← Eesti

2-19-17854/15

Obsah (14)§ 178§ 633§ 187§ 124§ 129§ 362§ 372§ 436§ 230§ 231§ 232§ 173§ 162§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-19-17854 9. märts 2020. a, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosali

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasi nr 2-19-17854 ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED X X (hageja) esitas

  1. novembril 2019 kohtule hagi X X (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja 21aastaseks saamiseni ning kohustada kostjat kandma elatis pangakontole x SEB AS, saaja X X igakuiselt
  2. kuupäevaks. Hagiavalduse kohaselt on kostjaks hageja isa. Hageja on täisealine ja õpib x. Kuna ta õpib täie koormusega, puudub tal võimalus töötada ja raha teenida. Praeguseks osutab rahaliselt hagejale ülalpidamist ainult vanaema. Hageja elab koos vanaemaga kahekesi. Keskmised eluasemekulud (kommunaalkulud, elekter, internet, TV) moodustavad 200 eurot. Toidule kulutab hageja keskmiselt 6-7 eurot päevas ehk keskmiselt 200 eurot kuus. Ka on olemas muud mõistlikud vältimatud kulud. Hageja vanaema töötab ning tema sissetulek moodustab keskmiselt 500 eurot. Vanaema sissetulek ei võimalda tal üksi katta kõik hageja vältimatud kulud. Iga kuu on hagejal alljärgnevad vältimatud kulud:
  3. Eluasemekulud keskmiselt 100 eurot
  4. Kulud toidule keskmiselt 200 eurot
  5. Riided keskmiselt 30 eurot
  6. Sõidukulud keskmiselt 20 eurot
  7. Sidekulud keskmiselt 25 eurot
  8. Hügieen keskmiselt 25 eurot
  9. Üritused ja vaba aeg keskmiselt 25 eurot. Vältimatud kulud on kokku 425 eurot. Hageja toob välja, et planeerib kutsehariduse või kõrghariduse omandada. Kohus on
  10. novembri
  11. a määrusega jätnud X X hagiavalduse käiguta ja andnud hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi nõude täpsustamiseks (vajadusel hagi põhjenduste täpsustamiseks). Hagejal tuli täpsustada hagi nõuet, st kas tema nõuab elatise maksmist kuni keskhariduse omandamiseni või vajadusel põhistada elatise nõude esitamist kuni 21-aastaseks saamiseni.
  12. detsembril 2019 täpsustas hageja nõuet ja palub elatist kuni keskhariduse omandamiseni
  13. juulil
  14. Kohus
  15. detsembri
  16. a määrusega võttis hagi menetlusse. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt

§ 124

lg 1 esimesele lausele määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga.

§ 129

lg 2 näeb ette, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-19-17854 Praeguses asjas palub hageja kohtule
  1. novembril 2019 esitatud hagis mõista kostjalt välja elatise summas 200 eurot hagi esitamise päevast kuni hageja 21-aastaseks saamiseni.
  2. detsembril 2019 esitatud täpsustatud nõue, mis sai võetud kohtu menetlusse, on elatise väljamõistmine hageja poolt keskhariduse omandamiseni
  3. juulil 2020.

§ 362

lg-te 1 ja 3 järgi loetakse hagi esitatuks alates selle kohtusse jõudmisest, kuid üksnes eeldusel, et hagi on ka hiljem kostjale kätte toimetatud. Seega loetakse esitatuks üksnes nõuetele vastav hagi, mis

§ 372järgi menetlusse võeti ja § 393 järgi kostjale kätte toimetati.

Kuna kohane haginõue, mis sai võetud menetlusse ja kätte toimetatud kostjale, on esitatud

  1. detsembril 2019, loeb kohus hagi esitatuks
  2. detsembril
  3. Nõutava elatise summa alates hagi esitamisest kuni
  4. juulini 2020 on

§ 129lg-st 2 lähtudes 1341,90 eurot (22 päeva 2019.

a detsembris (200 eurot : 31 päeva x 22 päeva = 141,90 eurot) + 200 eurot * 6 kuud). Kohus leiab, et hagihind on 1341,90 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole hagiga nõus (tl 18, tõlge tl 26). Kostja täidab hageja ülalpidamiskohustust ka peale hageja täisealiseks saamist ning jätkab seda teha kuni hageja õpib. Kostjaga koos elab veel alaealine laps, kostja maksab välja kodulaenu. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja ei esitanud arvamust hagi vastuse kohta. KIRJALIK MENETLUS Kuna mõlemad pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus

  1. jaanuari
  2. a määrusega (tl 27) vaadata tsiviilasi läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi ja selle saavutamata jätmise korral tegi kohus kostjale ettepaneku esitada vabatahtlikult
  3. a jaanuari ja veebruari elatise tasumise kohase tõendi. Pooled kompromissi ei esitanud. Kostja esitas maksekorraldused elatise tasumise kohta
  4. a novembris ja detsembris 270 euro kaupa (tl 36, 37) ning
  5. a jaanuaris ja veebruaris (tl 38, 39) 195 euro kaupa.
  6. veebruari
  7. a kirjas kostjale (tl 40-41) palus kohus täpsustada tasutud elatise summade erinevust ning juhis kostja tähelepanu, et hageja nõuab elatist summas 200 eurot igakuiselt. Kostja selgitas (tl 40) erinevust sellega, et ta saab iga kuu töötasu erinevates summades, nt aasta alguses on temal miinimumpalk. Samuti leiab ta, et tema töötasu tuleb jagada kolmeks – tema ise, hageja ja kostja alaealine laps. Hageja esitas kohtule seisukoha kostja arvamuse kohta (tl 46), mille kohaselt jääb hageja oma nõude juurde välja mõista 200-eurone elatis alates hagi esitamisest kuni
  8. juulini
  9. a. Hageja juhib kostja tähelepanu sellele, et kõnealune rahasumma on väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise alamäär. Seega arvestab hageja ka kostja nii majanduslikku olukorda kui sedagi, et kostjal on ka teine ülalpidamist saav isik. Kuigi samas ei arvesta kostja, et kostja teine ülalpidamist saav isik on täisväärtusliku perekonna liige, hageja aga on ainult vanaema ülalpidamisel, kellel puudub kohustus pidada hagejat ülal. Hageja ema oma ülalpidamiskohustust ei täida. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-19-17854 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist ei vaja, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, olles tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Hageja sünnitõendiga kooskõlas on (tl 5) hageja sündinud

  1. septembril 2001 ja kostjaks tema isa.
  2. novembri 2019 tõendi (tl 4) kohaselt on hagejat kantud x õpilaste nimekirja täiskoormusega mittestatsionaarses õppevormis õppimiseks 2019-
  3. õppeaastal alates 05.11.
  4. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja sai täisealiseks
  5. septembril 2019 ja omandab keskhariduse. Hageja palub välja mõista 200-eurost elatist. Hagiavalduses toodud hageja vältimatud kulud moodustavad 425 eurot kuus. Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid ei nõutud elatise suurusele ega hageja vältimatute kulude koosseisule ega suurusele. Kostja väitel, millele hageja vastuväidet ei esitanud, on kostjal veelgi alaealine laps x X. PKS § 98 näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-19-17854 Kostjal tekkis kohustus täiealiseks saanud hagejat ülal pidada alates
  1. novembrist 2019, kui hageja on x õppima asunud. PKS § 100 lg 1 esimese lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja nõuab elatist hagi esitamisest. Kohus on tsiviilasja hinna määrates tuvastanudki, et nõuetekohane hagi esitati kohtule
  2. detsembril
  3. Maksekorralduse nr 1158 (tl 19) kohaselt tasus kostja hagejale
  4. novembril 2019 ühes selgitusega „Alimentid“ ehk elatis 270 eurot.
  5. detsembril 2019 (tl 20) tasus kostja hagejale elatisena 270 eurot. Kuna hageja nõuab elatist summas 200 eurot igakuiselt, sai ta kostjalt
  6. a novembris ja detsembris iga kord 70 euro rohkem.
  7. jaanuaril 2020 (tl 38) ja
  8. veebruaril 2020 (tl 39) tasus kostja hagejale elatisena 195 eurot iga kord. Lähtudes asja materjalidest, täidab kostja hageja ülalpidamiskohustust, kuna maksab elatist vabatahtlikult ning teeb seda korrapäraselt hageja nõutud suuruses ja viisil. Kohus on seisukohal, et hagi esitamiseks ei olnud alust, kuna
  9. aastal täitis kostja täiskasvanu õppiva hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Kohus leiab ka, hoolimata sellest, et kostja tasus hagejale elatisena
  10. a jaanuaris ja veebruaris 195 eurot nõutud 200 euro asemele, ei rikkunud kostja hageja suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.
  11. a novembris ja detsembris tasus kostja igakuiselt 70 euro hageja nõutust rohkem ja tekkinud vahe saab lugeda ettemaksuks. Seega leiab kohus, et hagi esitamine ei ole õigustatud ja kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162

lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jättis hagi rahuldamata ja seega tehti otsus hageja kahjuks. Kohus leiab aga õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda

§ 162lg 4 alusel.

Kohus leiab, et mõista hagejalt välja kostja menetluskulud oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Hageja on õppiv nooruk, kelle raha teenimise võimalused on seetõttu piiratud. Kohus leiab, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt seab hageja või tema vanaema, kelle ülalpidamisel ta on, raskesse rahalisse olukorda. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-19-17854

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu ei määra kohus menetluskulude suurust kindlaks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.