← Eesti

2-19-11618/22

Obsah (6)§ 428§ 431§ 477§ 480§ 168§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11618 Tsiviilasi XX

) § 428 lg 1 p 2, § 431 lg 2 esimese lause,§ 659, § 657 lg 1 p 4, § 657 lg 3, § 477 lg 1 alusel 2

(4)tühistada ja asjas menetlus lõpetada.

§ 428

lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta

§ 431lg 2 esimese lause alusel määrusega alama astme kohtu lahendi.

  1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtud rahuldanud avaldaja sama probleemikirjeldusega riigi õigusabi taotlused varem kaks korda avaldaja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi (hagi) koostamiseks.
  2. Avaldaja on esitanud praeguses asjas sisuliselt sama riigi õigusabi taotluse, mis on lahendatud ka tsiviilasjades nr 2-16-10244 ja 2-18-
  3. Tsiviilasjas nr 2-18-2765 väitis avaldaja riigi õigusabi taotluses, et ta on testamendijärgne pärija, kelle pärimisõigust on rikutud. UU omandas õigusvastaselt RR pärandi ja vara ning avaldaja kui RR pärija pärandi ja vara. Tsiviilasjas nr 2-16-10244 soovis avaldaja esitada hagi ¼ mõttelise osa aadressil XXX, Tallinn asuva korteri omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Ka praeguses tsiviilasjas soovib avaldaja õigusabi nõude esitamiseks UU vastu ¼ korteriomandi kaasomandi väljanõudmiseks seoses ebaõige pärimistunnistusega. Seega soovib avaldaja riigi õigusabi sama probleemi lahendamiseks.
  4. Tsiviilasjas nr 2-16-10244 on Harju Maakohus
  5. juuli 2016 kohtumäärusega andnud avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Õigusabi anti õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille käigus võis antud õigusabi üle kanduda muuks RÕS § 4 lg-s 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule. Lisaks on Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-18-2765 andnud avaldajale
  6. augusti 2018 määrusega riigi õigusabi avaldaja esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamises määruse tegemisest alates kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-1610244 jõustus kohtumäärus
  7. juulil 2016 ning tsiviilasjas nr 2-18-2765
  8. märtsil
  10. Ringkonnakohus andis
  11. novembri 2019 kirjaga avaldajale võimaluse selgitada, miks ei ole varasemalt määratud riigi õigusabist (tsiviilasjad nr 2-16-10244 ja nr 2-18-2765) avaldaja õiguste kaitsmiseks piisanud. Avaldaja selgitas
  12. detsembri 2019 seisukohas, et korduvate riigi õigusabi taotluste esitamine on tingitud asjaolust, et kohus lahendab avaldaja asja alates aastast 2010, kuid siiani ei ole kohus avaldaja nõuet lahendanud sisuliselt. Samas ei ole avaldaja
  13. detsembri 2019 seisukohas toonud esile selgitusi, miks avaldajale varasemalt määratud riigi õigusabist ei ole piisanud.
  14. Ringkonnakohus tegi järelepärimise ka tsiviilasjas nr 2-18-2765 avaldajale riigi õigusabi korras esindajaks määratud vandeadvokaat Aleksei Ratnikovile. Vastusest järelepärimisele nähtub, et A. Ratnikov on riigi õigusabi raames avaldajaga kohtunud ja suhelnud, samuti analüüsinud erinevaid tõendeid. Riigi õigusabi osutamine ei ole veel lõppenud. 12.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Ringkonnakohus leiab, et ka hagita menetluses kohalduvad

§-s 428 sätestatud menetluse lõpetamise alused, arvestades hagita menetluse olemusest tulenevaid erisusi. Mh ei ole üldjuhul lubatav samadel asjaoludel sama taotlusega kohtusse pöörduda, kui varem on kohus sama asja sisuliselt lahendanud. Sellele viitab selgelt ka

§ 480

lg 1, mis võimaldab muuta üksnes hagita menetluses tehtud kestva toimega määrust ning seda üksnes asjaolude või õigusliku olukorra muutmisel. Kuna avaldaja sama avalduse kohta on tehtud juba vähemalt kaks sisulist lahendit, millega avaldaja riigi õigusabi taotlused on rahuldatud, kusjuures ühe asja raames riigi õigusabi osutamine ei ole lõppenud, ning avaldaja ei ole praeguses riigi õigusabi taotluses toonud esile uusi asjaolusid võrreldes varasemalt esitatud riigi õigusabi taotlustega, tuleb tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 2 alusel lõpetada. 3

(4)
  1. Ringkonnakohus juhib avaldaja tähelepanu, sellele, et ta peaks suhtlema enda probleemi lahendamiseks talle varem tsiviilasjas 2-18-2765 riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikoviga.
  2. Ringkonnakohus selgitab, et olemasoleva riigi õigusabi osutaja vahetamine on võimalik RÕS §-s 20 sätestatud eeldustel. Vastav taotlus tuleb esitada riigi õigusabi määranud kohtule. RÕS § 20 lg 1 kohaselt on võimalik riigi õigusabi osutava advokaadi ja riigi õigusabi saaja kokkuleppel määrata isikule samas asjas õigusteenust osutama teine advokaat, kes on sellega nõus. RÕS § 20 lg 31 kohaselt võib kohus riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel kõrvaldada advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on näidanud end asjatundmatu või hooletuna. Seejärel on võimalik määrata uus riigi õigusabi osutaja.
  3. Maakohus on õigesti selgitanud, et avaldajal on ka võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda õigusnõustamiseks Eesti Õigusbüroo OÜ-sse. Eesti Õigusbüroo OÜ koostöös Justiitsministeeriumiga pakub Eestis elavatele inimestele tasuta õigusabi. Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud keskmise brutosissetuleku 1,5-kordsele määrale (s.o alla 2 095,5 euro). Lisainformatsiooni ja eelregistreerimise infot on võimalik saada Eesti Õigusbüroo OÜ klienditoe telefonilt +372 6 880 400 e-kirja teel abi@juristaitab.ee.
  4. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad menetluse lõpetamise tõttu

§ 168lg 2 alusel avaldaja kanda.

Menetluskulude puudumise tõttu tuleb nende suurus jätta kindlaks määramata. 17.

§ 433

lg 1 võimaldab esitada menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.