← Eesti

2-19-12324/33

Obsah (4)§ 156§ 172§ 184§ 89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 26. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-12324 Tsiviilasi

§ 156

lg 1 ja 2 sätestatud olukorda, mille olemasolu on eelduseks avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks avaldajale kuuluvale kinnistule. Maakohus möönis, et kinnistu jagamise kokkuleppe (sh servituutide seadmise kokkuleppe) lisaks 1 olev kaart ilmselt eksitas avaldajat. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja avaldus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Kohus on jätnud põhjendamatult välja selgitamata, milline oli
  2. aprillil 2008 kinnistu jagamisel lepingupoolte tegelik tahe kinnistute jagamisel ja teeservituutide määramisel.
  3. aprillil 2008 jagatud kinnistu asukohaga Ahtme mnt 74 lepingupoolte tegelik tahe teeservituutide määramisel Ahtme mnt 74z kinnistult juurdepääsu osas avalikule teele on täpselt määratletud ja tähistatud punase joonega lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil. Juurdepääs pidi toimuma üle Ahtme mnt 74v kinnistu seal asuvate väravate kaudu. 3 Kinnistu jagamise kokkuleppe tekstis ei ole käsitletud plaanil punase joonega tähistatud juurdepääsu Ahtme mnt 74z kinnistule üle Ahtme mnt 74v kinnistu paiknevate väravate kaudu. Arvestades asjaolu, et kinnistute 74c ja 74s vahelisel kinnistute piiril kulgev tee suubub Ahtme mnt 74v kinnistu väravateni, siis on avaldaja seisukohal ja seda toetab ka
  4. aprillil 2008 jagatud kinnistu lisa nr 1 toodud joonisel punase joonega märgitud liikumissuunad, et kinnistu Ahtme mnt 74z kinnistule juurdepääsuks tuleb koormata Ahtme mnt 74v kinnistu. Sellist avaldaja seisukohta kinnitab ka asjaolu, et läbi Ahtme mnt 74v väravate on toimunud ajalooline juurdepääs kinnistule Ahtme mnt 74z. Varsemalt ei ole juurdepääsu küsimus tõusetunud, kuna mõlemad kinnistud kuulusid ühele omanikule ja takistused puudusid.
  5. Puudutatud isik palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Puudutatud isiku kinnistut Ahtme mnt 74v ei ole koormatud mingi kohustusega kinnistu Ahtme mnt 74z kasuks. Avaldaja viide ajaloolisele juurdepääsule on väär, sest Maa-ameti koduleheküljel olevast aluskaardist, mis on tehtud aerofoto abil, on näha, et avaldaja kinnistule on ligipääs läbi Ahtme mnt 74c kinnistu (kaardiväljavõttel asub avaldaja poolt märgitud punane nool). Selle läbipääsu sulgemine ei vasta kinnistusraamatute kannetele. Seega ajalooliselt oligi juurdepääs läbi Ahtme mnt 74c kinnistu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohtu määrus avalduse rahuldamata jätmisel on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohus jättis avalduse juurdepääsu määramiseks rahuldamata põhjusel, et täitmata on

§ 156

lg 1 kohaldamise eeldus.

§ 156lg 1 eelduseks on juurdepääsu puudumine avalikult kasutatavalt teelt.

  2. aprillil 2008 kinnistu jagamise kokkuleppe ja kinnistamisavalduse alusel jagati Ahtme mnt 74 kinnistu kaheksaks kinnistuks (Ahtme mnt 74z, 74v, 74u, 74n, 74p, 74r, 74s, 74c). Avaldajale kuulub kinnistu aadressil Ahtme mnt 74z. Puudutatud isikule kuulub kinnistu aadressil Ahtme mnt 74v.
  3. aprilli 2008 kokkuleppega seati osadele jagamise tulemusel tekkinud kinnistutele reaalservituudid (

§ 172

). Nii avaldajale kui ka puudutatud isikule kuuluvad kinnistud on mõlemad valitsevad kinnistud. Viidatud kokkuleppe tekstist (p-d 4.1, 4.2, 4.6) tuleneb mh, et avaldajale kuuluva kinnisasja

(74z)igakordsel omanikul on õigus teostada reaalservituudist tulenevat õigust kasutada teenivatel kinnistutel Ahtme mnt 74c ja 74s paiknevaid sõiduteid. Kinnistusraamatu kanded vastavad 4. aprilli 2008 reaalservituudi kandmise kokkuleppele. Vaidlust ei ole selles, et kinnistu Ahtme mnt 74s asuvat teed saab avaldaja kasutada avalikule teele juurdepääsuks. Kinnistul Ahtme mnt 74s paiknevale sõiduteele jõudmiseks tuleb avaldajal ületada kas kinnistu Ahtme mnt 74v või Ahtme mnt 74c. Avaldaja on seisukohal, et tal on reaalservituudi kokkuleppe lisaks 1 olevast joonisest tulenev õigus teostada juurdepääsu avalikule teele üle puudutatud isikule kuuluva kinnistu
(74v). Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja kinnisasja kasuks on seatud teeservituut üle kinnistu 74c ja kinnistu 74v kasutamiseks avaldajal õigust ei ole. 4
  1. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et
  2. aprilli 2008 lepingu lisaks nr 1 olev plaan võib anda ruumi tõlgendusele, et teeservituuti on soovitud seada üle puudutatud isiku kinnistu Ahtme mnt 74v, kuid selle vaidluse lahendamine ei ole käesoleva menetluse ese. Samas ei ole käesolevalt vaidlust selles, kas avaldajal on juurdepääs avalikule teele reaalservituudi alusel. Avaldaja vastav õigus tuleneb temale kuuluva kinnistu kasuks seatud reaalservituudist. Järelikult on täitmata

§ 156lg-s 1 sätestatud eeldus avalduse rahuldamiseks.

9. Kui avaldaja leiab, et tal ei ole võimalik talle kuuluva kinnistu kasuks seatud reaalservituudist tulenevaid õigusi kasutada, tuleb tal esitada reaalservituudi täitmist takistava isiku vastu hagi

§ 184alusel.

Nimetatud sätte kohaselt reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul

§-s 89 nimetatud õigused.

§ 89

esimese lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

  1. Asja materjalidest nähtub, et
  2. augusti 2019 esitas avalduse Sirje Pallo (tl 3), kes võõrandas kinnistu Ahtme mnt 74z menetluse kestel OSAÜHINGULE ARKONA GRUPP. Sirje Pallo esitas taotluse avaldaja vahetamiseks.
  3. novembri 2019 istungil selgitas maakohus, et taotlust esitama ei pea, kuna kohaldub üldõigusjärglus (TsMS § 209). Ringkonnakohus selgitab, et vaidluse esemeks oleva kinnisasja omandi üleandmisel ei teki üldõigusjärglust, vaid eriõigusjärglus (TsMS § 210 lg 1 ja 2). Seega võis OSAÜHING ARKONA GRUPP eriõigusjärglasena menetlusse astuda vaid vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul (TsMS § 210 lg 3). Kuna puudutatud isik ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid avaldaja õigusjärglase menetlusse astumisele, siis tuleb ta lugeda sellega nõustunuks.
  4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks määruskaebemenetluses esindaja kulu 2 h ulatuses (määruskaebuse materjalidega tutvumine, vastuse koostamine ja kohtule esitamine) tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kokku 240 eurot. Puudutatud isik taotleb menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud, vajalikud ning vastavad asja mahukusele. Avaldajalt tuleb välja mõista menetluskuluna puudutatud isiku kasuks 240 eurot (koos km-ga) ja viivis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.