← Eesti

2-19-15071/86

Obsah (16)§ 390§ 172§ 654§ 659§ 662§ 9§ 371§ 550§ 551§ 378§ 477§ 445§ 463§ 465§ 563§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-15071 Määruse tegemise aeg ja koht 02.04.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi CC avaldus

§ 390lg 2 esimene lause).

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Ema avaldus ja seisukohad

  1. CC (avaldaja I, ema) esitas 30.09.2019 Harju Maakohtule avalduse laste LL ja YY (puudutatud isikud I ja II, lapsed) vanemate, st avaldaja I ja QQ (avaldaja II, isa), ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste suhtes hooldusõiguse täielikult emale üle andmiseks.
  2. Avalduse kohaselt lõppes laste vanemate abielu 11.10.2016 abielu lahutamisega. Isa lahkus pere juurest
  3. aastal ja lapsed elavad emaga. Kohus mõistis laste kasuks välja elatise, kuid isa ei ole laste ülalpidamiskohustust täitnud. Emal on raskusi küsimustes, milles vajatakse mõlema vanema nõusolekut, näiteks reisimiseks või elukoha valikuks väljapoos Eestit. Emal võib tulla 2019 töökohast P AS-st pakkumine minna tööle Soome Vabariiki Soome P-sse, kuid ema ei saa lapsi kaasa võtta ilma ainuhooldusõiguseta. Ühist hooldusõigust ei ole võimalik teostada. Laste isa ei osale reaalselt ei laste kasvatamises ega ülalpidamises ning ta ei tunne huvi laste heaolu ja käekäigu vastu. Ema kodus on olemas kõik laste kasvatamiseks, nende eest 3

(17)hoolitsemiseks, ema soovib ja suudab teostada laste hooldusõigust ainuisikuliselt ning on viimased aastad seda ka hästi teinud, sõltumata isa vajaliku toetuse puudumisest.
  1. Ema ei tee takistusi isal lastega suhtlemiseks. 03.11.2019 menetlusdokumendis ema avaldas, et lastekaitse töötaja pakkus vanematele välja suhtluskorra, millega ema nõustub. Isa võiks kohtuda lastega ühel nädalavahetusel kuus reedest pühapäevani. Ema väidab, et laste isa ei ole tegelikult huvitatud lastega suhtlemisest või sellest, et lapsed tema juures käiksid ega sellest, et osaleda laste kasvatamises, kuna vanematevahelises vestluses tegi isa ettepaneku emale valida kas isa elukohas oleva lastetoa sisustamise või laste elatise võlgnevusest loobumise vahel.
  2. 09.12.2019 kriminaalasjas peetud kohtuistungi protokollist nähtub, et laste isa ei saanud istungil korduvalt talle etteloetud õigustest aru, mistõttu nõudis prokurör ekspertiisi määramist tema psüühilise seisundi hindamiseks. Seetõttu palub ema suhtluskorras määrata, et isa võib lastega kohtuda üksnes sotsiaaltöötaja juuresolekul ning laste mitme päevaste isa juures viibimistega avaldaja hetkel ei nõustu. Eeltooduga nõustus ka lastekaitse spetsialist. Isa avaldus ja seisukohad
  3. Isa palus jätta ema avalduse rahuldamata ja esitas 06.11.2019 kohtule avalduse lastega suhtlemiskorra määramiseks.
  4. Ema ei ole võimaldanud isal lastega piisavalt suhelda. Ema avalduses ei ole toodud esile asjaolusid, millistes küsimustes oleks vanemate ühise hooldusõiguse teostamine laste suhtes takistatud isast tulenevate asjaolude tõttu. Asjaolu, et võib-olla pakutakse emale Soomes tööd, ei saa olla aluseks isalt hooldusõiguse äravõtmiseks. Isa ei ole takistanud emal lastega reisimist. Ebaõiged on väited, et isa ei tunne laste vastu huvi. Tegelikkuses on isa soovinud arutada teemal, kas ema lubab edaspidi lapsi isa juurde, et isa saaks sellest tulenevalt teha valikuid laste huvidest lähtuvalt (eraldi lastetuba). Probleemiks on olnud, et ema toob lapsed isale ette teatamata, minnes ise nädalaks reisile. Selline käitumine paneb isa raskesse olukorda, kus ta on sunnitud kiiresti oma elukorraldust muutma. Samas on isa alati lapsed võtnud, kuid rõhutanud emale, et selline tegevus, s.o ette teatamata nädalaks reisile minek, ei ole õige. Lastega kohtumine peab toimuma mõlema vanema kokkuleppel. Ema avaldas, et ei luba lastel isaga kohtuda, kui isa ei maksa elatist. Isal on diagnoositud düsgraafia ja düsleksia, mistõttu ei ole ta võimeline ennast üheselt selgelt väljendama ja see takistab töö leidmist.
  5. Lapsed suhtlesid pärast vanemate lahutust algselt mõlema vanemaga. Regulaarset suhtluskorda ei olnud. Kuna mõlemal vanemal ei olnud rahaliselt väga hea olukord, lepiti esialgu kokku, et üks laps jääb isaga ning teine laps emaga, kuid selline elukorraldus ei kestnud kaua. Tagantjärgi üksnes laste isale etteheidete tegemine ja õevenna suhete olulisuse selgitamine on siinse vaidluse kontekstis ebakohane. Isa soovib, et lapsed suhtleks ka oma noorema õe E-ga.
  6. Suvel 2018 tõi ema lapsed mitmeks kuuks isa juurde elama. Põhjenduseks oli kavatsus leida Soomes töökoht. Tegelikkuses olid nii ema kui tema elukaaslane mootorrattahuvilised ning lapsed segasid nende reisiplaane. Kui emal taas laste vastu huvi tekkis ja isa seepeale kohe lapsi ei andnud, võttis ema lapsed isa juurest ähvardusega, et tuleb järgmisel korral politseiga ukse taha. Pärast laste kolimist tagasi 4
(17)ema juurde suhtles isa pojaga aktiivselt telefoni teel, kuid lõpuks vahetas ema ära poja telefoninumbri. Sellest ajast alates on isa ja poja vaheline suhtlus praktiliselt katkenud.
  1. 17.12.2019 menetlusdokumendi kohaselt oli isa valmis kaaluma laste elukoha teemat ja palus emal esitada täpsemat infot Soome kolimise kohta (21.11.2019 kiri). Ema teatas, et ei hakka ühtegi asja Soomega ajama enne, kui on saanud ainuhooldusõiguse (29.11.2019 kiri). Isa selgitas, et eesmärk on saada selgust, kas ema omab täit kindlust, mis teda Soomes ees ootab (04.12.2019 kiri).
  2. Käesolev tsiviilasi on juba kolmas menetlus, kus ema soovib laste hooldusõigust. Tsiviilasjas 2-17-8566 tehtud määrusega on vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetatud ning osaliselt üle antud emale laste viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires. Tsiviilasjas 2-18-3478 oli samuti teemaks ema soov asuda lastega Soome elama. Tookord loobus avaldaja avaldusest. Ka praegu ei ole ema soov Soome elama asuda kindel. Ema väidab, et Soome kolimine on vajalik lastele parema elu tagamiseks. Jääb arusaamatuks, milles seisneb laste parem elu, kui neil on Eestis kõik olemas ja paremate asjade omamine ei kaalu üles laste õigust suhelda tihedamalt isaga.
  3. Ema alustas isa vastu kriminaalasja (X-XX-XXXX) põhjusel, et isa ei ole tasunud lastele elatist. Isal on terviseprobleemid, mille tõttu ei ole ta tööd leidnud. Ajal, mil isa ootab esmaste juhilubade aja täitumist, et seejärel asuda tööle bussi- või taksojuhina (ainus töö, mida isa saaks teha), palus ema täitemenetluses täituril isa juhtimisõiguse peatamist. Seega ühelt poolt esitab ema isa suhtes nõudmisi, teiselt poolt aga teeb kõik selleks, et need nõuded ei saaks täidetud.
  4. Isa soovib lastega suhtlemiskorra määramist vastavalt 17.12.2019 ettepanekule. Isa soovib kohtuda lastega üle nädala reedest pühapäevani ja suhelda lastega telefoni teel kokkulepitud ajal. Lisaks soovib isa reguleerida sünnipäevade tähistamise ja pühade veetmise. Lastele määratud esindaja seisukoht
  5. Laste esindaja selgitas, et isa ja laste suhtlemiseks tuleb kindlaks määrata suhtlemiskord. Kuna lapsed ei ole ligi aasta isaga kohtunud ja on võimalik, et lapsed on isast võõrdunud, siis esialgu võiksid toimuda laste ja isa kohtumised lastekaitsetöötaja juuresolekul. Arvestades, et laste ja isa vahelist suhtlust ei ole toimunud, võib ema avalduse rahuldamine olla laste huvidest lähtuvalt põhjendatud tervise, hobide, kooli jms küsimustest.
  6. Isa avalduse sellisel kujul rahuldamine ei pruugi hetkel olla laste huvides. Lapsed kinnitasid nii kohaliku omavalitsuse esindajale kui ka laste esindajale, et ei soovi isaga kohtuda ja et nad soovivad ema juures elada. Isa ja laste suhtlemine on võimalik taastada ja lõpptulemus võiks olla selline nagu on isa 06.11.2019 avalduses kirjeldanud. Laste huvides on suhelda mõlema vanemaga, kuid antud juhul peaks laste isaga suhtlemine toimuma esialgu lastekaitsetöötaja juuresolekul ja lühemal perioodil. Lapsed võiksid isaga kohtuda esialgu ühel korral nädalas 2 tundi korraga. Paralleelselt võiks laste isal olla õigus lastega nädala sees suhelda telefoni teel. Eeltoodud suhtluskord võiks toimuda näiteks 2-3 kuu jooksul, mille lõpus lastekaitsetöötaja saab anda enda poolse arvamuse laste ja isa suhtlemise kohta. Kui laste, isa ja ema vaheline suhtlemine ei 5
(17)taastu, siis on laste huvides anda ainuhooldusõigus laste emale, kes on viimastel aastatel lapsi puudutavaid küsimusi lahendanud ja kõiki otsuseid vastu võtnud ainuisikuliselt. Eestkosteasutuste seisukohad
  1. Nõmme Linnaosa Valitsus asus 01.11.2019 menetlusdokumendis seisukohale, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ja laste hooldusõiguse täielik üleandmine emale ei ole põhjendatud. Vajadus on suunata vanemad perenõustamisse või -lepitusse eesmärgiga aidata vanematel rahuneda ja arutada asju laste pikaajalise heaolu vaatenurgast. Olles kohtunud mõlema vanemaga, ei selgunud lastekaitsetöötajale, et isa oleks kuidagi takistanud emal laste eest hoolitseda või nende huve kaitsta. Pigem on teada mitmed olukorrad, kui ema on lapsi puudutavad otsused teinud ainuisikuliselt, teavitamata sellest laste isa. Näitena võib tuua poja hiljutise koolivahetuse. Laste heaolust lähtudes ei ole oluline laste hooldusõiguse täielik üleandmine emale, vaid pigem vanemate vahelise konflikti lahendamine. Isa ei ole lastega suhelnud mitte seetõttu, et tal oleks laste vastu huvi puudunud, vaid seetõttu, et vanemate vaheline halb läbisaamine ja pidev konfliktne suhtlemine teineteisega on tekitanud olukorrad, kus laste huvidest lähtuvalt on isa loobunud neil perioodidel lastega suhtlemisest.
  2. 18.11.2019 menetlusdokumendis toetas Nõmme Linnaosa Valitsus isa soovi suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Lapsed vajavad stabiilset elukorraldust, mille tagaks kindel suhtluskord lahuselava vanemaga, s.o isa juures viibimine üle nädala nädalavahetustel reede õhtust pühapäeva õhtuni. Lastekaitsetöötaja suhtles 18.11.2019 emaga, kes oli nõus isa esitatud suhtluskorra ettepanekuga. Lisaks tegi lastekaitsetöötaja ettepaneku, et nendel nädalatel, kui lapsed ei viibi nädalavahetusel isa juures, võiks isa lastega kohtuda ühel õhtul nädala sees. Vanemad võiksid omavahel kokku leppida päeva sõltuvalt laste trennidest ja muudest kohustustest. Samuti võiks isa kaaluda lastega kohtumise planeerimist laste koolivaheaegadel. Nõusoleku perelepituses osalemiseks andsid mõlemad vanemad.
  3. Mustamäe Linnaosa Valitsus asus seisukohale, et laste parimates huvides on vanemate ühise hooldusõiguse jätkumine, regulaarse ja lastele sobivas suhtluskorras kokkuleppimine ning vanemate nõustamine laste kasvatamise ja toetamise küsimustes eraldielavate vanematena. 24.10.2019 viis lastekaitse talitus läbi kodukülastuse ja vestlused laste ema ja lastega nende kodus. Lastel oli koolivaheaeg ning ema oli selleks ajaks omale puhkuse võtnud. Emale ja lastele on toeks ema perekond ja tema endine elukaaslane. Ema soovib tööle ja elama asuda Soome Vabariiki, kuna seal on suuremad võimalused. Ema tahab laste suhtlust isaga igati toetada. Lapsed olid vestluses avatud ja aktiivsed. Mõlemad lapsed on arenenud väljendusoskusega. Neile meeldib emaga koos elada. 29.10.2019 toimus kohtumine laste isaga Mustamäe Linnaosa Valitsuses. Kohtumisel osalesid isa esindaja kohtumenetluses ja isa abikaasa, kes aitasid vestlust isaga pidada, kuivõrd isal on erivajadus, mille tõttu on takistatud mõtete õige väljendamine ja samuti nendest arusaamine. Isa abikaasa rääkis, et isa ja tema uus pere elavad Nõmme linnaosas, neil on ühine laps (1,5a). Isa on töötu ja on tütrega kodus. Millal viimati lapsed isaga koos aega veetsid, seda isa ei osanud öelda. Isa abikaasa avaldas, et tulevikus on perel plaanis kolida Saaremaale elama. 6
(17)
  1. 12.11.2019 võttis lastekaitse spetsialist isaga ühendust, et viia läbi kodukülastus laste isa kodus seoses isa avaldusega. Laste isa ei nõustunud kodukülastusega ning lisas, et lastele ei pea praegu isa juures vajalikke tingimusi olemagi, sest lapsed elavad emaga. Isa asemel jätkas telefonivestlust isa uus abikaasa, kes soovis samuti selgitusi kodukülastuse vajalikkuse kohta ja teatas, et nad viibivad koos perega Saaremaal. 13.11.2019, peale korduvat katset telefoni teel kontakteeruda laste isaga, võttis isa lastekaitse spetsialistiga ise ühendust. Telefonivestluse käigus avaldas isa, et tal on väga palju tegemisi ega nõustu kodukülastusega. Isa hinnangul on kolm päeva kodukülastuse etteteatamiseks tema jaoks liiga lühike aeg ja tegelikult ta ei näe üldse vajadust, et lastekaitse tema eluasemesse kodukülastuse teeks. Lastekaitsespetsialist selgitas isale korduvalt, et seoses tema enda avaldusega suhtluskorra määramiseks on lastekaitse ülesanne laste heaolu hinnata, mh ka tingimusi laste isa juures, kuid isa arvates ei pea temal laste jaoks mingeid tingimusi olema, sest lapsed elavad alaliselt ema juures. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
  2. Maakohus jättis 17.02.2020 määrusega ema avalduse rahuldamata ning isa avalduse lastega suhtluskorra määramiseks rahuldas osaliselt. Maakohus jättis riigi kanda menetluskulud, mis olid seotud alaealiste laste esindamisega riigi õigusabi korras, muud menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  3. Maakohus määras isale lastega suhtlemiseks järgmise suhtlemiskorra: 20.
  4. Isa kohtub oma lastega alates suhtlemiskorra jõustumisest kahe kuu jooksul igal kalendri järgi paaris nädalal laupäeval ja paaritul nädalal pühapäeval. Isa võtab lapsed kell 11.00 ema juurest ja ema võtab lapsed isa juurest laupäeval kell 19.00 ja pühapäeval kell 17.
  5. 20.
  6. Lapsed viibivad isa juures juunis, juulis ja augustis igal kuul 7 päeva järjest. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis viibivad lapsed koos isaga 14.-20.06, 14.-20.07 ja 14.-20.
  7. Isa võtab lapsed ema juurest
  8. kuupäeval ja ema võtab lapsed isa juurest
  9. kuupäeval. 20.
  10. Isadepäeva veedavad lapsed isaga ja emadepäeva emaga. Kui isadepäeval ei ole lapsed suhtlemiskorra järgi koos isaga, siis kohtub isa lastega isadepäeval kell 11.30-18.
  11. Emadepäeval isaga suhtlemiskorra järgset kohtumist ei toimu. 20.
  12. Jõulupühad veedavad lapsed 24.-25.12 emaga ja 26.-27.12 isaga. 20.
  13. Isal on õigus lastega suhelda telefoni või muu sidevahendi teel sellel ajal, mil laps on teise vanema juures, arvestades laste päevakavaga. Telefonisuhtlus peab olema ema poolt võimaldatud vähemalt teisipäeval ja neljapäeval kell 19.00-20.
  14. 20.
  15. Vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja laste teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras. 20.
  16. Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud, kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja sms teel.
  17. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 28.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8566 on laste vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetatud ja hooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires on üle antud emale. Muus osas on vanematel ühine hooldusõigus. 7
(17)
  1. Maakohtu hinnangul oli ema avalduse esitamine põhjendatud, kuna perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja laste ema on avaldanud, et ei soovi hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada. Maakohus leidis, et menetluses esitatud asjaoludest nähtuvalt ei olnud põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine täielikult. Vanemad on üksmeelel selles, et Eestis elavad lapsed koos emaga ja emal on Eestis hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas. Ema soovis täielikku hooldusõigust endale nö ennetavalt, kuna käesoleva menetluse ajal ei ole emale endale täpselt teada, millal ta Soome tööle läheb, millised on laste elamistingimused Soomes, millal ja kuhu kooli lapsed õppima asuksid ja milliseks on kavandatud laste suhtlemiskord isaga.
  2. aastal elasid lapsed isa juures vanemate kokkuleppel 3,5 kuud ja isa sai vanemlike kohustuse täitmisega hakkama. Viimase aasta jooksul on lapsed ja isa võõraks jäänud, kuid kohtu arvates on võimalik isa ja laste vahel suhete taastumine. Kohtule esitatud teabest nähtuvalt on isa olnud aktiivne suhtlemisel poja kooliga, samuti soovib isa lastega jätkuvalt suhelda. Laste emal on vajadusel võimalik kavandada ja korraldada oma töötamist ja laste elama ning õppima asumist Soome Vabariiki ja seejärel kooskõlastada lastesse puutuv laste isaga. Samuti on põhjendatud pöörduda kokkuleppe saavutamise võimatusel uuesti kohtusse. Kohus nõustus sellega, et laste emal on õigus valida endale elukohta ja töökohta, kuid see ei tähenda ega eelda õigust teostada üksi laste hooldusõigust ja muuta laste elukeskkonda, lähtudes ainult enda vajadustest ja soovidest.
  3. Lapsed on alates sünnist elanud koos emaga ja alates vanemate eraldi elama asumisest peamiselt koos emaga, seega on laste kodu olnud seotud emaga ja laste igapäevase hooldamisega on tegelenud ema. Vanematevahelised suhted ei ole head ja nad ei ole suutnud oma erimeelsusi täielikult kõrvale jätta. Käesolevas menetluses on mõlemad vanemad väljendanud valmisolekut lapsi kasvatada ja lastega koos elada. Kohtul puudus alus arvata, et lastel ei ole oma ema või isa juures turvaline, arengut soosiv ja rahulik elukeskkond. Kuna lapsed on elanud alates sünnist koos emaga ja ema on siiani olnud laste igapäevaseks hooldajaks, siis lastel on emaga lähedane ja usalduslik suhe, kuid see ei tähenda, et isa suhe lastega oleks vähem tähtis või et isa ei sobiks lapsi igapäevaselt hooldama. Kohus selgitas, et tavapäraste päevatoimingute ja lastega tegelemise kõrvalt igal ajahetkel ei ole võimalik vastata teise vanema päringutele lastesse puutuvate üksikasjade kohta ning PKS § 144 sätestatud teabe andmise nõue lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta ei tähenda igapäevast üksikasjalikku aruandekohustust.
  4. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks lõpetama ühise hooldusõiguse haridusküsimustes. Vanemate vahel ei ole vaidlusi seoses laste kooli või huvialaringide valikuga. Ema vahetas poja kooli ilma isaga kooskõlastamata ja isa nõustus ema valikuga. Menetluses esitatud asjaoludest ei tulene, et vanemad oleksid omavahel arutanud seda, millises koolis tütar õppima hakkab. Isa ei ole ema otsusele vastu vaielnud, seega ei ole vanematel selles küsimuses erimeelsusi.
  5. Samuti polnud põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine terviseküsimustes. Menetlusdokumentidest ei nähtu, et vanematel on erimeelsused laste terviseküsimuste või perearsti valiku osas. Siiani ei ole ühise hooldusõiguse teostamise tõttu jäänud lahendamata ükski laste tervisega seonduv oluline küsimus.
  6. PKS § 136 lg 1 kohaselt üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara 8
(17)hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 ja 3-2-1-108-07). Isa avaldas, et tal ei ole tervise tõttu tööd ja et ta on teadlik oma kohustusest maksta lastele elatist ning on lubanud võimalusel asuda oma võlgnevust tasuma.
  1. Arstikeskus Confido OÜ 27.06.2019 tõendi kohaselt on laste isal diagnoositud spetsiifiline õigekirja- ja lugemishäire. Laste ema asus kriminaalasja menetluses ilmnenud asjaoludest tulenevalt seisukohale, et isa võib lastega kohtuda üksnes sotsiaaltöötaja juuresolekul. Isale määrati kriminaalasjas nr X-XX-XXXX kohtupsühhiaatria ekspertiis. Ekspertiisiaktist ei tulene, et isa peaks lastega kohtuma üksnes sotsiaaltöötaja juuresolekul. Isa terviseseisund ei ole mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu peaks keelama isal lastega suhelda või lõpetama vanemate ühise hooldusõiguse.
  2. Maakohtu arvates ei leidnud kohtumenetluses kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama isal suhelda oma lastega, samuti ei ole esile toodud, et isa edaspidi ei sooviks oma lastega kohtuda ja tegeleda. Kohus ei pidanud õigeks jätta laste isa kõrvale lastega suhtlemisest ning lapsi võimalusest oma lahus elavat vanemat tundma õppida. Samas on vanematel kohustus suhtlemiskorda täita, mis käesoleval ajal on raskendatud selle tõttu, et vanematel on eriarvamused laste edasise elukorralduse osas.
  3. Maakohus rahuldas isa avalduse lastega suhtlemiskorra määramiseks osaliselt. Kohus lähtus menetluses väljaselgitatud asjaolude kogumist, eeskätt vanemate poolt avaldatud seisukohtadest. Kohus määras isale astmelise suhtlemiskorra, mis võimaldab lastel taas isaga harjuda. Ema määruskaebus
  4. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ema avalduse rahuldamata jätmise, suhtluskorra p 3.1 ja menetluskulude jaotuse osas ja teha uue määruse, millega lõpetada vanemate ühine hooldusõigus ja anda laste ainuhooldusõigus emale, määrata suhtluskorra p 3.1 selliselt, et isa kohtub lastega alates suhtlemiskorra jõustumisest iga kuu teisel nädalal alates reede õhtust kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtu kella 18.00-ni. Laste üleandmine-vastuvõtmine toimub laste ema kodumaja ees. Menetluskulud palub ema jätta isa kanda.
  5. Maakohtu määrus ei ole suhtluskorra p 3.1 osas laste huve arvestav, kuna kohustab lapsi iga nädala lõpul minema isa juurde ning puhkuseks mõeldud nädalavahetusest võetakse lastel ära üks päev, sest määratud suhtluskorra järgi nähakse ette aktiivne suhtlemine lastel isaga igal nädalalõpul. Maakohus ei ole põhjendanud, miks poolitas kohus kõik laste nädalalõpud ja ei jätnud ühtegi pikka nädalavahetust ühe või teise vanemaga. Ka ei ole eestkosteasutused või laste esindaja soovitanud suhtluskorda kohtumääruses toodud viisil. Seetõttu on maakohtu üllatav. Lisaks on arusaamatu kohtumääruse p-s 3.1 fraas „käesoleva suhtlemiskorra jõustumisest kahe kuu jooksul“.
  6. Ema ei nõustu maakohtu argumendiga, mille maakohus tõi ühise hooldusõiguse säilitamise põhjenduseks, et lapsed peavad saama suhelda mõlema vanemaga ja vanemad ei tohi takistada teise vanema õigust lastega suhelda ning laste õigust 9
(17)vanemaga suhelda. Isa on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole vastutusvõimeline lastega seotud tähtsates eluvaldkondades, mistõttu ei ole ka osaline otsustusõiguse temale jätmine laste huvides. Näiteks ei püüagi laste isa otsida tööd, et maksta elatist või vastutada muul viisil lastega seotud kulutuste eest. See asjaolu iseenesest ei takistaks laste isal oma lastega suhtlemast vastavalt kindlaksmääratud suhtluskorrale. Kui ühist hooldusõigust ei lõpetata täielikult, muutub vanemate suhtlus laste teemal veel pingelisemaks, kuna suhtlus takerdub alati pisiasjade taha. Laste parimates huvides on, kui saavutatakse kindel kord nii hooldusõiguses kui ka suhtluskorras vanemate ja laste vahel. Kui vanemad ei suuda saada kokkuleppele hooldusõiguse üksikutes küsimustes, siis ei ole võimalik ka ühist hooldusõigust takistamatult ja sujuvalt teostada. Asjaolu, et isa elatise võlgnevus on üle 13 000 euro, näitab, et isa ei ole majanduslikult ega vaimselt valmis laste suhtes ühist hooldusõigust teostama (PKS § 137 lg 3).
  1. Ema ei nõustu maakohtu seisukohaga, et juhul, kui hooldusõigus antakse üle ühele vanemale, siis raskendab see suhtluskorrast kinnipidamist eriti olukorras, kui lapsed koliksid koos emaga Soome elama. Kui suhtluskord määratakse kindlaks, siis see kehtib igal juhul, sõltumata sellest, kus elavad lapsed. Avaldaja leiab ka siin, et suhtluskorra määramine ei tohiks mõjutada kohtulahendi tegemist hooldusõiguse küsimuses.
  2. Asjaolu, et ema ei ole uurinud Soome elama asumise tingimusi põhjalikumalt, ei ole asjassepuutuv. Emal ei ole ka kindlat plaani veel Soome elama ja tööle minna. Ema selgitas kohtule, et tema tööandja poolt võidakse teha ettepanek Soome tööleminekuks ootamatult ja mõtlemis- või otsustusaeg oleks küllalt väike, et see võimaldaks uuesti selleks otstarbeks kohtusse pöörduda. Isa määruskaebus
  3. Laste isa esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osaliselt määratud suhtluskorra ja menetluskulude jaotuse osas, ja teha uue määruse, millega määrata, et lapsed kohtuvad isaga üle nädalavahetuse selliselt, et isa võtab lapsed ema maja juurest reedel kell 18.00 ja toob tagasi pühapäeval kell 16.
  4. Nädalal, mil isa lastega ei ole nädalavahetusel koos, kohtub isa lastega kolmapäeval kell 18.00, kokkusaamise koha lepib isa kokku pojaga telefoni teel. Menetluskulud palus isa jätta ema kanda. Lisaks taotles isa muuta maakohtu seisukohta seoses laste kasvatamisega peale vanemate lahkuminekut ja sõnastada see selliselt, et peale vanemate lahkuminekut 2016 elas isaga poeg ja emaga tütar. Ema võttis poja ainuisikulise otsusega enda juurde elama 18.04.2017 isalt nõusolekut saamata.
  5. Isa soovib lastega kohtuda üle nädalavahetuse. Isa otsib hetkel aktiivselt tööd, aga see on raskendatud tema tervisest ja perekonnast tulenevate asjaolude tõttu. Ta loodab töö saada aprillis, kui saab kätte täieliku juhtimisõiguse. Ei ole teada, kuidas töö saamine mõjutab suhtluskorda lastega, kuna ta ei saa ette näha töögraafikuid. Hetkel on kõige tõenäolisem ametikoht tema jaoks taksojuht, seega ta peaks töötama nädalavahetustel (suurem sissetulek), aga ta on valmis oma graafikut võimaluse korral kujundama nii, et ta töötab sel nädalavahetusel, kui ta lastega koos ei viibi.
  6. Samal ajal on isa valmis lastega kokku saama ka igal nädalavahetusel, aga sellisel juhul soovib ta, et antud punkt ei kehtiks ainult 2 kuud. Kui ta kohtub lastega kasvõi kord nädalas, siis vähemalt ta on kursis laste eluolu, muredega jne. 10
(17)
  1. 2019 lõpus ja 2020 alguses hakkas isal lastega välja kujunema kindel suhtluskord. Isa kohtus lastega üle nädalavahetuse ning kolmapäeviti peale kooli-lasteaeda, kui isa lapsi nädalavahetusel enda juurde ei võtnud. Kolmapäeviti lepiti kokkusaamine eelnevalt kokku, kui isa ja poeg omavahel telefoni teel suhtlesid. Isa oleks nõus ka sellise suhtluskorraga. Antud suhtluskord lõppes, sest ema pidas isa lastele ohtlikuks ning keelas lastega suhtlemise. Eestkosteasutus asus seisukohale, et isa ei ole lastele ohtlik ja ema ei tohiks keelata isal lastega kohtumist.
  2. Isa soovib ise lapsi tuua ja viia, kuna isa ja tema abikaasa on seisukohal, et nende kodu ja perekonna huvides on parem kui ema ei too lapsi isa koju.
  3. Menetluskulud palub isa jätta ema kanda, kuna hooldusõiguse küsimuses on tegu juba kolmanda ema avaldusega, seega on menetlused algatatud põhjendamatult (

§ 172

lg 1).

§ 172lg 7 kohaselt jäetakse menetluskulud avaldaja kanda, kui avaldust ei rahuldata.

Menetluse edasine käik

  1. Vanemad vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu.
  2. Lastele määratud esindaja hinnangul on laste huvides, kui vanemad saavutaksid suhtluskorra määramises kompromissi. Laste esindaja täielikult ühise hooldusõiguse lõpetamist ei poolda, kuid leiab, et otsustusõigus kooli ja hobidega seotud tegevuste osas võiks jääda vanemale, kelle juures lapsed alaliselt elavad ning viibimiskoha otsustusõigus peaks jääma mõlemale vanemale.
  3. Mustamäe Linnaosa Valitsus on seisukohal, et emale peaks jääma otsustusõigus laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimustes ning suhtluskorra peaks määrama selliselt, et lapsed on isaga üle nädalavahetuse.
  4. Nõmme Linnaosa Valitsus ei toeta ema määruskaebust. Suhtluskorra osas leiab eestkosteasutus, et maakohtu määrus on põhjendatud esimese 2 kuu osas, aga edaspidi peaksid lapsed isaga kohtuma üle nädalavahetuse.
  5. Maakohus asus seisukohale, et mõlemad määruskaebused on põhjendatud osaliselt suhtluskorra täpsustamise osas. Kuivõrd määruskaebusi ei ole põhjendatud rahuldada tervikuna, edastas maakohus need läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  6. 24.03.2020 esitas isa esialgse õiguskaitse taotluse, milles tõi esile, et eriolukorra tõttu leppisid vanemad kokku, et lapsed elavad alates 16.03.2020 kaks nädalat isa juures. Isa kardab, et ema hakkab lapsi solgutama. Isa plaanib esitada kohtule avalduse laste viibimiskoha otsustusõiguse saamiseks. Esialgse õiguskaitse korras palub isa otsustusõigust laste viibimiskoha määramiseks ning õigust saada toetusi riigilt.
  7. 25.03.2020 esitas ema esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada isa viivitamatult lapsed tagasi andma emale. Ühtlasi palus ema isa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta.
  8. Ringkonnakohus küsis esialgse õiguskaitse taotluste osas teiste menetlusosaliste seisukohti.
  9. Lastele määratud esindaja palus ema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada ja isa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta ning läbi viia isa suhtes ekspertiis, mille käigus soovib saada eksperdilt vastust küsimustele: 1) Kas laste isa on teovõime on piiratud? Kui on piiratud, siis millises ulatuses ja kuidas see väljendub? 2) Kas laste isa 11

(17)on võimeline aru saama laste vajadustest? 3) Kas laste isa on võimeline hoolitsema laste vaimsete ja füüsiliste vajaduste eest? Kui jah, siis kui suurel määral?
  1. 31.03.2020 esitas isa seisukoha ema esialgse õiguskaitse taotlusele ja avalduse, milles taotles määrata laste elu- ja viibimiskoha määramise otsustusõigus isale sundtäitmise klausliga ning kohustada laste ema viivitamatult välja andma laste isiklikud asjad. Isa palus rahuldada isa esialgse õiguskaitse taotluse laste elu- ja viibimiskoha osas ning jätta rahuldamata ema määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus. Isa palus rahuldada tema määruskaebus juhul, kui kohus ei rahulda isa avaldust ja õiguskaitse taotlust laste eluja viibimiskoha osas. Lisaks palus isa kuulata tunnistajana üle RR. Koos nimetatud menetlusdokumendiga esitas isa ka uued dokumentaalsed tõendeid. Määruse põhjendused
  2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste, esialgse õiguskaitse taotluste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et isa esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, ema esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Mõlemad määruskaebused on osaliselt põhjendatud suhtluskorra muutmise osas, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada resolutsiooni p 3.1 osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab suhtluskorra selliselt, et isa ja lapsed kohtuvad üle nädalavahetuse reedest pühapäevani. Hooldusõiguse küsimuses on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning ema määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Juhindudes analoogia korras

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 52. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotlused (

§ 659koosmõjus § 442 lg-ga 5).

53.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Mõlemad vanemad esitasid koos määruskaebuste ja seisukohtadega uusi tõendeid. Ema esitas Pärnu Maakohtu 11.02.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-19-8294 ja vanemate vahelise kirjavahetuse. Isa esitas vanemate vahelise kirjavahetuse, ema seisukoha kohtumenetluses isa juhtimisõiguse piiramiseks ja maakohtu 20.09.2019 istungi protokolli. Ringkonnakohus rahuldab mõlema vanema taotluse osaliselt ja võtab asja juurde vanemate kirjavahetused. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta käesoleva asja juurde Pärnu Maakohtu 11.02.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-8294, kuna viidatud asjas saavutasid pooled kokkuleppe, mistõttu ei hinnatud isa sobivust lapse hooldajaks ja seega ei ole selline tõend käesolevas menetluses asjakohane. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks võtta käesoleva asja juurde ka teises menetluses esitatud ema seisukohta isa juhtimisõiguse piiramiseks, kuna kohtule jääb arusaamatuks, mida selle tõendiga on soovitud käesolevas asjas tõendada. Selle üle, et isa pole elatist tasunud, vaidlust ei olnud. Ringkonnakohus ei võta asja juurde ka käesolevas menetluses peetud maakohtu 20.09.2019 istungi protokolli, kuna nimetatud menetlusdokument on juba toimikus. 54. Seoses isa 31.03.2020 esitatud avaldusega selgitab ringkonnakohus järgmist. Käesolevas asjas esitas ema maakohtule avalduse hooldusõiguse täielikult talle üleandmiseks ja isa esitas maakohtule avalduse lastega suhtlemiskorra määramiseks. Mõlema nõude kohta tehtud otsustuste osas on ringkonnakohtus lahendamisel vanemate 12

(17)määruskaebused. Isa esitas 31.03.2020 ringkonnakohtule avalduse laste elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks temale.

§ 9

lg 3 kohaselt tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusest ei tulene võimalust esitada vanemate hooldusõiguse muutmise avaldust esmakordselt ringkonnakohtule. Kuna isa avaldust laste elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks ei ole maakohus lahendanud, siis ei ole võimalik seda praegusel juhul ringkonnakohtule esitada.

§ 371

lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Juhul, kui isa soovib, et kohus kaaluks laste elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse või hooldusõiguse isale üleandmist, tuleb tal esitada vastavasisuline avaldus maakohtule. Eeltoodud põhjustel ei ole Tallinna Ringkonnakohus pädev isa avaldust menetlusse võtma ja lahendama ning ringkonnakohtus keeldub isa 31.03.2020 avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 1 ja § 477 lg 1 järgi.

Kuivõrd ringkonnakohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, jätab kohus rahuldamata ka isa taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ja tõendite vastuvõtmiseks. Nimetatud taotlused on võimalik esitada uuesti maakohtule koos avaldusega. 55.

§ 550

lg 1 p 2 kohaselt on hooldusõiguse asi hagita perekonnaasi.

§ 551

lg 1 järgi võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid.

§ 378

lg 3 p 3 näeb ette, et perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida muu hulgas vanema õigusi ühise lapse suhtes ja lapse väljaandmist teisele vanemale.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 123 lg 1 näeb ette, et kohus teeb vanema õigusi ja kohustusi puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve. Eeltoodu alusel peab kohus esialgse õiguskaitse rakendamise otsustamisel lähtuma esmajoones laste huvidest. Kohus otsustab esitatud asjaolude põhjal, kas laste huvide kaitse tagamiseks esineb vajadus esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Vastavate abinõude valikul ei ole kohus seotud avaldaja taotlusega. 56. Asja materjalist nähtuvalt on Harju Maakohtu 28.09.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8566 laste vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetatud ja hooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires on üle antud emale. Seega, isegi kui vanemad 16.03.2020 otsustasid, et ajutiselt viibivad lapsed isa juures, on emal õigus ainuisikuliselt otsustada laste igakordse viibimiskoha üle ja isa on ema nõudmisel kohustatud lapsed välja andma. Emal on õigus nõuda laste väljaandmist igaühelt, kes lapsi vastu tema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab. Kuigi isa on oma esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et plaanib esitada kohtule avalduse ainuhoolduseõiguse saamiseks laste viibimiskoha küsimuses, ei ole käesoleva määruse lahendamise ajaks vastavat avaldust esitatud. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et isa taotlus saada esialgse õiguskaitse korras otsustusõigus laste viibimiskoha määramiseks ning õigus saada toetusi riigilt tuleb jätta rahuldamata. Ema taotlus esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks, s.o kohustada isa lapsed välja andma emale, on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 13

(17)57.

§ 445

lg 3 kohaselt tuleb otsuse resolutsioonis märkida, kui otsus või selle osa tuleb täita viivitamata. Kooskõlas

§ 463

lg-ga 2 kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Juhindudes

§ 390

lg 2 esimesest lausest ja hagi tagamise olemusest tuleb kohtumäärus tunnistada esialgse õiguskaitse kohaldamise osas viivitamata täidetavaks.

  1. Lastele määratud esindaja taotles vastuses isa esialgse õiguskaitse taotlusele isa vaimse tervise ja laste eest hoolitsemise võimekuse kohta ekspertiisi määramist. Tsiviilasja toimikus on kriminaalasjas nr X-XX-XXXX isale määratud kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt, mis tehti 22.01.2020 (I kd, tl 137-139), milles muu hulgas anti arvamus isa vaimse tervise kohta ja kas tema vaimne tervis võib takistada aru saada omaenda ja ümbritsevate isikute tegevusest ning tegevust juhtida. Eksperdi antud vastustest ei saa teha järeldust, et isa ei ole vaimse seisundi poolest võimeline oma laste eest hoolitsema nendega koosviibimise ajal. Ka maakohus märkis, et isa terviseseisund ei ole mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu peaks keelama isal lastega suhelda või lõpetama vanemate ühise hooldusõiguse. Laste esindaja ei ole taotluses esile toonud faktilisi asjaolusid, mis põhjendaks hetkel sellise ekspertiisi läbiviimise vajadust. Täiendava tõendi kogumine samade asjaolude kohta vajalik ei ole. Ringkonnakohus leiab, et laste esindaja taotlus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Määruskaebusmenetluses on vaidlus selle üle, kas vanematele peaks kuuluma ühine hooldusõigus, v.a laste viibimiskoha osas Eesti Vabariigi piires, milles ainuhooldusõigus kuulub emale, või on põhjendatud anda emale ainuhooldusõigus kõigis lastesse puutuvates küsimustes. Mõlemad vanemad vaidlustasid maakohtu määruse ka suhtluskorra punkti osas, mis reguleerib isa ja laste iganädalast kohtumist kahe kuu jooksul alates maakohtu määruse jõustumisest. Muude suhtlemiskorra punktide üle määruskaebemenetluses vaidlus puudub.
  3. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine ning suhtluskorra määramine on kohtu kaalutlusotsused, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. PKS § 123 lg 1 sätestab, et kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest.
  4. Esmalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt ema avalduse rahuldamata jätmise õiguspärasust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega. Maakohtu määrus vastab selles osas

§ 465

lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Ema määruskaebuses viidatud materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist, sh tõendite ebaõiget hindamist või diskretsioonipiiride ületamist ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ega tehtud lahendis ei tuvastanud. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, kui otsustas jätta rahuldamata ema avalduse talle ainuhooldusõiguse andmiseks. Määruskaebuses kordab ema peamiselt maakohtu menetluses esitatud väiteid. Kuna maakohus on kõigile esitatud väidetele piisava põhjalikkusega vastanud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (

§ 659ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. 14

(17)
  1. Vastupidiselt ema määruskaebuses väidetule, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud vaidluse all olevad ja asja lahendamiseks olulised asjaolud, juhindunud eelkõige laste huvidest ja jõudnud õigele järeldusele, et vanemate ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ei ole põhjendatud. PKS § 137 lg 2 p 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui on alust arvata, et hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse andmine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Maakohus tuvastas õigesti, et mõlemad vanemad on suutelised lapsi kasvatama, laste igapäevaelu korraldama ja lastele turvalist elukeskkonda pakkuma ning soovivad aktiivselt osaleda laste elus. Selleks, et lõpetada vanemate ühine hooldusõigus, tuleb vanemal oma avaldust põhjendada ja esile tuua, miks vanemate ühine hooldusõigus ei ole enam laste huvides. Kuivõrd emal on ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramiseks üksnes Eesti Vabariigi piires, siis ema seisukohtadest nähtuvalt oli avalduse esitamise peamine eesmärk õigus otsustada vajadusel ainuisikuliselt lastega Soome kolimine. Ema argument, et ta soovib lastele paremaid võimalusi läbi selle, et proovib leida endale uue tulusama töökoha Soomes, ei põhjenda käesoleval juhul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist. Laste jaoks on oluline võimaluse korral säilitada ka lahuselava vanema elukoha lähedus ning stabiilne ja harjumuspärane elukeskkond (sugulased, sõbrad, lasteaed/kool). Seda enam, et asja materjalidest nähtuvalt on lastel aeg-ajalt olnud probleeme lasteaias/koolis ja nad vajavad mõlema vanema tähelepanu ja tuge. Laste huvides ei ole hetkel suurte muudatuste tegemine. Maakohus põhjendas õigesti, et kohus ei saa kaaluda laste välisriiki kolimise võimalust, kui kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, millistes tingimustes ja kus hakkaksid lapsed elama, kuhu kooli nad läheksid ja muude oluliste asjaolude kohta.
  2. Lastele määratud esindaja asus oma vastuses määruskaebustele seisukohale, et otsustusõigus kooli ja hobidega seotud tegevuste osas võiks jääda vanemale, kelle juures lapsed alaliselt elavad ning viibimiskoha otsustusõigus peaks jääma mõlemale vanemale. Selles osas märgib ringkonnakohus, et laste viibimiskoha otsustusõigus Eesti Vabariigi piires on antud emale ja selle muutmist ei ole isa käesolevas menetluses taotlenud. Maakohus tuvastas, et kooli ja hobidega seotud tegevuste osas ei ole vanematel sellisel määral ületamatuid erimeelsusi, mis tingiks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ringkonnakohus nõustub sellega.
  3. Ringkonnakohus nõustub, et lastele elatist maksma kohustatud vanema suhtumine oma kohustuste täitmisesse näitab üldreeglina pühendumust ja lastest hoolimist, kuid hooldusõiguse küsimuse lahendamisel ei saa iseenesest olla määravaks, kui hoolsalt lahuselav vanem seni oma ülalpidamiskohustust on täitnud. Kohustuse täitmise arvestamisel tuleb kaaluda ka seda, kas võisid olla mõjuvad põhjused kohustuse täitmata jätmiseks. Praegusel juhul on isa esile toonud, et tal on tervisest tulenev põhjus, mis on takistuseks töö leidmisel.
  4. Eeltoodut kokku võttes ei näe ringkonnakohus põhjust ega vajadust muuta maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis rahuldamata ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste suhtes hooldusõiguse avaldajale üle andmiseks.
  5. Laste isa taotles määruskaebuses muuta maakohtu määruse põhjendusi seonduvalt laste kasvatamisega peale vanemate lahkuminekut ja sõnastada põhjendused selliselt, et peale vanemate lahkuminekut
  6. aastal elas isaga poeg ja emaga tütar. 15
(17)Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda isa soovitud täpsustus asjaolude kirjeldamisel maakohtu järeldusi ebaõigeks.
  1. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õiguspärasust osas, milles maakohus määras, kuidas isa suhtleb lastega.
  2. Maakohtu määruse resolutsiooni (punkt 3.1.) kohaselt määras maakohus, et isa kohtub oma lastega alates suhtlemiskorra jõustumisest kahe kuu jooksul igal kalendri järgi paaris nädalal laupäeval ja paaritul nädalal pühapäeval. Seejuures võtab isa lapsed kell 11.00 ema juurest ja ema võtab lapsed isa juurest laupäeval kell 19.00 ja pühapäeval kell 17.
  3. Määruse põhjendavas osas leidis maakohus, et põhjendatud on määrata astmeline suhtluskord, millest võib eeldada, et määruse resolutsioonis märgitud suhtluskord esimeseks kaheks kuuks on üksnes esimene etapp, mille jooksul lapsed kohanevad taas isaga. Maakohus ei väljendanud määruse põhjendustest selgelt, milline peaks olema järgmine etapp, kuid arvestades maakohtu seisukohta määruskaebuste läbivaatamisel (II kd, tl 87), on maakohtu hinnangul laste huvides kahe kuu möödudes kohtuda oma isaga regulaarselt igal kalendri järgi paaritul nädalal reedest (kell 18.00) pühapäevani (kell 16.00). Seega ei olnud suhtluskorra määramine üksnes kaheks kuuks määruse jõustumisest asja lahendamisel maakohtu eesmärk. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu määratud kujul esialgse suhtluskorra määruse muutmata jätmise korral tuleb lastel määruse jõustumise korral alustada uuesti 2-kuulist nn harjutamise perioodi. Arvestades, et isa ja lapsed on menetluse ajal suhelnud pigem üle nädalavahetuse ning laste ema usaldas laste isa nii palju, et palus isal 16.03.2020 riigis valitseva eriolukorra tõttu võtta lapsed ajutiselt enda juurde elama, puudub käesoleval hetkel vajadus lapsi isaga harjutada kahe kuu jooksul arvates suhtluskorra määruse jõustumisest. Laste huvides on isaga suhtlemise jätkamine sarnase intensiivsusega, millega lapsed on juba praeguseks harjunud. Muu hulgas määruskaebustest nähtuvalt ei sobi maakohtu määratud iganädalane suhtluskord väga hästi kummagi vanema elurütmiga ega ole ema hinnangul ka laste huvides, poolitades kõik nädalavahetused. Mõlemad vanemad on määruskaebuses palunud määrata suhtluskord selliselt, et lapsed viibivad isaga kahel nädalavahetusel kuus reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ning mõlemate soov on see, et laste transportimise korraldab laste isa. Ringkonnakohtu hinnangul on esile toodud asjaolusid arvestades nii lapsed kui vanemad kohe valmis üle minema sellisele suhtlemisele, jättes ära nn kohanemise perioodi. Ringkonnakohus nõustub, et vanematel on parem nädalavahetusi planeerida ja lastel koolinädalast puhata, kui lapsed veedavad terve nädalavahetuse ühe vanema juures.
  4. Lisaks soovib isa nendel nädalatel, kui lapsed ei viibi nädalavahetusel isa juures, kohtuda lastega ühel õhtul nädala sees. Sellise ettepaneku tegi ka Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja maakohtu menetluses (I kd, tl 90). Ringkonnakohtu arvates on nädala sees suhtlemine laste huvides. Eeltoodud osas tuleb suhtluskorda täiendada.
  5. Arvestades laste huve, vanemate määruskaebustes toodud ettepanekuid, lastele määratud esindaja ja eestkosteasutuste seisukohti, tuleb ringkonnakohtu arvates maakohtu määruse resolutsiooni p 3.1 tuleb muuta selliselt, et isa kohtub oma lastega alates käesoleva suhtlemiskorra kohta tehtud määruse jõustumisest igal kalendri järgi paaritul nädalal reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Isa võtab lapsed ema maja juurest reedel kell 18.00 ja toob tagasi ema maja juurde pühapäeval kell 16.
  6. Pühapäeval kell 16
(17)16.00 laste tagasi toomine on vajalik selleks, et ema jõuaks lapsed ette valmistada järgmiseks koolinädalaks. Nädalal, mil isa lastega ei ole nädalavahetusel koos, kohtub isa lastega kolmapäeval kell 18.00 kuni 19.30, kokkusaamise koha lepib isa kokku pojaga telefoni teel. Ringkonnakohus täpsustab suhtluskorda ka emadepäeval suhtlemise osas ja lisab suhtluskorda, et emadepäeva nädalavahetusel isaga suhtlemiskorra järgset kohtumist ei toimu.
  1. Arvestades kõiki eelnimetatud põhjendusi jätab kolleegium maakohtu määruse muutmata hooldusõigust puudutavas osas ning tühistab osaliselt maakohtu määruse suhtluskorra määramise osas (punkt 3.1) ja teeb uue määruse, millega määrab uue suhtluskorra käesoleva määruse resolutsioonis toodud sõnastuses.
  2. Kohus selgitab, et kui teine vanem rikub määratud suhtluskorda ega võimalda lapsega suhelda või kohtuda, on

§ 563

lg-st 1 tulenevalt õigustatud vanemal võimalik sellest kohut teavitada ning taotleda lepitusmenetluse läbiviimist, mille ebaõnnestumise korral on vastavalt

§ 563

lg-le 7 võimalik määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. 73. Hagita menetluses kannab menetluskulud

§ 172

lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Lähtudes

§ 172

lg-test 1 ja 3 on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta lapse riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja seda nii maakohtu kui ka määruskaebuse menetlemise osas. 74.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.