Obsah (15)

§ 172§ 146§ 153§ 22§ 162§ 163§ 65§ 651§ 66§ 150§ 169§ 171§ 158§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-3634 Tsiviilasi V. Š. pankrotimenetlus Menetl

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

1. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 19.04.
2. a määrusega kuulutati välja V. Š. pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Jüri Truuts. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 09.05.
3. a, ühtegi võlausaldajat üldkoosolekul ei osalenud ning 28.05.
4. a määras kohus halduri ettepanekul jätta V. Š. pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.08.
5. a, jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 05.11.
6. a (jõustunud 22.11.
7. a). 21.02.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks V. Š. pankrotimenetluse lõpparuande. Haldur palub kohtul kinnitada lõpparuanne ja lõpetada V. Š. pankrotimenetlus, vabastada pankrotihaldur pankrotihalduri kohustustest pärast lõpparuande kinnitamise määruse jõustumist, kinnitada siiani kohtu poolt kinnitamata pankrotimenetluse kulud riigilõiv hagiavalduselt ja pangateenustasud kokku summas 200,70 eurot, määrata pankrotihalduri tasuks 6 822,60 eurot väljamaksmiseks pankrotivara arvelt, määrata halduri tasu ja tehtud kulutuste väljamaksmiseks büroole, mille kaudu haldur tegutseb OÜ-le Autente B2C ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku AS SEB Pank arvelduskontol 6,08 eurot ja Danske Bank A/S arvelduskontol 22,70 eurot. Nimetatud summadest on saanud pankrotivara hulka arvata 2,84 eurot. Ülejäänud raha ei ole arvatud pankrotivara hulka seoses seadusest tuleneva sisstuleku miinimumiga mida ei saa arvata pankrotivara hulka. Võlgnik on olnud töötu, pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnik pankrotimenetluse vältel töökohta leidnud, Eesti Töötukassa poolt makstavatest toetustest ei ole saanud pankrotivara hulka vahendeid arvata. Võlgniku endise abikaasa N. B. nimele oli registreeritud korter xxx, registriosa xxx, üldpinnaga 60,1 m². Korterile on 12.12.
9. a seatud asjaõiguslepingu alusel, sisse kantud 09.01.
10. a, esimese järjekoha hüpoteek AS Sampo Pank kasuks summas 280 000 Eesti krooni (17 895,26 eurot). Omand oli tekkinud võlgnikuga abielus oldud ajal, kui kehtis varaühisuse varasuhe. Pankrotihaldur esitas vara jagamiseks hagi (tsiviilasi 2-18-8003, hagi rahuldati 30.04.
11. a määrusega). 27.05.
12. a esitas kostja kompromissettepaneku, 12.06.
13. a kinnitati kompromissmäärus, kus kinnitati korter xxx müügitingimused. 26.08.
14. a kinnitati Tallinna notar Kadri Pappel juures notariaalakt, mille tulemusena Danske Bank A/S kasuks seatud hüpoteek tasuti ühisvara arvelt ja pankrotihalduri poolt korterile seatud keelumärge kustutati. Jääk jagati endiste abikaasade vahel ja ühisvara osa laekus võlgniku SEB Pank AS arveldusarvele kokku 38 542,81 eurot. Lisaks on laekunud pangaintresse 1,05 eurot. Kokku oli pankrotivara hulgas vahendeid 2,84+38 542,81+1,05=38 546,70 eurot. Pankrotivara jääk AS-is SEB Pank arvelduskontol seisuga 21.02.
15. a on 6 822,98 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist ei ole pankrotivarast makstud. 2 Ajutise halduri tasu on makstud riigi vahenditest 397 eurot. Pangakontolt on tasutud ajutise halduri tasu 393,50 eurot, hagimenetluse riigilõivu kulu 200 eurot ja pangaülekannete teenustasud summas 0,70 eurot. Kokku 594,20 eurot. Mingeid muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Lisaks on välja makstud jaotis võlausaldajale summas 31 129,52 eurot. Kohtu poolt kinnitamata kuludeks on riigilõivu ja pangateenuste kulu kokku 200,70 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kohta I rahuldamisjärgus (

§ 153

lg 1 p 1, pandiga tagatud nõuded) tunnustati Danske Bank A/S nõuet summas 5 172,29 eurot, väljamakse 5 172,29 eurot. Danske Bank A/S kasuks seatud hüpoteegiga tagatud kohustus tasuti ühisvara arvelt, mitte pankrotivarast. II rahuldamisjärgus (

§ 153

lg 1 p 2, muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded) tunnustati EV Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuet summas 132 218,20 eurot, väljamakse 31 129,52 eurot. III rahuldamisjärk (

§ 153

lg 1 p 3, muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded): nõuded puuduvad, väljamakseid ei ole tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeks oli võlgniku endise abikaasa N. B. ühisomandis olev korter xxx. Vastavalt 26.08.

1. a Tallinna notar Kadri Pappel notariaalaktile tasuti ühisvara arvelt Danske Bank A/S kasuks seatud hüpoteek täies ulatuses ja ühisvara jäägist laekus võlgniku SEB Pank AS arveldusarvele kokku 38 542,81 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivaraks oli endise abikaasa N. B. ühisomandis olev korter xxx. Pankrotivara valitsemine seisnes vara kontrollimises, vara jagamiseks hagi esitamises kohtule, kompromissi lepingupunktide läbirääkimistes kõigi osapooltega, notariaalse tehingu ettevalmistamises ja lepingupunktide läbirääkimistes ning kooskõlastamises kõigi osapooltega. Pangakontode valitsemine seisnes kontode käsutusõiguse ümbervormistamises ja kontole laekuva raha käsutamises, võlgniku avalduste alusel mittearestitava miinimumi summade arvestamises ja teadete saatmises pangale ning kontolt jaotiste ja pankrotimenetluse kulude katteks ja ülekannete tegemises. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajal EV Maksu- ja Tolliameti kaudu on jäänud saamata 101 088,68 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur esitas vara jagamiseks hagi (tsiviilasi 2-18-8003), hagi on rahuldatud 30.04.
2. a. Pankrotihaldur ei kavatse rohkem hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused 3 Pankrotihaldur esindas võlgnikku kohtus ise, õigusabiteenust ei ole kasutatud. Tehtud kulutused (riigilõiv, pangateenused) kajastuvad lõpparuande punktis Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta.

Muud kohtukulud puuduvad. Muud asjaolud Pankrotivara hulka kuuluvate rahaliste vahendite jääk võlgniku kontol AS-is SEB Pank seisuga 21.02.

1. a on 6 288,98 eurot. Prognoosi kohaselt kulub rahaliste vahendite jääk pankrotihalduri tasu ja pangateenuste tasumiseks. Pankrotihaldur on kutsunud 11.09.
2. a kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille väljakuulutatud päevakorras oli muuhulgas võlausaldajate seisukoha avaldamine pankrotihalduri tasu kohta ja ettepaneku tegemine usaldusisiku kandidaadi suhtes. Ükski võlausaldaja koosolekule ei ilmunud. Seejärel taotles haldur halduri tasu ja muude päevakorras olevate küsimuste kohata ainsa võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti seisukohta. Võlausaldaja on edastanud seisukoha, et nõustub pankrotihalduri poolt taotletava tasuga ülemmääras 6 822,60 eurot. Lisaks anti pankrotihaldurile nõusolek esitada pankrotimenetluse lõpparuanne ja alustada jaotise alusel väljamaksete tegemisega ning kohustada võlgniku ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Maksejõuetuse põhjused Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotihalduri hinnangul võlgniku vastutus kolmanda isiku maksuvõla eest ja püsiva sissetuleku ning töökoha puudumine. Maksejõuetuse põhjuseks

§ 22lg 5 mõistes on muu asjaolu.

Maksejõuetuks on võlgnik pankrotihalduri hinnangul seoses tema suhtes Maksu- ja Tolliameti 08.10.2012. a koostatud vastutusotsusest 13-7/182-16 tuleneva kohustusega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja

§ 162

lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

§ 22lg 5 mõistes muu asjaolu.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus V. Š. pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Lähtuvalt

§ 65

lg-st 1 määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. 4 Pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud kokku 38 542,81 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist vastavalt

§ 65¹ lg 2 toodud määras (ülemmääras).

Pankrotihaldur ei tasunud pankrotiperioodi vältel pankrotivara arvelt õigusabi, raamatupidamise ja bürookulude eest ning osales ilma täiendavat õigusabi kasutamata pankrotivara huvides kohtuvaidlustes. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 6 822,60 eurot ja palub mõista tasu välja pankrotivarast büroole, mille kaudu haldur tegutseb, OÜ Autente B2C. OÜ Autente B2C ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane – käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus. Ainus võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on edastanud seisukoha, et nõustub pankrotihalduri poolt taotletava tasuga ülemmääras 6 822,60 eurot. Võlgnik pankrotihalduri taotletavale tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 6 822,60 eurot kinnitamine ei riku võlausaldaja ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 651lg-le 2.

Kohus määrab halduri tasuks 6 822,60 eurot (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus).

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 66lg 3).

Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kuludeks riigilõivu kulu 200 eurot ja pangateenustasud 0,70 eurot. Kohus leiab, et aruandes viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 171

lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158

lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on andnud nõusoleku teha kohtule ettepanek kohustada võlgnikku ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi ning pankrotihaldur on teinud kohtule vastava ettepaneku. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 172

lg 2, 3, 4 ja 5 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

§ 173

lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte 5 varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik

§ 173lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6