apellatsioon läbi vaatamata. 17.02.2020 kohtuotsus jõustus 14.04.2020 Riigikohtu kohtumäärusega. 1 RKKKo 3-1-1-83-10 p 28. 6