Obsah (10)

§ 163§ 142§ 317§ 407§ 444§ 367§ 438§ 468§ 173§ 174

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2020. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-19-20177 Kohtuasi PlusPlus C

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

2 Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele. 5. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või kontole nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank, kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD PlusPlus Capital AS esitas hagi K K vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga xxx. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodil 01.02.

1. a kuni 28.02.
2. a teenuse kasutamise eest arve nr xxx summas 67,13 eurot, tasumise tähtajaga 18.03.
3. a, millest kostja jättis tasumata 67,06 eurot. Kostja tasus osaliselt arve summas 0,07 eurot. xxx AS loovutas nõude hagejale PlusPlus Capital AS-ile 01.02.
4. a. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja põhivõlgnevus 67,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 64,17 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse 156,23 eurot ning lisanduv viivis põhinõudelt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. ASJA KÄIK 3 Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.01.
5. a.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks 07.02.2020. a. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega.

Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 82, § 94, § 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108, § 113 lg 1,

§ 367. Kostja sõlmis xxx AS-iga liitumislepingu kliendinumbriga nr.

xxx. Pooled leppisid kokku, et viivise määraks on 0,07% päevas (üldtingimuste p. 7.13). xxx AS loovutas 01.02.2018 nõude hagejale. Hageja arvestas perioodil 19.03.2016-16.12.2019 viivist kokku 64,17 eurot. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine

§ 438lg 1 järgi.

Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 punkt 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.

1. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüpingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse ostutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 4 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Alates 01.07.
2. a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas. Hageja arvestas viivist 0,07% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 112,24 eurot sh põhivõlgnevus 67,06 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 0,022% päevas, 20,18 eurot perioodi 19.03.2016 -16.12.
3. a eest ning viivise põhiosalt alates 17.12.
4. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses /---/. Kooskõlas

§ 163

lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, peab kohus vajalikuks jätta poolte menetluskulud ulatuses poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 495 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta hageja menetluskulud, so nii riigilõiv kui ka õigusabikulud, täies ulatuses hageja enda kanda alljärgnevatel põhjendustel:  nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, seda enam, et tegemist on trafaretse hagiga tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses; 

1. a augustis esitas hageja sama kostja vastu samast kliendilepingust tulenevalt ka teise nõude (tsiviilasi nr. 2-19-13142, võlanõue 01.04.
2. a arve alusel, lahend tehtud 20.11.
3. a), käesolevas asjas on esitatud nõue 01.03.
4. a arve alusel, so kohtule jääb arusaamatuks ühest lepingust, sh ühel ja samal aastal esitatud arvetest tulenevate nõuete eraldi esitamine, millega hageja tekitab põhjendamatuid kulutusi kostjale nii riigilõivude kui ka õigusabikulude näol - mõlemas hagis moodustavad riigilõivud 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kahe hagi peale moodustab riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulud 840 eurot – kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist hageja poolse pahatahtliku, hea usu põhimõtte vastase käitumisega TsÜS 138 5 mõttes. Kohtule jääb ebaselgeks, miks takistas hagejal nende 2 arve alusel esitada üks hagiavaldus, hoides sellega muuhulgas kokku ka menetluskulusid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 kohaselt, õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus leiab, et hea usu põhimõtte kohaselt käitudes on mõistlik esitada kõik nõuded (kui nad on) ühe hagina, mis mitte ainult ei ole mõistlik käitumine kostja suhtes, vaid on mõistlik käitumine ka kohtu suhtes, koormates kohut mõistlikul määral (antud juhul toimub aga kohtu ebamõistlik koormamine, esitades iga arve kohta eraldi hagi). Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud, kui nad oli tekkinud, täies ulatuses poolte endi kanda. Kohus märgib, et samuti ei saa lugeda mõistlikuks käitumiseks hageja poolset aastatepikkust viivitamist oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Sellise käitumisega hageja lihtsalt suurendab viivisenõuet. Antud tsiviilasjas loovutati nõue hagejale 01.02.
5. a, hageja esitas 16.12.
6. a kohtule hagiavalduse. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik