lg-te 1 ja 2 kohaselt õigus nõuda täitemenetluses kostja I vara tagasivõitmist ja esitada kostjate vastu hagi haühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks, sest nimetatud tehing kahjustab sissenõudja huve. Ühisvara jagamise kokkulepe sõlmiti 26.08.2016, pärast kostja I suhtes täitemenetluse alustamist. Ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud teadlikult hageja huvide kahjustamiseks eesmärgiga muuta kostja I varatuks ja välistada hageja nõude rahuldamine kostja I vastu, ühisvara jagamise kokkuleppega on kostja I loobunud olulisel määral oma osast ühisomandis. Arvestades eelnevat, taotleb hageja ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamist. Korteri osas teise jakku kostja II kohta tehtud omanikukanne muutub pärast ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamist ebaõigeks, sest tehingu kehtetuks tunnistamisega langeb ära vastava kande õiguslik alus. Sel põhjusel taotleb hageja kostjate omandiõiguse tunnustamist korteri suhtes ja kostja II kohustamist anda nõusolek kinnistusraamatu ebaõige omanikukande parandamiseks, millega kustutatakse kostja II kohta korteri teise jakku tehtud omanikukanne ja kantakse korteri teise jakku ühisomanikena kostja I ja kostja II, lugedes kohtuotsusega vastava nõusoleku kostja II poolt antuks. Korter kuulus ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise ajal kostjate ühisvara hulka, seega
alusel ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamisega muutub korter jälle kostjate ühisvaraks. Käesoleval juhul on maksekäsud tehtud vaid ühe abikaasa (kostja I) suhtes. Teise abikaasa (kostja II) nõusolek korterile sissenõude pööramiseks puudub, mistõttu ei ole kuni kostjate ühisvara jagamiseni sissenõude pööramine korterile lubatav. Hagejale teadaolevalt on korteri väärtuseks 35 000 eurot. Samas tuleb ühisvara jagamisel ja vastavate hüvitiste määramisel arvestada ka korterit koormavat laenukohustust AS Swedbank ees, mis hagejale teadaolevalt ei ole suurem kui 21 000 eurot. PKS § 37 lg 3, AÕS § 77 lg 2 ja
lg 2 alusel taotleb hageja käesolevaga kostjate ühisva3 2-17-11666 ra jagamist selliselt, et jätta korter kostja I ainuomandisse ning mõista kostjalt I välja kostja II kasuks hüvitis arvestusega 50% korteri väärtusest, so summas 7000,00 eurot (35 000-21 000 = 14 000 : 2). Juhul kui kohtu hinnangul ei ole eelviidatud viisil ühisvara jagamine põhjendatud, siis taotleb hageja esimese alternatiivina kostjate ühisvara jagamist selliselt, et korter müüakse avalikul enampakkumisel ja laekunud vahenditest kantakse võrdne osa kostjatele, kandes kostja I osast hagejale võlgnetava summa hagejale. Teise alternatiivina taotleb hageja kostjate ühisvara jagamist selliselt, et korter jäetakse kostja II ainuomandisse ja kostjalt II mõistetakse välja kostja I kasuks hüvitis arvestusega 50% korteri väärtusest, see on 7000,00 eurot, millest hagejale võlgnetav summa tuleb kanda hagejale. Koos hagiga esitas kostja hagi tagamise taotluse, milles palus seada keelumärge kostjale II kuuluvale korteriomandile Viru pst x-x X linnas. Samuti palus hageja TsMS § 387 alusel lükata hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamine edasi kuni käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseni. Haginõude põhjendus Korter kuulus ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise ajal kostja I ja kostja II ühisvara hulka, seega
alusel ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamisega muutub korter jälle kostja I ja kostja II ühisvaraks. Seega kuulub korter peale vara tagasivõitmist kostja I ja kostja II ühisvara hulka, kuid käesoleval juhul on maksekäsud tehtud vaid ühe abikaasa (kostja I) suhtes ning puudub teise abikaasa (kostja II) nõusolek korterile sissenõude pööramiseks, mistõttu ei ole kuni kostja I ja kostja II ühisvara jagamiseni sissenõude pööramine korterile lubatav. Vaatamata kostja I suhtes täitemenetluse algatamisele ei ole õnnestunud maksekäskudest tulenevat hageja nõuet kostja I vastu täita kostjal I lahusvara ja sissetuleku puudumise tõttu ning 02.08.2017 on kohtutäitur hagejat teavitanud täitmise võimatusest, mistõttu nõuab hageja
lg 2 kohaselt kostja I ja kostja II ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I (võlgniku) osale ühisomandist. Hagejale teadaolevalt on korteri väärtuseks 35 000 eurot, samas tuleb ühisvara jagamisel ja vastavate hüvitiste määramisel arvestada ka korterit koormavat laenukohustust AS Swedbank ees, mis hagejale teadaolevalt ei ole suurem kui 21 000 eurot. PKS § 37 lg 3, AÕS § 77 lg 2 ja
lg 2 alusel taotleb hageja käesolevaga kostjate ühisvara jagamist selliselt, et jätta korter kostja I ainuomandisse ning mõista kostjalt I välja kostja II kasuks hüvitis arvestusega 50% korteri väärtusest, so 7000,00 eurot (35 000-21 000=14 000 : 2). Juhul kui kohtu hinnangul ei ole eelviidatud viisil ühisvara jagamine põhjendatud, siis taotleb hageja esimese alternatiivina kostjate ühisvara jagamist selliselt, et korter müüakse avalikul enampakkumisel ja laekunud vahenditest kantakse võrdne osa kostjatele, kandes kostja I osast hagejale võlgnetava summa hagejale. Teise alternatiivina taotleb hageja kostjate ühisvara jagamist selliselt, et korter jäetakse kostja II ainuomandisse ja kostjalt II mõistetakse välja kostja I kasuks hüvitis arvestusega 50% korteri väärtusest, so summas 7000,00 eurot, millest hagejale võlgnetav summa tuleb kanda hagejale. Kostja I vastus hagiavaldusele Viru Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ (edaspidi nimetatud ka hageja) hagi kostjate vastu nende ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ja ühisvarana korteriomandi 4 2-17-11666 jagamise nõudes. Jagamise viisiks on hageja taotlenud korteriomandi jätmist kostja I omandisse kohustusega tasuda kostjale II hüvitis 7000 eurot. Alternatiivina pakub hageja vara müüki avalikul enampakkumisel või korteriomandi jätmist kostja II omandisse kohustusega tasuda kostjale I hüvitis 7000 eurot. Hagi esitamine on ajendatud asjaolust, et kostja I on oma võlausaldajale-hagejale jätnud tasumata nõude ca 4570 eurot (tõenäoliselt lisanduvad ka kohtutäituri kulud ja tasud). Hageja ei ole suutnud kostja I vara arvelt oma nõuet täita ning hageja on seisukohal, et nõude täitmine on võimalik jagatava ühisvara arvel. Käesolevaga kostja II teatab et vaidleb hageja nõudele vastu. Selgitan, et kostja I elab pikemat aega Rootsis. Seoses asjaoluga, et abikaasad ei ela koos, vaidlusalune korteriomand on ostetud pangalaenu arvel ja kohustusi panga ees täidab kostja II, sõlmiti ühisvara jagamise leping, st korteriomand jäi kostja II ainuomandisse, Kostja II jätkuvalt tasub pangalaenu, kehtestati varaühisuse varasuhte asemel varalahususe varasuhe ning ühiskohustus ja pangalaen jäeti ühiskohustuseks. Selgitan, et pangalaen jäeti ühiskohustuseks põhjusel, et pank keeldus kohustuse üleandmiseks nõusoleku andmisest ning lepingu koostanud notar selgitas, et keeldumisel ei saa kohustust üle anda. Kostja II kinnitab, et kostjad leppisid kokku, et pangalaenu tasub kostja II, mis on tänaseni ja ka eelnevalt nii ka toimunud. Võlausaldajaid ei saa kuidagi kahjustada poolte kokkulepe varaühisuse varasuhte lõpetamine, seega selles osas ei saa kokkulepet kehtetuks tunnistada. Rõhutan, et ka see asjaolu oli lepingu sõlmimise eesmärgiks. Oluline on rõhutada, et kostja II tasub ühist pangalaenu oma lahusvara arvel (vastavuses kokkuleppega). Korteriomandi jätmisega kostja II ainuomandisse täitis kostja I ka oma kõlbelise kohustuse (VÕS § 4 lg 2 p 2). Kostja II kasvatab ning peab üleval kostjate ühiseid alaealisi lapsi ja korteriomand on laste ema ja alaealiste laste alaliseks elukohaks. Kostjad on ka korduvalt püüdnud lahutada abielu, kuid see on kostjast I tulenevatest põhjustest tänaseni tegemata (st seoses kostja I elukohaga). Kostja I rõhutab, et korteriomandi turuväärtus oli lepingu sõlmimise ajal poolte hinnangul 2400025000 eurot (korteriomandi ostuhind 25650 eurot, 2012.a). Eelduseks oli kehtivate koormatiste puudumine. Pangalaenu tasumise lõpptähtaeg on 09.09.2032.a ja tasuda tuleb tänase seisuga üle x000 euro. Tehingu ajal ja ka käesoleval ajal on korteriomand väärtusetu seoses selle lasuva tagatisega (tagab kehtivat kohustust), mis ületab vara hinda. Seega arvestades, et kohustused panga ees täidab kostja II, ei ole kostja I oma varast olulisel määral loobunud. Näiteks, kui kostjad oleks müünud korteri kolmandale isikule turuväärtusega tekiks neil kohustus tasuda saadu pangale mitte ühelegi teisele võlausaldajale. Seega tehing ei kahjustanud ega saanud kahjustada Kostja I varalist olukorda. Kehtiva hüpoteegiga ei oleks korteriomandit võimalik müüa. Kostja II märgib, et seoses eeltooduga tehing ei muutunud kostjat I maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. Kostja II esitab käesolevaga OÜ x ja x OÜ seisukohad korteriomandi võimaliku turuväärtuse kohta käesoleval ajal, so keskmiselt 25000 eurot. Tehingu kehtetus, sh osaline peab tagajärjena võimaldama võlausaldaja eesmärgi saavutamist, st võlgnevuse kustutamine. Hageja põhinõude rahuldamisel - korteriomandi jätmisel kostja I omandisse kohustusega tasuda kostjale II hüvitis 7000 eurot - on tagajärjed järgnevad. Kostja II omandab nõude ostja I vastu 7000 eurot. Hageja (sissenõudja) taotlusel asub kohtutäitur korteriomandit müüma, mils on koormatud hüpoteegiga 44850 eurot. Müügitulemi saab täies ulatuses hüpoteegipidaja ning üldteadaolevalt müüakse korteriomand märgatavalt alla selle turuväärtuse. Seega võlausaldaja nõuet ei rahuldata ja kostja I kohustused suurenevad veelgi (panga rahuldamata nõude 5 2-17-11666 osas). Vara müügi korral avalikul enampakkumisel – kohtutäitur asub müüma korteriomandit, milline on koormatud hüpoteegiga summas 44850 eurot. Müügitulemi saab täies ulatuses hüpoteegipidaja ning üldteadaolevalt müüakse korteriomand märgatavalt alla selle turuväärtuse. Seega võlausaldaja nõuet ei rahuldata ja Kostja I kohustused suurenevad veelgi (panga rahuldamata nõude osas). Korteriomandi jätmisel kostja II omandisse kohustusega tasuda kostjale I hüvitis – pangalaen ületab korteriomandi väärtust seega puudub võimalus arvestada hüvitist. Kokkuvõtteks on kostja II seisukohal, et kostjad ei ole vara jagamisel kahjustanud võlausaldajaid, kostja I maksejõulisust ei ole tehing mõjutanud seega tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata ja kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja vastus kostja II vastusele Kostja II poolt ei ole hagi vastuses esile toodud asjaolusid, mis oleks aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Asjaolul, et kostja II on peale 26.08.2016 abieluvaralepingu sõlmimist väidetavalt täitnud ainuisikuliselt laenukohustust AS Swedbank ees, ei ole asjas lahendamisel tähtsust. Täitemenetluse seadustiku (
) § 190 alusel esitatud nõude osas tuleb lähtuda sellest, milles pooled 26.08.
§ x1 lg 1 p 7). Lisaks ei saa sissenõuet pöörata ka võlgniku ühe kuu palga alammäära ulatuses (
§ x2 lg 1). Seega eeltoodut arvestades ei oleks saanudki kostja I eelduslikule maksimumhüvitisele sissenõuet pöörata. Kostja II rõhutab, et kui hüpoteetiliselt arvestada vara maksimumväärtust, ei ole kostja I arvestatav hüvitis olulise väärtusega, sh arvestades, et igal juhul pidi arvestama ka krediidiandja nõuetega. Käesoleval juhul on sissenõudjaks hageja ja võlgnikuks sissenõudja ees X X. Juhul, kui kostjad oleks müünud korteriomandi kolmandale isikule ja müügitulem oleks olnud suurem pangale väljamaksmisele kuuluvast laenust, nt 5000 eurot, ei oleks saanud hageja oma nõuet maksma panna.
sätestab, et kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. Kui nõudest laekunud rahast ei piisa kõigi sissenõuete rahuldamiseks, jaotab kohtutäitur raha vastavalt arestimisaktide ajalisele järgnevusele vallasasjade müügist saadud tulemi jaotamiseks ettenähtud korras. Kuni hageja poolt täitemenetluse algatamiseni, so 27.06.2016, oli juba X Xi suhtes algatatud 21 täite-menetlust ning nõudeid oli üle 26 000 euro. Seega ei oleks hageja saanud rahuldatud oma nõude isegi siis, kui poleks abikaasadel nimetatud laenu. Seega ei ole selle tehinguga hageja kahjustamine võimalik.
lg 2 kohaselt kohtutäitur täidab rahalisi nõudeid, välja arvatud lapse elatisnõuded, nende täitmisele esitamise järjekorras. Vastavalt esitatud täitemenetluste nimekirjale on hageja nõue täitemenetluses ajaliselt 17. järjekohal. Oluline on, et kehtiva hüpoteegiga ei oleks korteriomandit võimalik müüa, sh ka käimasolevates täitemenetlustes. Kostja II märgib, et seoses eeltooduga tehing ei muutnud Kostjat I maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu. Tehingu kehtetus, sh osaline peab tagajärjena võimaldama võlausaldaja eesmärgi saavutamist, st võlgnevuse kustutamine. Suure tõenäosusega ka täna ei ole täitemenetluses hüpoteegiga koormatud korteriomandit võimalik turuväärtusega müüa.
lg 4 kohaselt kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Välisriigis täitedokumendi täitmiseks vajaliku teabe saamiseks on isikul õigus pöörduda Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poole. Kostja II märgib, et X X elab alaliselt Rootsis ning hageja enda väitel on pöördunud nõude sissenõudmiseks pädeva asutuse poole Rootsis. Eeltoodu tulemusena on X Xi
lg-te 1 ja 2 kohaselt õigus nõuda kostja I vara tagasivõitmist täitemenetluses ning esitada hagi kostjate vastu hagiavalduse p 1.4 nimetatud ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks, sest nimetatud tehing kahjustab sissenõudja huve. Täitemenetluse seadustiku (
) § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks
4. osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine).
lg 2 kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. 10 2-17-11666 Hagejal on kostja I suhtes täitedokumendid. Hageja nõue kostja I vastu on muutunud sissenõutavaks, kuid vaatamata kostja I suhtes täitemenetluse algatamisele ei ole hageja õnnestunud kostjalt I rahuldada vara ja sissetuleku puudumise tõttu. Seetõttu on hagejal
lg-te 1 ja 2 kohaselt õigus nõuda kostja I vara tagasivõitmist täitemenetluses ning esitada hagi kostjate vastu hagiavalduse p 1.4 nimetatud ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks, sest nimetatud tehing kahjustab sissenõudja huve.
lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.
lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist.
S) § 117 kohaselt. PankrS § 117 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku lähikondne on võlgniku abikaasa.
p-de 1 ja 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist või ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist. Kostjad sõlmisid ühisvara jagamise kokkuleppe 26.08.2016, seega pärast kostja I suhtes täitemenetluse alustamist. Ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud teadlikult hageja huvide kahjustamiseks eesmärgiga muuta kostja I varatuks ja välistada hageja nõude rahuldamine kostja I vastu, ühisvara jagamise kokkuleppega on kostja I loobunud olulisel määral oma osast ühisomandis. Vaidlusaluse korteri osas kinnistusregistri teise jakku kostja II kohta tehtud omanikukanne muutub pärast ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamist ebaõigeks, sest tehingu kehtetuks tunnistamisega langeb ära kande õiguslik alus. Hageja taotleb kostja I ja kostja II omandiõiguse tunnustamist korteri suhtes ja kostja II kohustamist anda nõusolek kinnistusraamatu ebaõige omanikukande parandamiseks, millega kustutatakse kostja II kohta korteri teise jakku tehtud omanikukanne ja kantakse korteri teise jakku ühisomanikena kostja I ja kostja II, lugedes kohtuotsusega vastava nõusoleku kostja II poolt antuks.
lg 1 kohaselt sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Korter oli ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise ajal kostja I ja kostja II ühisvara. Seega
alusel ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamisega muutub korter jälle kostja I ja kostja II ühisvaraks. Korter kuulub pärast vara tagasivõitmist kostja I ja kostja II ühisvara hulka, kuid käesoleval juhul on maksekäsud tehtud vaid ühe abikaasa (kostja I) suhtes ning puudub teise abikaasa (kostja II) nõusolek korterile sissenõude pööramiseks, mistõttu ei ole kuni kostja I ja kostja II ühisvara jagamiseni sissenõude pööramine korterile lubatav.
lg 2 kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 kohaselt vastutab muude kohustuste eest kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. 11 2-17-11666 Vaatamata kostja I suhtes täitemenetluse algatamisele, ei ole õnnestunud maksekäskudest tulenevat hageja nõuet kostja I vastu täita kostjal I lahusvara ja sissetuleku puudumise tõttu ning 02.08.2017 on kohtutäitur hagejat teavitanud täitmise võimatusest, mistõttu nõuab hageja
lg 2 kohaselt kostja I ja kostja II ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I (võlgniku) osale ühisomandist. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 14 lg 1 (enne 01.07.2010 kehtinud PKS redaktsioonis) kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Hageja viitab siinjuures Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-42-x ja nr 3-2-1-36-11, mille kohaselt tuleb varaeseme kuulumine ühisvara hulka kindlaks teha vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Korter omandati kostjate poolt abielu kestel (vt hagiavalduse lisa nr 5), seega on PKS § 25 kohaselt korteri näol tegemist kostjate ühisvaraga. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lg 2 järgi kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Poolte ühisvara jagamisel tuleb ühisvara väärtus ja ühiskohustuse suurus tuvastada ühisvara jagamise hetke seisuga. Ekspert määras korteri turuväärtuse seisuga 28.06.2016 – 26 000 eurot ja seisuga 08.03.2019 – 25 000 eurot (kd I, tel 167). Kuna korteriomandit koormava laenu hetke jääk on 17 768,27 eurot, siis peab kostja, kellele korteriomand ühisvara jagamisena tulemusena jääb, tasuma teisele kostjale (kes jääb ühisvara jagamise tulemusena korteriomandist ilma) hüvitise 3615,87 eurot ((25 000-17 768,27) : 2). 25 000 eurot on korteri turuväärtus ühisvara jagamise hetke seisuga ja 17 768,27 on korteriomandit koormava laenu jääk. Kohtu otsustused Kohus on rahuldab hagi ja tunnistab kostjate vahel 26.08.2016 sõlmitud korteriomandi (asukoht Ida-Virumaa, X linn, Viru pst x, reaalosana eluruum nr x, registriosa nr x) ühisvara jagamise kokkulepe ja asjaõiguslepingu kehtetuks ning tunnustab kostjate ühisomandiõigust nimetatud korterile. Kohus kohustab kostjaid andma nõusoleku kinnistusraamatu ebaõige omanikukande parandamiseks, millega kustutatakse X Xa kohta korteriomandi registriosa teise jakku tehtud omanikukanne ja kantakse korteriomandi teise jakku kostjad ühisomanikena, lugedes kostjate keeldumise korral kostjate antuks kohtuotsusega. Kohus jagab kostjate ühisvara ja arvestades asjaolu, et kostja II kasutab korterit enda ja kahe lapse elamispinnana, jätab korteriomandi kostja II ainuomandisse ja kohustab kostjat II tasuma kostjale I hüvitist 50% korteriomandi väärtusest, see on 3615,87 eurot, millest tuleb kanda Omega Invest OÜ võlg. Korteriomandil lasuv kohustus AS Swedbank ees (laenuleping nr 12-062353-EL) jääb sellisel viisil ühisomandi lõpetamise korral kostjate vahelises suhtes X Xa ainukohustuseks. 12 2-17-11666 Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi lahendati kostjate kahjuks, jäävad menetluskulud, välja arvatud hageja taotlusel kohtu poolt määratud ekspertiisi kulud, solidaarselt kostjate kanda. Kohtu poolt määratud ekspertiisi kulud jäävad hageja kanda, kuivõrd kostjad esitasid enne kohtu poolt ekspertiisi määramist asjatundjate seisukoha korteri turuhinna osas, mis ühtis hiljem kohtu poolt määratud ekspertiisi määratud eksperdi hinnanguga. Seega kinnitas kohtu poolt määratud ekspertiis vaid kostjate asjatundjate seisukohta. Kostjad olid ekspertiisi määramise vastu ja palusid menetluskulude analüüsis jätta ekspertiisi kulu hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.