Obsah (7)

§ 120§ 121§ 64§ 65§ 68§ 16§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 5. veebruar 2020 Kriminaalasja number 1-19-8501 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuus

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 pde 2, 3 järgi lühimenetlus Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. novembri 2019 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Juri Paramonovi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa Prokurör abiprokurör Natalja Firsova Süüdistatav Juri Paramonov, isikukood: 38909096516, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa RESOLUTSIOON:
2. Viru Maakohtu
3. novembri 2019 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Anti Aasmaa kaudu 81 (kaheksakümmend üks) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 13 (kolmteist) eurot 60 senti, vandeadvokaat Anti Aasmaale süüdistatav Juri Paramonovile määratud korras kaitse teostamise eest.
5. Punktis 2 märgitud summa jääb süüdistatava Juri Paramonovi kanda. Süüdistatav Juri Paramonovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
6. Juri Paramonovit süüdistatakse

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et tema: - viibides 09.03.2019 kella 03.30 paiku Kiviõlis XXX maja hoovis, lõi tekkinud tüli käigus oma õde N.P. t vähemalt kolm korda rusikaga näopiirkonda. Ennast kaitstes haaras N.P. tänavalt pisikese kivi ja viskas selle J. Paramonovi suunas. Pärast seda, võttis J. Paramonov kusagilt suure kivi ning viskas selle N.P. suunas, tabades kannatanu keskselga vasakult poolt. Oma tegevusega tekitas J. Paramonov kannatanule N.P. le füüsilist valu ja kehavigastused, nimelt kriimustuse ja paistetuse vasaku silma ja huule piirkonnas; - 09.03.2019 kella 04.30 paiku, olles Kiviõli linnas XXX maja juures, lõi tekkinud tüli käigus oma elukaaslast K.P. i ühe korra rusikaga vasaku silma piirkonda, mille tagajärjel kannatanu tundis tugevat valu. Pärast seda, läks K.P. koju ja heitis magama ning kui ta lamas voodis, sõimas J. Paramonov teda ja ägeduse hoos lõi veel kolm korda rusikaga vasakule näopiirkonda. Oma tegevusega tekitas J. Paramonov K.P. ile füüsilist valu ning paistetuse ja hematoomi vasaku silma piirkonnas; - 09.03.2019 kella 19.00 paiku Kiviõli linnas XXX asuva korteri esikus sõna lausumata lõi rusikaga nina piirkonda korterisse sisenenud K.P. i, mille tagajärjel tekkis kannatanul ninaverejooks ja ta tundis tugevat valu; - 10.03.2019 õhtusel ajal, viibides korteris aadressil XXX , Kiviõli linn, lõi tekkinud tüli käigus lahtise käega oma elukaaslast K.P. i pea piirkonda, tekitades temale füüsilist valu; - 24.06.2019 kella 10.30 paiku viibides korteris aadressil XXX , Kiviõli lõi tüli käigus enda elukaaslast K.P. i rusikaga selja piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Lisaks süüdistatakse J. Paramonovit

§ 120

lg 1 järgi selles, et tema tuli 17.03.2019 kella 09.30 paiku Kiviõli linnas XXX korteri ukse juurde ja hakkas kõvasti uksele koputama, murdis ukselingi. Seejuures seistes ukse taga, ähvardas J. Paramonov oma elukaaslast K.P. i tapmisega. Kuna J. Paramonov on varem korduvalt kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda, kartis K.P. oma elu ja tervise pärast ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Lisaks sellele, tema 13.06.2019 kella 10.00 paiku, viibides Kiviõli linnas XXX asuvas korteris, ähvardas tüli käigus oma elukaaslast K.P. i tapmisega, võttis harjavarre ja lõi sellega vastu sektsioonkappi ehk oma elukaaslase näopiirkonna lähedal. Arvestades J. Paramonovi agressiivset käitumist ning asjaolu, et tema on varem tapmisega ähvardanud ning korduvalt kasutanud K.P. i suhtes füüsilist vägivalda, oli kannatanul alust karta ähvarduste täideviimist. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Viru Maakohtu 26.11.2019 otsusega karistati J. Paramonovit

§ 120

lg 1 järgi 2 kuu vangistusega ja

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. 2 KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati J. Paramonovile mõistetud karistust 1/3 ehk 6 kuu 10 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 20 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.12.2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 17 päeva vangistust.

§ 68

alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg kokku 4 päeva ning lõplikult kuulus ärakandmisele liitkaristus 2 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust.

1. Maakohus leidis, et süüdistatava süü on tõendamist leidnud uuritud tõenditega kogumis.
2. 17.03.2019 ähvarduse episoodi osas leidis maakohus järgmist. 4.
3. 17.03.2019 ülekuulamisel selgitas kannatanu, et 17.03.2019 hommikul tekkis konflikt süüdistatavaga, kes tuli kannatanu korteri uste juurde, koputas tugevasti ja murdis ukselinki. Kodus olid kannatanu lapsed, õetütar L.A. ja kannatanu ema H-M.P. . Kannatanu ise ei kuulnud, kuid L.A. ja kannatanu ema sõnade järgi ähvardas süüdistatav läbi ust kannatanut tappa. 4.
4. Kaitsja arvates ei ole süüdistatava teos kuriteokoosseisu. Süüdistatav eitab ähvardamist ja arvesse tuleb võtta sedagi, et süüdistatav rääkis läbi ukse ja kannatanu ei tajunud mingitki ohtu seoses väidetavalt väljendatud ähvardusega. Maakohus märkis, et kannatanu ütlustest nähtub, et ta kardab, et süüdistatav viib oma ähvarduse täide, sest 09.03.2019, 10.03.2019 ja 11.03.2019 peksis süüdistatav kannatanut. Ütlustest nähtub, et kannatanu helistas politseisse ja küsis kaitset mitte seoses tapmisega, vaid ta kartis, et süüdistatav lööb ukse maha – selle kohta on kinnitavaks tõendiks asitõendi vaatlusprotokollis fikseeritud kannatanu K.P. i 17.03.2019 kl 09.32 tehtud salvestis, millest nähtub, et kannatanu kardab, kuidas süüdistatav lööb ukse otse maha, tal on lapsed, ta kardab, süüdistatav on varem teda peksnud (kannatanu nutab). Seega nõustus maakohus sellega, et on tuvastatud, et teo toimepanemise ajal ei jõudnud süüdistatava sõnad tapmisähvarduse kohta otseselt kannatanuni (sest tal on kuulmisega probleeme, kannatanul on kuuldeaparaat). 4.
5. 20.03.2019 ülekuulamisel andis tunnistaja H-M.P. ütlusi, et alates 11.03.2019 elas ta kannatanu (kes on tema tütar) korteris, sest kannatanu ise kutsus teda. Kannatanu sõnul süüdistatav peksis teda ja ta oli algul varjupaigas. 17.03.2019 hommikul tuli süüdistatav korteri juurde ja murdis korteri ukselinki, ta nõudis korterisse laskmist. Süüdistatav ähvardas, et tapab kannatanu ära, noaga lõikab tal kõri läbi. Kuna kannatanul on halb kuulmine, ei kuulnud ta neid ähvardusi. Tunnistaja ütles kannatanule kohe sealsamas, kuidas süüdistatav ähvardab. Kannatanu hakkas nutma, ta kartis. Tunnistaja selgitab, et tal endalgi oli hirm. Seega on tunnistaja H-M.P. i ütlustega usaldusväärselt tõendatud, et süüdistatav ähvardas kannatanut tapmisega, nimelt kõri läbi lõigata, tunnistaja sai ähvardusest aru ja kohe edastas selle kannatanule, kes hakkas nutma ja kartis. 4.4.

§ 121

järgi koosseisu täitmiseks ei ole nõutav, et ähvardus oleks väljendatud isiku poolt ja edastatud otseselt kannatanule. Ähvardus kannatanu suhtes võib olla väljendatud, edastatud ja jõudnud kolmanda isikuni, antud juhul oli selleks tunnistaja H-M.P. . Peamine on

§ 121

kuriteokoosseisu täitmise poolest see, et ähvardus (antud juhul tapmisega) oleks kannatanu poolt vastu võetud ja tal tekiks hirm seoses ähvardamisega ja kannatanul oleks alust karta selle täideviimist. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et ta edastas süüdistatava ähvarduse sõnad kohe siinsamas kannatanule, mille peale hakkas kannatanu nutma ja kartis. Tunnistaja poolt ähvarduse sisu 3 edastamist ja arusaamist kinnitas ütlustes ka kannatanu ise. Ei ole ühtegi alust arvata, et tunnistaja oleks süüdistatava sõnu vääralt tõlgendanud või moonutanud. Ei ole alust arvata, et kannatanu oleks tunnistaja sõnu valesti mõistnud. Samuti kinnitas kannatanu ka seda, et kuna ta oli varasemalt pekstud, kartis ta ähvarduse täideviimist. 4.5. Kaitsja seisukoht, et n-ö vahendaja kaudu edastatud sõnad ei ole ähvardus

§ 121mõttes, on väär.

Maakohus ei näe, kuidas n-ö kolmanda isiku kaudu kannatanuni jõudnud ähvarduse puhul (kui tegemist on tapmisähvardusega, kannatanu kartis ja oli reaalset alust arvata hirm, et see viiakse ka täide), oleks kuriteokoosseisu täitmine välistatud. Kannatanul on halb kuulmine, seega ei pruugi ta kuulda kogu öeldut. Sel juhul tuleb lugeda mõistlikuks, kui kannatanu ema edastab talle süüdistatava sõnu, mida ta ise on vahetult enne seda oli kuulnud. Maakohus leidis, et viis või vahend, mille kaudu süüdistatavalt kannatanuni ähvardus lõpuks jõuab (kiri, audio-videosalvestis, kolmanda isiku poolt ähvarduse lugemine või suuline edastamine vms) ei ole oluline. Oluline on see, et süüdistataval oleks põhjendatud alus arvata, et kannatanuni tema ähvardus jõuab, ja kannatanuni jõuab väljendatud ähvardus sellisena, milline ta oli süüdistatava poolt väljendatud. 4.6. Maakohus leidis, et süüdistataval ei olnud ühtegi alust arvata, et tema väljendatud ähvardus ei jõua kannatanuni. Süüdistatav teadis, et kannatanul on vähemalt osaline kuulmine ja ta kasutab kuulmisaparaati. Asjaolule, et süüdistatav eeldas, et kannatanu kuuleb teda, osutab süüdistatava käitumine teo toimepanemisel, ta koputas tugevasti uksele, karjus (tunnistaja ütlused) ja nõudis korterisse sisse lasta. 4.7. Maakohus leidis, et tahtluse poolest tegutses isik otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüdistatav teadis, et ta ähvardab kannatanut tapmisega, kannatanu kardab teda ja kannatanul on alust arvata, et ähvardus viiakse täide. Süüdistatava teadmist kinnitavad asjaolud, et kannatanu on varasemalt viibinud varjupaigas seoses süüdistatava poolse peksmisega, et vältida süüdistatavaga kohtumisi. Maakohus leidis, et süüdistatav tahtiski ähvardada, sest ta käitus 17.03.2019 hommikul kannatanu korteri uste juures agressiivselt, karjus, murdis ukselinki.

1. Maakohtu seisukoht 09.03.2019, 10.03.2010 ja 24.06.2019 kehalise väärkohtlemise episoodide osas. 5.
2. Süütõendiks on esitatud kannatanu K.P. i 10.03.2019 antud ütlused. Ööl vastu 09.03.2019 tähistas kannatanu koos sõbranna M. iga naistepäeva. Ta tuli koju pärast kella 04.00 hommikul. Aadressil XXX Kiviõlis viibis süüdistatav ja nende ühine kaheaastane laps KL . . Süüdistatav nimetas kannatanut vulgaarse sõnaga ja lõi kannatanut rusikaga vastu nägu, tekitades talle tugevat valu. Läksid korterisse ja kannatanu läks magamistuppa magama koos lapsega. Voodis lõi süüdistatav kannatanut vähemalt kolm korda näo vasakule poole, millest tundis kannatanu valu. Hommikul oli kannatanul vasak silm paistes ja tekkinud hematoom. Samal päeva õhtul kl 19.00 kodus XXX lõi süüdistatav kannatanut rusikaga nina piirkonda, ninast jooksis verd ja kannatanu tundis tugevat valu. Kannatanu helistas ja rääkis peksmisest sõbranna M. ile. 10.03.2019 jättis süüdistatav kannatanule kirja, kus palus vabandust, et ta oli vägivaldne ja kirjutas, et ta lahkus. Kella 12 paiku tuli süüdistatav tagasi korterisse. Õhtul tuli külla sõbranna M. . Süüdistatav lõi kannatanut lahtise käega pea piirkonda ja kannatanu tundis valu. Sõbranna 4 M. helistas süüdistatava õele N.P. le, kes helistas ja kutsus politsei. Kohapeale saabusid kiirabi ja politsei, kes viisid kannatanu politseijaoskonda. Sõbranna M. viis süüdistatava korterist välja, et kannatanu saaks teha ukse lahti politsei saabumisel. 5.
3. Kannatanu ütlused 10.03.2019 episoodi kohta on kinnitatud kiirabi väljatrükiga, millest nähtub, et naise peksja on kiirabisse helistanud isiku vend. Teataja (N.P. ) selgitas, et talle kirjutati Messengeris, et vend peksab oma naist, naisel on nägu sinine. Kodus koos 1,5 aastase lapsega. Naine kardab, nutab ja väriseb. Kiirabi vaatab naise ja lapse üle. Naine kardab jääda koju. Otsustatud on viia naine ja laps politseijaoskonda. 5.
4. Kannatanu ütlused ja kiirabi väljatrükis kirjeldatud asjaolud on kinnitatud täielikult asitõendi vaatlusprotokolliga. Vaatlusprotokollis on häirekeskuse 10.03.2019 kl 18.24 ja 10.03.2019 kl 19.57 N.P. tehtud kõnede salvestis. Sellest nähtub, et N.P. le kirjutas sugulane, kes oli kannatanu ja süüdistatava juures, et süüdistatav peksab kannatanut, et N.P. kutsuks kohe politsei. 5.
5. 24.06.2019 ülekuulamisel andis kannatanu K.P. ütlusi, et öösel ei viibinud ta kodus, oli sõbranna juures. Enne räägiti süüdistatavaga sellest, et kooselu ei ole võimalik ja tuleb minna lahku. Süüdistatav palus vabandust oma käitumise pärast. Kuna kannatanu jäi kindlaks lahkumineku osas, ähvardas süüdistatav tapmisega. 24.06.2019 läks kannatanu koju koos sõbranna D. ga, sest kartis minna üksi. Korteris lõi süüdistatav kannatanut rusikaga selga ja sõimas, löögist tundis kannatanu valu. Süüdistatav võttis köögis noa kätte ja ähvardas kannatanut ja D. tükkideks lõigata. Nuga kukkus süüdistataval maha. Sõbranna helistas politseisse. 5.
6. Tunnistaja D.Õ. andis 24.06.2019 ütlusi, milles kinnitas täielikult kannatanu ütlusi. Süüdistatav lõi kannatanut korteris rusikaga selga. Tunnistaja helistas politseisse. Süüdistatav võttis noa ja ähvardas neid tükkideks lõigata. Tunnistaja ei karda süüdistatavat. 5.
7. Kannatanu N.P. 09.03.2019 kehalise väärkohtlemise episoodi osas 09.03.2019 ülekuulamisel andis kannatanu ütlusi, et 09.03.2019 kl 03.00-03.30 paiku viibis süüdistatav õues ja karjus, et kus on K.P. . Kannatanu ütles talle aknast, et süüdistatav lõpetaks karjumise. Kuna süüdistatav jätkas karjumist, läks kannatanu õue. Süüdistatav oli agressiivne, lähenes kannatanule ja lõi kannatanut kolm korda rusikaga näkku. Kannatanul jooksis verd ninast ja huultest. Kannatanu viskas kive süüdistatava suunas ja süüdistatav viskas kivi kannatanu suunas ja tabas selga. Kannatanu tundis kivi löögist tugevat valu. Peale seda läks kannatanu korterisse. Ta püüdis K.P. telefoni teel kätte saada, kuid kannatanu ei olnud kättesaadav. Hiljem vastas kõnele süüdistatav, oli kõnes agressiivne ja ähvardas üldiselt konte murda. 09.03.2019 hommikul helistas kannatanu politseisse. Kannatanul on fotografeeritud näo vasakul poolel visuaalselt tuvastatav kehavigastus, mis on sarnane hematoomile. Kannatanu N.P. ütlused on täielikult kinnitatud tema poolt häirekeskusele 09.03.2019 kl 04.50 ja 04.51 tehtud kõnede salvestisega, asitõendi vaatlusprotokolliga. Kannatanu teatab häirekeskusele, et süüdistatav, tema vend ründas teda ja tal on vägivalla tunnuseid näol. Näol on sinikad ja huulel, samuti seljas on valu. 5.
8. Ülalnäidatud tõenditega, kannatanu K.P. i ja N.P. , tunnistaja D.Õ. ütlustega, samuti asitõendite vaatlusprotokollidega (milles on kajastatud häirekeskusele tehtud N.P. ja K.P. i kõned) on tõendatud kehaline väärkohtlemine nii K.P. i kui ka N.P. suhtes. 5.
9. Ei ole vaidlust, et K.P. on süüdistatava elukaaslane ja N.P. on süüdistatava õde. Seega on tegemist vägivallaga, mis oli toime pandud lähisuhtes ja seda korduvuse tunnustel. 5.
10. Maakohus leidis, et tahtluse poolest tegutses isik otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

5 Süüdistatav teadis, et ta lööb kannatanuid rusikatega ja ühel korral lahtise käega. Maakohus leidis, et süüdistatav tahtis tekitada kannatanutele valu ja vigastusi, sest ta lõi kannatanuid rusikatega ja ühel korral lahtise käega. Mõlemad kannatanud on episoodides kinnitanud, et tundsid löökide tagajärjel valu. Seega olid süüdistatava löögid piisavalt tugevad, et tekitada valu. Seda enam, et kõrvaltvaataja seisukohalt rusikaga löömine tekitab reeglina ja suure tõenäosusega vähemalt valu. Sellest tulenevalt hõlmas süüdistatava tahtlus nii löömist kui ka valu tekitamist.

1. Maakohtu seisukoht 13.06.2019 ähvarduse episoodi osas. 6.
2. Kannatanu K.P. andis ütlusi, et 13.06.2019 ta pöördus politseisse selle kohta, et süüdistatav ähvardas tapmisega ja ta kartis süüdistatavat. Süüdistatav lõi harjavarrega vastu kappi. Kannatanu nuttis. Kannatanu sõitis varjupaika. 6.
3. Kannatanu ütlusi on kinnitatud lähisuhtevägivalla lehega, milles konstaabel Jekaterina Link on fikseerinud konflikti kannatanu ja süüdistatava vahel. Tegemist on psüühilise vägivallaga, isik lubas korter põlema panna ja lõi varrega vastu kappi. Maakohus märkis, et lehes ei ole sõnagi selle kohta, et süüdistatav oleks ähvardanud tapmisega. Samas tulenes kannatanu ütlustest, et „skandaal“ oli 13.06.2019 kella 10 paiku sellepärast, et süüdistatav ei käi tööl, vaid mängib kasiinos. Ütlustest tõesti ei tulene otseselt, mis hetkel ja kuidas on süüdistatav ähvardanud tapmise või raske kehavigastuse tekitamisega. Samas on ütlustest piisavalt selgelt fikseeritud, et kannatanu kutsus politsei ja otsustas politseile teada anda just ähvardamisest tapmisega. Süüdistatav ei ole selles episoodis ähvardust tunnistanud. 6.
4. Maakohus nõustus, et kannatanu ütlused on ülekuulamisprotokollis sõnastatud rikkudes aja loogikat. Ei ole selge, millal süüdistatav ähvardas tapmisega, nagu seda väidab kannatanu, hommikul kella 10 paiku 13.06.2019 või see toimus hiljem samal päeval, kui süüdistatav jäi korterisse, kannatanu aga sõitis varjupaika. Maakohus selgitas, et ei ole nõutav, et tegu oleks tuvastatud väga täpse ajaga, minuti, tunni, täpsusega. Kannatanu ütlustest selgub, et tegu oli toime pandud 13.06.2019 alates kella 10 päevasel ajal. 6.
5. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et 13.06.2019 alates kellast 10.00 päevasel ajal, viibides Kiviõli XXX asuvas korteris, ähvardas süüdistatav tüli käigus oma elukaaslast K.P. i tapmisega. Arvestades J. Paramonovi agressiivset käitumist (ta lõi harjavarrega vastu kappi ja kannatanu oli kõrval) ning asjaolu, et tema on varem tapmisega ähvardanud ning korduvalt kasutanud K.P. i suhtes füüsilist vägivalda, oli kannatanul alust karta ähvarduste täideviimist. 6.
6. Tahtluse osas asus maakohus seisukohale, et süüdistatav tegutses otsese tahtlusega. Ta teadis, et ähvardab kannatanut tapmisega. Süüdistatav soovis ähvardada, sest ta käitus agressiivselt – lõi harjavarrega vastu kappi ja kannatanu oli sel hetkel selle koha kõrval. Süüdistatava tahtlusega oli hõlmatud teadmine, et kannatanu kardab teda ja ähvarduse täideviimist. Süüdistatav teadis, et ta varem on kasutanud kannatanu suhtes vägivalda ja korduvalt ähvardanud tapmisega. Sel juhul oli süüdistataval piisavalt teadmist, et kannatanul on põhjendatud hirm ähvarduse reaalse täideviimise kohta.
7. Maakohus ei tuvastanud J. Paramonovi puhul tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid

1. peatüki
2. jao mõttes. Maakohus leidis, et süüdistatav on talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, arvestades

§-s 32 ja §-s 33 sätestatut. Süüdivuse kohta ei olnud maakohtul kahtlusi.

1. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. 6 8.
2. Maakohus leidis, et karistust kergendavaks asjaoluks on isiku kahetsus, mille puhtsüdamlikkuses maakohtul kahtlust ei ole. Isik on ka varasemalt palunud kannatanult vabandust toimepandu kohta ja kahetses. Maakohus märkis, et varasem kahetsemine ja vabandamine ei takistanud tal toime panna kuritegusid korduvalt. Ka kohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta tunnistab ennast süüdi täielikult ja kahetseb. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus tuvastanud ei ole. 8.
3. Tegemist on teise astme isikuvastaste kuritegudega. Kohtuliku arutamise käigus leidis kinnitust 5 episoodi kehalist väärkohtlemist ja 2 episoodi ähvarduse toimepanemist, kokku 7 kuriteoepisoodi. Kuriteod on toime pandud n-ö kahes ajajärgus – märtsis 5 kuritegu ja juunis 2019 2 kuritegu. Sellest tuleneb, et isiku puhul ei ole vägivaldne käitumine lähedaste suhtes juhusliku laadi. Süüdistatav pidas võimalikuks lahendada isiklikke probleeme lähedastega vägivaldselt. Kuriteod on toime pandud kahe kannatanu suhtes. Nimetatud asjaolud suurendavad isiku süüd. Samas arvestas maakohus, et korduva vägivalla kasutamise tagajärjel ei olnud kannatanutele tekitatud tõsiseid kehavigastusi. Ühel korral on tuvastatud, et kannatanul esines visuaalselt hematoom, ja teisel korral oli kannatanul verejooks. Vigastused ei olnud sellised, et kannatanu oleks pidanud tervishoiuasutusse pöörduma. Põhiliseks tagajärjeks on valu tundmine, mis on kergem tagajärg, võrreldes kehavigastuse või muu tervisekahjustusega. Süüdistatav ei kasutanud löömisel vahendit, mis suurendaks kahjulikku mõju või valu. Maakohus leidis, et need on olulised asjaolud kogumis isiku kahetsusega, mis mõjutavad süü taset. Nimetatud asjaolud vähendavad isiku süüd. Maakohus leiab, et süüdistatava süü suurus

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 ja 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on alla keskmise. 8.

1. Maakohus arvestas süüdistatava isikut. Süüdistatav on varem kriminaalkorras kahel korral varavastaste kuritegude eest karistatud isik. 2013 oli ta karistatud kolmeaastase vangistusega, millest oli enne tähtaega tingimuslikult vabastatud 19.12.2018 - 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistusega katseajaga 2 aastat 4 kuud. Käesoleva kriminaalasja arutamise esemeks olevad kuriteod on toime pandud katseaja kestel. Seega isiku suhtes on kahel korral olnud kohaldatud karistusest vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine. Nimetatud asjaolud annavad aluse arvata, et isik jätkab kuritegude toimepanemisega ja tema käitumises ei ole märgata soovi käituda seadusekuulekalt. Isik omab 5 väärteokaristust (karistusregistris on endiselt kehtivana näidatud ka seaduse alusel kustunud väärteokaristused), sellest kolmel korral NPALS § 151 lg 1 alusel ehk isikul esineb probleem narkoaine tarvitamisega. Kolmel korral oli ta väärteokorras karistatud narkootilise aine tarvitamise ja avaliku korra rikkumise eest märtsis 2019 ehk ajal, millal pani ta toime vägivallakuriteod. Antud juhul võib järeldada, et narkootiliste ainete tarvitamine ja vägivallateod võivad olla seotud ja narkoainete tarvitamine suurendab riski, et isik ei loobu kuritegelikust käitumisest. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole süüdistataval töökohta. Tema peresuhteid iseloomustab korduv vägivald. Positiivseks luges maakohus asjaolu, et isikul on võimet mõista oma teod hukka, kahetseda, paluda vabandust. See näitab, et isik on tulevikus siiski võimeline loobuma kuritegelikust elust, kuna ta saab aru oma ebaõigest käitumisest, mida tuleks muuta. 7 Süü suurus, süüdistatava isik, kergendava asjaolu esinemine - andsid kogumis maakohtule aluse arvata, et isiku karistuse määr võib olla sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. 8.
2. Maakohus leidis, et süüdistatavat ei ole põhjendatud karistada rahalise karistusega. Rahaline karistus oleks põhjendatud, kui sellega saaks saavutada karistamise eesmärke – muuhulgas seda, et isik hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Eeskätt märkis maakohus, et süüdistatav on kriminaalkorras varasemalt karistatud ka reaalse vangistusega, teda püüti mõjutada ka karistusest vabastamise kaudu, allutades käitumiskontrollile. Senini on rahalisest karistusest rangemad karistuslikud meetmed tulutult kohaldatud. Sellest tulenevalt ei näinud kohus alust kohaldada karistuse kergema liigina rahalist karistust. Maakohtu sellist järeldust toetas fakt, et süüdistatavale alates 2016 määratud 5 väärteokaristust, kõik rahatrahvid kogusummas 612 eurot, ei ole senini täidetud, isegi kõige väiksem, summas 20 eurot. Nimetatud asjaolu kinnitab, et isikule rahalist laadi karistuse kohaldamine ei täida oma eesmärki – isik jätab karistuse täitmata, summa tasumata. Maakohus leidis, et

§ 120

lg 1 järgi, kahe episoodi eest, tuleb süüdistatavale mõista karistuseks 2 kuud vangistust ja

§ 121

lg 1 p-de 2, 3 järgi, viie episoodi eest, tuleb mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Mõlemad karistused on sanktsiooni keskmisest määrast alla poole. 8.5. Kaitsja esitas kohtuvaidlustes taotluse karistada süüdistatavat vangistusega kuni 6 kuud ja asendada liitkaristus üldkasuliku tööga. Maakohus jõudis seisukohale, et kuritegude toimepanemise eest tuleb isikut karistada vangistusega 1 aasta 7 kuud, mida vähendatakse ühe kolmandiku võrra seoses lühimenetluse kohaldamisega. Kohtu mõistetav karistus kuritegude kogumi eest on niigi raskeima sanktsiooni keskmisest määrast (keskmine määr 2 aastat 6 kuud) oluliselt väiksem. Maakohus ei näinud ühtegi asjaolu, mille tõttu seitsme kuriteoepisoodi eest oleks võimalik mõista karistusena vangistust alammäärale lähedases määras, nagu seda taotleb kaitsja. Karistuste liitmisel kohtuotsuste kogumi eest on liitkaristuse määr üle 2 aasta. Seega ei ole

§ 69

lg 1 mõttes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik – seadus näeb ette, et see on võimalik kui karistusena on mõistetud kuni 2-aastane vangistus.

1. Prokuröri taotluse kannatanule K.P. ile lähenemiskeelu kohaldamiseks jättis maakohus rahuldamata. Maakohus leidis, et taotlus on formaalne ja prokurör ei olnud võimeline selgitama, miks lähenemiskeelu kohaldamine oleks käesoleval ajal vajalik. Maakohus ise selliseid aluseid ei näe. Alates juunist 2019 ei ole isik lähisuhtes uusi süütegusid toime pannud. Ta elab käesoleval ajal muu omavalitsuse territooriumil – Võrus, kannatanu on Ida-Virumaal. Nimetatud asjaolud näitavad, et käesoleval ajal on isik võimeline vältima kannatanuga selliseid kontakte, mis võivad lõppeda süüteo toimepanemisega. Seega on kohtul piisavalt alust arvata, et süüdistatava ja kannatanu vahel on suhetes saavutatud teatud mõistlik tasakaal. Samuti märkis maakohus, et isikule on käesoleva kohtuotsusega mõistetud 2 aasta 8 kuu ja 13 päeva pikkune vangistus, mis niigi isoleerib süüdistatavat piisavaks ajaks. Apellatsioon
2. Viru Maakohtu 26.11.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J. Paramonovi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, mõista 8 J. Paramonov õigeks

§ 120

lg 1 järgi 17.03.2019 episoodis ja kergendada süüdistatavale mõistetud karistust ning asendada see üldkasuliku tööga. 10.1. Kaitsja leiab, et J. Paramonov tuleb õigeks mõista süüdistuses

§ 120

lg 1 järgi 17.03.2019 episoodis, kuna tapmisega ähvardamine ei ole tõendamist leidnud. Isegi kui asuda vastupidisele seisukohale, tuleb nentida, et objektiivse kõrvaltvaataja kriteeriumi alusel ei olnud kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatav rääkis läbi ukse ja kannatanu ei saanud tajuda reaalset ohtu seoses väidetavalt väljendatud ähvardusega. Kannatanu sai ähvardusest teada alles oma ema H-M.P. i vahendusel. Selleks ajaks oli aga süüdistatav eelduslikult juba ukse tagant lahkunud (ta peeti kahtlustatavana kinni 19.03.2019) ning ei olnud objektiivselt põhjust kartuseks, et ta ukse eest lõhub ning ähvarduse täide viib. 10.

1. 17.03.2019 häirekeskusele tehtud kõnest ei nähtu, et kannatanu räägiks süüdistatava poolt kannatanu tapmisega ähvardamisest. Samuti H-M.P. oma ütlustes eksib sündmuste kellaajaga (väites, et see toimus kell 06.30). Sellest tulenevalt on tõusetunud KrMS § 7 lg -st tulenevalt kõrvaldamatu kahtlus, et tegelikkuses ei ole süüdistatav tapmisega 17.03.2019 ähvardanud, vaid üksnes ukse maha löömisega. J. Paramonov ise on omaks võtnud üksnes ukse mahalõhkumisega ähvardamist. 10.
2. Kuivõrd ühes episoodis tuleb J. Paramonov

§ 120

lg 1 järgi õigeks mõista, tuleb kergendada ka temale selle eest mõistetud karistust. Kergendada tuleb ka

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi mõistetud karistust.

Käesolevaks ajaks on süüdistatav ja kannatanu lahku kolinud ning eripreventiivsetel kaalutlustel puudub alus arvata, et analoogsed kuriteod korduksid. Ajal, mil J. Paramonov elab kannatanust erinevas paikkonnas, ei ole uusi kuritegusid enam toimunud. Samuti J. Paramonov kahetseb toimepandud tegusid. Kaitsja palub

§ 64lg 1 alusel kuritegude kogumi eest mõista J.

Paramonovile liitkaristuseks mitte üle 6 kuu vangistust, mida vähendada lühimenetluse korras, mõistes liitkaristuseks 4 kuud vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga.

1. Tartu Ringkonnakohtu 13.01.2020 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 27.01.
2. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, uurinud maakohtu istungi protokolli, kogutud tõendeid, maakohtu otsust ja esitatud apellatsiooni, leiab, et Viru Maakohtu 26.11.2019 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
4. Esitatud apellatsioon ei ole mahukas ja selles vaidlustatakse esmalt 17.03.2019 kuriteoepisoodi süüdistuses

§ 120järgi.

9

1. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kannatanu K.P. i osas toime pandud tapmisähvardust juba põhjalikult uurinud ning tuvastanud õieti J. Paramonovi süü nimetatud kuriteos (Ko To 1 kd, tl 147).
2. Apellatsiooni seisukoht, et nimetatud kuriteoepisoodis pole süüdistatava J. Paramonovi süü tõendamist leidnud ning polnud alust karta, et süüdistatav ähvarduse täide viib, ei ole kindlasti asjakohane. Maakohus on seejuures juba analüüsinud käitumissituatsiooni, kas süüdistatava poolt öeldu jõudis kannatanuni, sest kannatanul on kuulmispuue.
3. Uurides samuti kogutud tõendeid J. Paramonovi tegevuse osas 17.03.2019 kella 9.30 paiku Kiviõli linnas XXX korteri ukse taga, järeldub nendest üheselt, et kannatanu K.P. võttis süüdistatava tapmisähvardust tõsiselt, kartis oma elu ja tervise pärast ning pidas seda reaalseks.
4. Kannatanu K.P. on ütlustes kirjeldanud, et kui süüdistatav oli ukselingi juba murdnud, siis „mina hakkasin pabistama, sest kardan, et ta lööb ukse maha ja läksin tuppa ja helistasin politseisse. Kodus olid minuga minu lapsed kes on 2,5 ja 6 aastased, minu laps L.A. , kes on 19 aastane, minu ema H-M.P. . Mina ise ei kuulnud, aga L.A. ja minu ema sõnade järgi Juri ähvardas läbi ust mind tappa“ (Ko To 1 kd, tl 4). Kannatanule andis kindlasti alust pidada ähvardust reaalseks asjaolu, et varem oli süüdistatav juba tema suhtes vägivaldselt käitunud.
5. Süüdistatava ähvarduse tõsidusele annab kaalu kindlasti asjaolu, et süüdistatav ei esitanud seda mingis leebes vormis. Ähvardusele eelnes süüdistatava poolt jõuline uksele prõmmimine ja ukselingi murdmine. Kas kannatanu pidi korteris viibinuna arvama, et see on süüdistatava poolt mingi süütu näitemäng. Kindlasti mitte. Seetõttu ei saa kuidagi nõustuda apellatsiooni väitega, et kui situatsiooni oleks kõrvalt jälginud objektiivne kõrvalvaataja, siis poleks viimane kindlasti mingit hirmu tundnud ega ähvarduse täideviimist kartnud. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et kannatanu hirmutunnet ja olukorra tõsidust süvendas kindlasti asjaolu, et samal ajal viibisid korteris kannatanu ema H-M.P. ja kannatanu alaealised lapsed.
6. Samuti ei sea süüdistatava süüd kahtluse alla kaitsja seisukoht, mille kohaselt on süüdistatav ähvardanud lihtsalt ukse maha lüüa ning ei ole mingil moel ähvardanud kannatanut ennast. Selle väite lükkavad ümber kannatanu ema H-M.P. i usaldusväärsed ütlused.
7. Kannatanu K.P. i ema, tunnistaja H-M.P. on ütlustes detailselt kirjeldanud kuidas tütre palve peale, et tal on endise elukaaslase J. Paramonoviga probleemid, tuli ta tütre juurde Kiviõlisse. 17.03.2019 varahommikul tuli süüdistatav XXX korteri ukse taha, laamendas, nõudis sisselaskmist ja lõhkus ära korteri ukselingi. „Siis ta hakkas karjuma ja ähvardama, et tapab K.P. ära, et noaga lõikab tal kõri läbi. K.P. l on kuulmisprobleemid ja ta ei kuulnud seda ähvardust. Ma ütlesin K.P. le kohe sealsamas, millega Juri oli teda ähvardanud. K.P. hakkas selle peale nutma. Ta kartis. Mul endalgi oli hirmus.“ (Ko To 1 kd, tl 8-9).
8. Seega nähtub tunnistaja H-M.P. i ütlustest, et süüdistatava poolt öeldud ähvardus jõudis hetkega kannatanuni, kellel tekkis varasemalt süüdistatava poolt kasutatud vägivalda kogenuna koheselt hirmutunne, mis ajendas teda ka häirekeskusele helistama. Kannatanul oli küll osaline kuulmine ja ta kasutas kuuldeaparaati, kuid seda asjaolu teades oligi süüdistatava J. Paramonovi rünnak korteri välisuksele jõuline ning ähvardusena väljaöeldud sõnad valjul toonil karjudes.
9. Kaitsja seab süüdistatava süü veel kahtluse alla põhjusel, et tunnistaja H-M.P. pole vajaliku kellaajalise täpsusega suutnud meenutada sündmuse toimumist. Kohtukolleegium leiab, et taoline mittekaalukas asjaolu on kaitseväitena ilmselgelt otsitud ja ei väära kuidagi kohtu veendumust uuritava sündmuse toimumisest 17.03.2019 hommikul ja süüdistatava süü tõendatust. 10
10. Apellatsioonis leitakse seoses süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamise taotlusega, et maakohtu otsusega J. Paramonovile mõistetud karistus kehalise väärkohtlemise süüdistuses

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi on liiga karm.

Kaitsja leiab, et süüdistatav kahetseb toime pandud kuritegusid ja

§ 64lg 1 järgi oleks sobilik mõista liitkaristuseks vangistus mitte üle 6 kuu.

Samuti palub kaitsja süüdistatavale mõistetud vangistuse asendada üldkasuliku tööga.

1. Apellatsioonis taotletakse küll karistuse kergendamist, kuid samas pole nimetatud ühtegi asjaolu, mida maakohus poleks karistuse mõistmisel arvestanud või nimetatud midagi olulist, mida ringkonnakohus peaks käesolevas otsuses arvestama.
2. Maakohus on karistust kergendava asjaoluna juba tuvastanud, et süüdistatav kahetses tegude toimepanemist. Samas on kohus arvestanud seda, et ka varasemalt on süüdistatav kannatanu käest vabandust palunud ja kahetsenud, kuid see pole mõjutanud teda hiljem uusi kuritegusid toimepanemast. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
3. Uurides maakohtu otsuses käsitletud karistuse mõistmise asjaolusid, leiab kohtukolleegium, et mõistetud karistus kergendamisele ei kuulu. Tähelepanuta ei saa jätta, et J. Paramonov pani toime 5 kehalise väärkohtlemise episoodi ja 2 ähvardust, 2019 märtsis 5 kuritegu ja 2019 juunis 2 kuritegu. Süüdistatav pani kuriteod toime kahe kannatanu suhtes. Sellisel arvul vägivaldset tegevust ei saa süüdistatava puhul pidada juhuslikuks.
4. Rahalise karistuse mõistmist pole maakohus pidanud süüdistatava isiku puhul võimalikuks ja ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Maakohus on kõiki asjaolusid arvestades niigi tuvastanud, et J. Paramonovile mõistetava karistuse määr võib jääda alla keskmise. Ringkonnakohus ei näe mingit mõistlikku põhjust kergendada süüdistatavale mõistetud vangistust, sest arvestades kriminaalasjas tuvastatud asjaolusid ei ole mõistetud karistus karm. Kohtukolleegium märgib muuhulgas, et kaitsja esitas juba maakohtus taotluse karistada süüdistatavat vangistusega kuni 6 kuud ja asendada liitkaristus üldkasuliku tööga. Maakohus on selles osas samuti motiveeritud põhjenduse esitanud, leides, et pole põhjendatud 7 kuriteoepisoodi eest mõista vangistust alammäära lähedases määras. Kuna mõistetav liitkaristus ületab 2 aastat vangistust, siis ei ole vangistuse asendamine üldkasuliku tööga

§ 69lg 1 kohaselt võimalik.

28. Ringkonnakohus tuvastas, et maakohus on ekslikult tapmisega ähvardamise süüteokoosseisu analüüsi puhul (Ko To 1 kd, lk 147) kasutanud kirjapildis kehalise väärkohtlemise paragrahvi numeratsiooni (

§ 121

). Samas on teksti lugejale arusaadav, et tegemist on numbrilise eksimusega ja õigeks tuleb lugeda osundus

§-le

1. Selline asjaolu ei sega aga kohtu siseveendumuse kujunemise jälgimist ja motiividest arusaamist ning maakohtu poolt süüdimõistva kohtulahendi tegemiseni jõudmist.
2. Kaitsja A. Aasmaa on esitanud koos apellatsiooniga ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu 120 minuti ulatuses kohtuotsusega tutvumise, analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus teostatud tööde eest, kus vaidlustatakse üht kuriteoepisoodi, karistust ning põhjendusi leidub vaevalt ühel leheküljel, on põhjendatud osaliselt ning seega tasutaotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtukolleegium peab põhjendatuks rahuldada kaitsjatasu taotlus seega 75 minuti ulatuses kohtuotsusega tutvumise, analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest summas 81,60 eurot, sh 11 käibemaks 13,60 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb J. Paramonovil hüvitada kaitsja A. Aasmaa kaitsjatasu summas 81,60 eurot, sh käibemaks 13,60 eurot.
3. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
4. novembri 2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau (allkirjastatud digitaalselt) 12 Maarika Kuusk