Obsah (4)

§ 187§ 173§ 164§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2020. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-19-19626 Tsiviilasi S.V hagi L.V

§ 187lg 6).

Hageja nõue

1. 16.12.
2. a esitas hageja S.V Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagiavalduse kostja L.V vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud XX.XX.XXXX. a XXXXXXX, XXXXXXX. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, kuna lahus on elatud juba X aastat. Perekonnaseisuametis lahutada ei ole võimalik, kuna kostja ei ole nõus lahutama. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde, kinnitades, et kooselu taastada ei soovi. Kostja seisukoht
3. Kostja kirjalikku seisukohta hagiavaldusele ei esitanud. Kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu. Kostja ei ole nõus abielu lahutamisega, kuna abielu on talle püha. Kostja kinnitab, et eraldi mindi elama XXXX. aastal ning kostja elab käesoleval ajal XXXXXX. Kostja leiab, et poolte abieluliste suhete jätkamine sõltub hagejast. Kohtuotsuse põhjendused
4. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud XX.XX.XXXX. a, abieluakt nr X, väljaandja T.M, XXXXX.
6. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. 5.
7. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on sisuliselt lõppenud juba X aastat tagasi. Hageja on selgitanud, et kui kostja tema juurest ära läks, siis soovis korduvalt kostjaga kohtuda, kuid kostja ei olnud nõus. Kuna nüüdseks ei ole niivõrd kaua aega koos elatud, siis ei soovi hageja enam abieluliste suhete jätkumist. Kostja on avaldanud, et vaatamata hageja seisukohtadele on abielu tema jaoks püha ja ei soovi seetõttu lahutamist. Kostja on enda sõnul proovinud hagejaga leppida, kuid hageja ei ole seda soovinud. 5.
8. Arvestades, et pooled ei ole koos elanud üle X aasta ning hageja on välistanud kooselu taastamise, lahutab kohus poolte abielu. Kostja seisukoht, et abielu ei saa lahutada, kuna abielu on talle püha, ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.
9. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 2 Vastavalt

§ 173

lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 164lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Nimetatud sätte alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3