Obsah (5)
§ 2241§ 224§ 35§ 320§ 408KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-2428 Ha
) §-st 2241 kohustust tutvustada kaebajale toimiku materjale. Kuigi kaebaja väidab vastupidist, ei ole rohkem avaldusi Harju Maakohtus registreeritud. Tallinna Ringkonnakohtus registreeriti 09.05.2019 kaebaja pöördumine tutvuda kriminaalasja materjalidega. See edastati kaebaja kaitsjale VBile ning teadmiseks kaebajale.
§ 2241
lg 1 kohaselt tutvustab kaitsja kahtlustatava või süüdistatava soovil
§-s 224 nimetatud materjale. Materjale, millest prokuratuur on keeldunud koopiat tegemast, tutvustab kaitsja ainult oma ametiruumides või kinnipidamiskohas. Kaitsjal ei ole lubatud anda
§s 224 nimetatud materjalidest koopiaid teistele isikutele, v.a kahtlustatavale või süüdistatavale
§ 224
lg-s 10 sätestatud juhul ja ulatuses (
§ 2241lg 2).
Ka
§ 35
lg 2 kohaselt on süüdistataval õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest.
§ 320järgi on süüdistataval õigus tutvuda kohtutoimikuga kaitsja vahendusel.
Kaebajat süüdimõistev kohtuotsus jõustus 27.06.2019. Selle ajani oli ta süüdistatav ja kohaldusid
sätted. Olukorras, kus kaebaja kaitsjal oli
-st tulenev kohustus tutvustada kaebajale kriminaalasja toimiku materjale ning seda kaebajale ka selgitati, ei ole Harju Maakohus ega Tallinna Ringkonnakohus toiminud õigusvastaselt. Õigusemõistmise raames tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15, kuid RVastS § 15 lg-tes 1 ja 3¹ sätestatud kohtuniku vastutuse eeldused ei ole samuti täidetud. Kui kaebaja leiab, et kohtunik on toime pannud kuriteo, on tal õigus esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile. Kui kaitsja on kaebajale kahju tekitanud, on tal võimalik 2
(5)3-19-2428 pöörduda advokatuuri aukohtu poole kaitsja süü tuvastamiseks ning seejärel maakohtu poole kahju hüvitamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- XX 14.01.2020 avalduse kohaselt (täiendatud 23.01.2020) sai ta 02.01.2020 Harju Maakohtult kirja, kus temalt nõutakse tõendusmaterjali selle kohta, et talle ei tutvustatud kriminaalasja toimikut õigeaegselt. Kaebaja ei mõista, miks talle keeldutakse kriminaalasja toimiku tutvustamisest. Rikutud on kaebaja õigust kohtulikule arutamisele. Kohtulik arutamine kestis kuus kuud, mille jooksul talle toimikut ei tutvustatud. Kohus peaks seletama, miks VB pole talle materjale tutvustanud. Kaitsja ei külastanud kaebajat kordagi Tallinna Vanglas. Kui asi lahendust ei leia, on kaebaja sunnitud alustama näljastreiki. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, sest Harju Maakohus on õigusvastaselt keeldunud kriminaaltoimiku tutvustamisest enne kohtuistungit. Kriminaalasjas tehtud otsus on vale, sest tunnistajate ütlusi on võltsitud. Kaebaja on süüdi mõistetud alusetult. Seetõttu ei taheta talle ka kriminaaltoimikut tutvustada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). XX 14.01.2020 avaldust (täiendatud 23.01.2020) tuleb tõlgendada määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 07.01.2020 määruse resolutsiooni punkti 1 peale. Kaebaja leiab 23.01.2020 avalduses, et tema mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja talle tuleb hüvitada 100 000 eurot. Sellest võib järeldada tahet, et kohus vaataks mittevaralise kahju hüvitamise nõude sisuliselt läbi. Seda eesmärki aitab saavutada halduskohtu 07.01.2020 määruse resolutsiooni punkti 1 vaidlustamine määruskaebe korras.
- Ringkonnakohus leiab, et XX määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
- Kaebaja etteheide seisneb selles, et talle ei tutvustatud kriminaalasja nr X-XX-XXXX toimikut. Ta väidab, et toimiku tutvustamata jätmise tõttu ei saanud ta esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule piisavalt materjale ja talle on sellega tekitatud mittevaraline kahju 100 000 eurot.
- Harju Maakohtu 22.03.2019 otsusega nr X-XX-XXXX mõisteti kaebaja lühimenetluses süüdi ning tema lõplik karistus oli 2 aastat 4 kuud vabadusekaotust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 07.05.2019 määrusega XX apellatsioonkaebuse maakohtu 22.03.2019 otsuse peale läbi vaatamata, pidades seda ilmselt põhjendamatuks. Maakohtu otsus jõustus 27.06.2019, kui Riigikohus ei võtnud menetlusse XX määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2019 määrusele. Kaebaja on teinud etteheiteid toimiku tutvustamata jätmise kohta nii enne Harju Maakohtu 22.03.2019 otsuse jõustumist (09.05.2019 avaldus) kui ka pärast seda (18.07.2019 avaldus). Ringkonnakohus leiab, et neid olukordi tuleb eristada.
- Esmalt märgib ringkonnakohus, et menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavaid asjaolusid või nende puudumist kinnitavad tõendid peavad olema haldusasja toimikus. Kuigi halduskohus on viidanud kaebaja 09.05.2017 ja 18.07.2019 avaldusele, ei ole ta neid asja juurde võtnud. Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde kriminaalasja nr X-XX-XXXX materjalide hulgas sisalduva kaebaja 09.05.2019 avalduse (X-XX-XXXX/50) 3
(5)3-19-2428 ja 18.07.2019 avalduse (X-XX-XXXX/72), samuti Harju Maakohtu 26.07.2019 vastuse kaebaja 18.07.2019 avaldusele (X-XX-XXXX/73).
- Ringkonnakohus leiab, et enne kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumist toimiku tutvustamata jätmisega väidetavalt tekkinud kahju on seotud kriminaalmenetluse toimingutega. Sellisel alusel esitatud hüvitamisnõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja selles osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Menetleja, sh kohtu, poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kord on reguleeritud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) §-des 18–
- Sealt nähtub, et menetleja, sh kohtu, poolt tekitatud kahju hüvitamise taotluste lahendamine on üldkohtu pädevuses. Teisisõnu annab kriminaalmenetluses tehtud toimingutele ja kohaldatud meetmetele hinnangu kriminaalasja lahendav kohus. Sellega tagatakse tõhus ja lünkadeta õiguskaitse. Küll tuleb õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise eelduste täidetust hinnata endiselt riigivastutuse seaduse alusel (vt Riigikohtu erikogu 25.01.2019 määrus nr 3-18-1652, p-d 9–10). SKHS §-st 21 tuleneb, et kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada maakohtule enne kohtuliku uurimise lõppu. Taotluse tagantjärele esitamine on lubatud vaid erandlikel juhtudel, nt kui kahju tekib pärast maakohtu menetlust. Mõjuvaks põhjuseks ei ole lohakus või teadmatus enda õiguste väljaselgitamisel. Kui taotlus jäeti mõjuval põhjusel kohtumenetluses esitamata, sh kui õiguskaitsevahendid on ammendatud, on isikul õigus nõuda kahju hüvitamist prokuratuurilt seaduses sätestatud tähtaja jooksul (SKHS § 21 lg 4). Küsimust, kas esineb mõjuv põhjus ning kas nõue on esitatud tähtaegselt, lahendab prokuratuur. Prokuratuuri otsusele saab edasi kaevata Riigiprokuratuurile; viimaks on võimalus pöörduda maakohtu poole. RVastS § 15 käesoleval juhul ei kohaldu (vrd Riigikohtu 13.06.2016 määrus nr 3-3-1-34-16, p 26). Seega osas, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses toimiku tutvustamata jätmisega enne Harju Maakohtu otsuse jõustumist, on halduskohus kaebuse kokkuvõttes õigesti tagastanud, kuid halduskohtu määruse põhjendused tuleb selles osas asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
- Ennekõike leiab kaebaja, et mittevaraline kahju tekkis pärast Harju Maakohtu 22.03.2019 otsuse jõustumist. Nimelt on kaebaja väitnud, et ta soovis esitada avaldust Euroopa Inimõiguste Kohtule, kuid Harju Maakohus ei võimaldanud tal kriminaalasja toimikuga tutvuda. Teisisõnu seisneb kaebaja õiguste riive selles, et talle ei tutvustatud kriminaalasja toimikut. Ka kriminaalasja materjalidest nähtub, et kaebaja pöördus 18.07.2019, s.o pärast kohtuotsuse jõustumist, Harju Maakohtu poole avaldusega, kus avaldas soovi tutvuda kriminaalasja nr 118-5148 toimikuga. Talle vastati 26.07.2019, et kohtul puudub kohustus talle materjale tutvustada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline kahjunõue seotud süüteomenetlusega.
-s ei reguleerita kriminaaltoimikuga tutvumise korda pärast kriminaalasja menetluse lõppemist (asjas tehtud lahendi jõustumist). Riigikohus oli 03.11.2016 määruses nr 3-3-1-58-16 seisukohal, et halduskohus on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas isikuandmete kaitse seaduse (IKS) või avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel, erandjuhtudel ka arhiiviseaduse (ArhS) alusel. Tegu on materiaalselt haldusülesande täitmisega ja
-i erinormid selles osas puuduvad (p 9). Kuigi selles asjas oli tegemist kohustamisnõudega, saab lahendis väljendatud seisukohta rakendada ka käesolevas asjas. Arvestades, et kriminaalasja toimikuga tutvumine on erinormide puudumise tõttu mõeldav IKS, AvTS ja ArhS alusel, täidab 4
(5)3-19-2428 kohus toimiku tutvustamisel haldusfunktsiooni. Järelikult on ka võimalik kahju hüvitamise nõue seotud haldusülesande täitmisega. Seega tuleb hüvitamiskaebuse lubatavust hinnata ka RVastS § 9 lg 1 alusel. Halduskohus ei ole seda teinud.
- Eelnevat arvestades tuleb XX määruskaebus rahuldada osaliselt. Halduskohtu määrus tuleb tühistada osas, milles halduskohus tagastas kaebuse seoses kaebaja nõudega hüvitada pärast Harju Maakohtu otsuse nr X-XX-XXXX jõustumist tekitatud kahju. Selles osas tuleb saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. Ülejäänud osas, s.o osas, milles kaebaja taotles enne Harju Maakohtu otsuse nr X-XX-XXXX jõustumist tekitatud kahju hüvitamist, jääb määruskaebus rahuldamata, kuid halduskohtu määruse põhjendused tuleb asendada käesoleva määruse põhjendustega.
- Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebaja tegi määruskaebemenetluses (vt 23.01.2020 avaldus) etteheiteid kohtuotsusele kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, leides, et tunnistajate ütlusi on võltsitud ja selle tõttu on ta alusetult süüdi mõistetud. Sellest võib järeldada kaebaja soovi süüdimõistva kohtuotsuse ümbervaatamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuotsuse jõustumine tähendab, et seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (
§ 408lg 1).
Jõustunud kohtuotsus kuulub täitmisele. Halduskohtu pädevusse ei kuulu süüdimõistva kohtuotsuse ümbervaatamine. Jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse teistmiseks tuleb esitada advokaadi vahendusel
§-s 369 sätestatud nõuetele vastav avaldus Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)