4-18-4523 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. aprill 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-4523 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Har

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu tegi 22. mail 2018 Merle Merilole kirjalikus hoiatamismenetluses väärteomenetluse seadustiku (

) § 541 lg 1 p 2 ja liiklusseaduse (LS) § 262 p 2 alusel hoiatustrahvi 20 eurot selle eest, et M. Merilo parkis

1. mail 2018 mootorsõidukit keelatud kohas, rikkudes LS § 21 lg 4 p-s 2 sätestatud nõuet.
2. M. Merilo kaitsja Indrek Repnau esitas
3. juunil 2018 hoiatustrahvi peale kohtuvälisele menetlejale kaebuse.
4. juuni
5. a määrusega jättis kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata. M. Merilo kaitsja esitas
6. juulil 2018 kohtuvälise menetleja määruse peale

§ 76alusel kaebuse kohtuvälise menetleja juhile.

1. augusti
2. a määrusega jättis linnasekretär kaebuse rahuldamata.
3. septembril 2018 esitas M. Merilo kaitsja

§ 78alusel viimati nimetatud määruse peale kaebuse Harju Maakohtule. 10. septembri 2018. a 1

§ 29lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

2. veebruaril 2019 esitas M. Merilo kaitsja

§ 23

alusel Harju Maakohtule taotluse valitud kaitsjale osutatud õigusabi eest makstud 1200 euro hüvitamiseks.

1. Harju Maakohus rahuldas eelnimetatud taotluse
2. veebruari
3. a määrusega ja mõistis taotletud summa Tallinna Linnavalitsuse eelarvest M. Merilo kasuks välja.
5. veebruaril 2019 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtu
6. veebruari
7. a määruse peale määruskaebuse, milles taotles selle tühistamist ja menetluskulude jätmist M. Merilo kanda. Kohtuvälise menetleja seisukohad olid kokkuvõtvalt järgmised. 5.
8. Maakohus ei teavitanud kohtuvälist menetlejat menetluskulude hüvitamise taotluse esitamisest ega küsinud taotluse suhtes seisukohta, mistõttu ei olnud kohtuväline menetleja teadlik, et kulude hüvitamist üldse taotletakse. 5.
9. Kohtul ei olnud kolm kuud pärast põhivaidluses otsuse tegemist õigust menetluskulusid välja mõista. Kohus saab

§-s 23 nimetatud menetluskulude taotluse lahendada üksnes põhivaidluses kohtuotsust või menetlust lõpetavat määrust tehes. Käesolevas asjas esitati menetluskulude väljamõistmise taotlus hilinenult ja kohus pidi jätma selle läbi vaatamata. 5.

1. Kohus pole kulusid välja mõistes hinnanud seda, kuivõrd oli nende tekkimine tingitud menetlusaluse isiku käitumisest. Nimelt tuvastas kohus, et M. Merilo ei esitanud menetlejale parkimise õigust kinnitavat luba. Kui viimane oleks esitanud sellise loa juba kohtuvälise menetluse käigus, ei oleks kohtuvaidlust ega kohtumenetluse kulu tekkinud. 5.
2. Maakohtu määrust ei saa täita, sest linnavalitsusel ei ole oma eelarvet.
3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
4. veebruari
5. a määrusega kaebuse osaliselt, tühistas maakohtu määruse ja saatis väärteomenetluses kantud õigusabikulude hüvitamise taotluse lahendamiseks kohtuvälisele menetlejale. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei olnud menetluskulude hüvitamise taotluse läbivaatamiseks pädev. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri kaitsjale makstud tasu hüvitamise korda juhul, kui väärteomenetluse lõpetab kohtuväline menetleja. Seetõttu tuleb

§ 38

lg 1 kohaselt analoogia korras lähtuda kriminaalmenetluse kohta käivatest sätetest, millest tulenevalt on kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse lõpetamisel menetluskulude hüvitamise otsustus kohtuvälise menetleja pädevuses. Kohaldades alusetult

§ 23

, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150lg 1 p 2 mõttes.

Menetluskulude hüvitamise taotlus oleks tulnud esitada lahendamiseks kohtuvälisele menetlejale või selle juhile. Samuti märkis ringkonnakohus, et

§ 198kohaselt on ringkonnakohtu määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

1. M. Merilo kaitsja vandeadvokaat Eva Tibar esitas
2. märtsil 2019 ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse. Kaebuses taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. 7.
3. Kaebaja leidis, et ringkonnakohtu määrus ei ole lõplik. Tulenevalt

§ 196

lg-st 4 ja kohtupraktikast on kaebajal õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale. 7.2. Ringkonnakohus jättis kohtumenetluse poole teavitamata määruskaebuse esitamisest ega andnud võimalust esitada määruskaebuse kohta oma seisukohti. Nii sai kaitsja kohtuvälise menetleja määruskaebusest teada alles päeval, mil talle edastati ringkonnakohtu määrus. Sellega rikkus ringkonnakohus oluliselt väärteomenetlusõigust. 7.3.

§ 23sõnastus ei erista kohtuvälist ja kohtumenetlust.

Küll aga sätestab see norm üheselt, et väärteomenetluse lõpetamise korral hüvitatakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu just kohtu määruse alusel. Ringkonnakohus juhindus valesti

§-st 38, sest 2

§ 196

lg-st 4 tulenevalt saab kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse ka määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale, kuid Riigikohus menetleb kaebust üksnes juhul, kui see on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. 8.2. Ringkonnakohtul tuleb määruskaebust läbi vaadates edastada see teisele kohtumenetluse poolele ja anda teisele kohtumenetluse poolele võimalus esitada enda seisukoht kaebuse kohta. 8.3.

§ 23

sõnastusest nähtuvalt ei ole oluline, kas väärteomenetluse lõpetab kohtuväline menetleja või kohus, sellest sõltumata hüvitatakse kaitsja tasu kohtu määrusega. 8.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul sisuliselt hinnata kohtuvälise menetleja määruskaebuse väiteid, sh lahendada küsimus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse tähtaegsusest. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et taotlus oli tähtaegne, tuleb analüüsida ka taotluse põhjendatust.
2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
3. novembri
4. a määrusega kohtuvälise menetleja kaebuse osaliselt, tühistas maakohtu määruse ja jättis M. Merilo taotluse menetluskulude hüvitamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et kuna Riigikohus kohustas ringkonnakohut muu hulgas kontrollima taotluse tähtaegsust, aga ei andnud selleks täpsemaid suuniseid, siis peab

§-s 23 sätestatud taotluse esitamiseks olema tähtaeg. Seda nõuab ka õigusselguse ja määratletuse põhimõte. Analoogia korras ei ole võimalik kohaldada kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud kohustust esitada taotlus enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa. Sarnaselt ei saa tugineda ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele (SKHS), sest see reguleerib kahju, mitte menetluskulude hüvitamise korda. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et taotlus tuleb esitada põhimenetluses, mil menetlus ei ole veel jõustunud lahendiga lõppenud. Kui lahend on jõustunud, kuulub selle täitmisega seotud küsimuste lahendamine erimenetluse alla. Praeguses asjas tähendab eeltoodu, et taotlus tuli esitada väärteomenetluse lõpetamise määruse edasikaebetähtaja jooksul ehk

§ 76lg 2 kohaselt 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Kaitsja esitas taotluse aga kolm ja pool kuud pärast väärteomenetluse lõpetamise määrusest teadasaamist, seega hilinenult.

1. M. Merilo kaitsja taotles määruskaebuses ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määruse tühistamist ja Harju Maakohtu
4. veebruari
5. a määruse jõustamist või alternatiivselt asja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises koosseisus. 10.
6. Kaebaja ei nõustunud ringkonnakohtuga selles, et

§-s 23 nimetatud taotlus tuleb maakohtule esitada

§ 76lg 2 alusel väärteomenetluse lõpetamise määruse edasikaebetähtaja jooksul.

Viimati viidatud sätte alusel saab kaebuse esitada, kui menetlusalune isik ei ole nõus kohtuvälise menetleja tegevusega väärteomenetluse lõpetamisel. Valitud kaitsja tasu hüvitamise taotluse menetlemine on kohtu, mitte kohtuvälise menetleja pädevuses, mistõttu ei ole menetlusalusel isikul põhjust kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamiseks. Kuna seadus taotluse esitamiseks tähtaega ette ei näe, siis lähtus kaitsja SKHS § 14 lg-s 3 sätestatud kuuekuulisest tähtajast. Kui kohus hakkab

§ 23

alusel esitatud taotlust läbi vaatama, peab ta olema veendunud, et väärteoasja kohtuväline menetlus on lõppenud ehk väärteomenetluse lõpetamise määrus on jõustunud. See aga tähendab, et

§ 76lg-s 2 märgitud tähtaeg peab olema möödunud. 3

§ 23

alusel esitatud valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlust lahendab maakohus, ei ole seadusandja taotluse esitamise tähtaega ette näinud. Seda tähtaega ei saa tuletada ka kriminaalmenetluse sätteid kohaldades ja seda pole lahendatud ka kohtupraktikaga. Seetõttu tuleb ka kolm ja pool kuud pärast menetlus lõpetamise määruse tegemist

§ 23

alusel esitatud taotlus lugeda tähtaegseks ja kohus ei või jätta seda läbi vaatamata. Eelkirjeldatud olukorras ei saa menetlusalusele isikule ette heita kõnealuse taotluse esitamist kolm ja pool kuud pärast menetluse lõpetamise määruse tegemist. M. Merilo menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb lugeda tähtaegseks ja ringkonnakohus ei võinud jätta seda läbi vaatamata. 11.2.

§ 23

alusel taotletava menetluskulu hüvitamise nõude esitamise tähtaja puudumine rikub õigusselguse ja õigusrahu põhimõtet, mistõttu on tähtaja kehtestamine seadusandja poolt vajalik. Arvestades, et väärteomenetluse lõpetamise otsustust on võimalik vaidlustada 15 päeva jooksul ja üldjuhul näeb väärteomenetluse seadustik ka muudel juhtudel kaebetähtajana ette sama pika tähtaja, leidis Riigikohus, et menetluskulude hüvitamise taotluse esitamise mõistlik tähtaeg on 15 päeva alates väärteomenetluse lõpetamise määruse jõustumisest. 11.

1. Jättes M. Merilo kaitsja menetluskulude hüvitamise taotluse tähtaja järgimata jätmise tõttu põhjendamatult läbi vaatamata, rikkus ringkonnakohus oluliselt väärteomenetlusõigust. Asja uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul sisuliselt hinnata kohtuvälise menetleja määruskaebuse väiteid, v.a neid, mis puudutavad taotluse tähtaegsust.
3. märtsil 2020 esitas kirjalikud seisukohad Tallinna Linnavalitsus (Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu), paludes jätta M. Merilo menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata ja menetluskulud M. Merilo kanda.
5. märtsil 2020 esitas kirjaliku seisukoha M. Merilo kaitsja Indrek Repnau, kes palub jätta Harju Maakohtu
6. veebruari
7. a määrus sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustuse, et menetluskulud hüvitatakse Tallinna linna eelarvest. Kohtuvälise menetleja Tallinna Linnavalitsuse määruskaebuse palub kaitsja jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja seisukohtadega ning asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada, kuid seda kaebuses toodud erinevatel põhjendustel.
9. Riigikohus leidis
10. märtsi
11. a määruses, et M. Merilo menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb lugeda tähtaegseks ning ringkonnakohtul tuleb asja uuel arutamisel sisuliselt hinnata kohtuvälise menetleja määruskaebuse väiteid.
12. Kohtuväline menetleja leidis kaebuses, et maakohus oleks pidanud teavitama kohtuvälist menetlejat menetluskulude taotluse hüvitamise esitamisest ja küsima taotluse osas seisukohta. Ringkonnakohus märgib, et arutataval juhul on tegemist olukorraga, kus väärteomenetluse lõpetas kohtuväline menetleja, kuid valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse lahendamise pädevus on maakohtul.

§ 17

lg 1 kohaselt on kohtumenetluses kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja.

§ 28lg 1 sätestab, et kohtuvälisel menetlejal on õigus kohtumenetlusest osa võtta.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus, rahuldades menetlusaluse isiku taotluse ilma, et ta oleks eelnevalt kohtuvälist menetlejat menetlusaluse isiku taotlusest teavitanud ja jättes seisukoha taotluse osas välja selgitamata, rikkus sellega kohtuvälise menetleja õigust olla asja arutamise juures, s.o õigust olla 4

§ 28lg 1).

Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus kohtuvälise menetlejaga, et maakohus rikkus

§ 150

lg 1 p 3 tähenduses väärteomenetlusõigust sellega, et jättis kohtumenetluse poole menetluskulude hüvitamise taotluse esitamisest teavitamata ega andnud kohtuvälisele menetlejale võimalust esitada taotluse osas oma seisukohti.

1. Selleks, et hinnata, kuivõrd oli menetluskulude tekkimine tingitud menetlusaluse isiku käitumisest, tutvus ringkonnakohus nii kohtutoimikus kui ka Kohtute Infosüsteemis olevate asja dokumentidega. Apellatsioonikohus tuvastas, et M. Merilo kaitsja Indrek Repnau esitas Harju Maakohtule
2. veebruaril 2019 taotluse hüvitada M. Merilole väärteomenetluse 2590,12,004146 raames kantud menetluskulud. Taotluse kohaselt osales M. Merilo kaitsjana väärteoasja 410118008415 menetluses Repnau Õigusbüroo OÜ jurist Indrek Repnau. M. Merilo on nimetatud väärteoasja raames kandnud menetluskulusid summas 1200 eurot. Kokku osutas kaitsja M. Merilole õigusabi 10 tunni vältel. Õigusteenuse tunnihind on 120 eurot. Kaitsja kirjeldas taotluses detailselt, milliste toimingute tegemiseks 10 tundi kulus ja kinnitas, et taotletavad menetluskulud hõlmavad vaid M. Merilole väärteoasja 410118008415 raames osutatud õigusabi. Taotlusele on lisatud
3. septembri
4. a kaebus, Harju Maakohtu
5. septembri
6. a määrus, väärteomenetluse lõpetamise
7. oktoobri
8. a määrus, kaitsja volikiri ja diplom (II kd, tl 2-13). Seda, et taotlusele oleks lisatud või kohtule oleks esitatud ka õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente, asja materjalidest ei nähtu. 18.

§ 23

järgi hüvitatakse

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 38lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda kaitsealuse poolt juba makstud tasuga ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (

1. jaanuari
2. a RKKKm asjas nr 3-1-1-4-14, p 10). Teisisõnu tähendab see eksisteeriva nõude olemasolu, mis eeldab, et õigusabiteenuse osutaja on menetlusalusele isikule osutatud teenuste eest õigustatud tasu nõudma. Tasu maksmise kohustuse olemasolu tuleb menetlusalusel isikul tõendada.

§ 23

alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise eelduseks on taotluse ja kuludokumentide esitamine (vt ka

1. novembri
2. a RKKKo asjas nr 3-1-1-90-12, p 10). Juhtudel, mil taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ei ole esitatud ettenähtud menetluskorda järgides, puudub alus menetluskulude hüvitamiseks (
3. detsembri
4. a RKKKm asjas nr 3-1-1-70-08, p-d 10 ja 14 ning
5. september
6. a RKKKo otsus asjas nr 31-1-76-09, p 12).
7. Kaitsja ei ole taotlusele lisanud tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus tasuda valitud kaitsjale tehtud õigusabitoimingute eest. Kui taotlusele ei ole õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente lisatud, ei saa kohus KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt võtta seisukohta, kas isikul on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega menetluskulu (vt nt
8. juuni
9. a RKKKm asjas nr 1-17-1205, p-d 3334;
10. oktoobri
11. a RKKKo asjas nr 1-17-3858, p-d 17-18). Seetõttu ei saa nende toimingute eest makstavat tasu käsitada menetluskuluna. Järelikult pole alust ka tekkinud kulusid hüvitada (vt ka
12. jaanuari
13. a RKKKm asjas nr 3-1-1-4-14, p 10).
14. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud kuludokumente, mis kinnitaks M. Merilol väärteomenetlusega seoses menetluskulude tekkimist, ei oleks maakohus tohtinud kaitsja menetluskulude hüvitamise taotlust rahuldada ega mõista kohtuväliselt menetlejalt M. Merilo 5

§ 150lg 2 mõttes, mis tingib maakohtu määruse tühistamise.

Väärteomenetluse seadustik ei anna ringkonnakohtule õigust väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korral endal rikkumist kõrvaldada, kuivõrd

§ 152

kohaselt kui kohtuliku arutamise käigus tuvastatakse väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa maakohtu otsuse tühistamise, teeb ringkonnakohus määruse maakohtu otsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise kohta maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 21. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 194

lg-st 3, § 148 lg-st 3, § 150 lg-st 2, § 147 lg 2 p-st 1 ja § 152 tulenevalt tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a määruse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt) 6