1-14-815/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-815 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2020 määrus Eduard Vlassovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Eduard Vlassov 37502230358), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 02.04.2014 otsusega karistati Eduard Vlassovit KarS § 113 järgi 9 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust alates E. Vlassovi kinnipidamisest 21.08.
5. Karistuse kandmise aja lõpp 21.02.
7. Tartu Maakohtu 06.03.2020 määrusega jäeti E. Vlassov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
8. E. Vlassov on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. E. Vlassov on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja tal on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud. Seega esinevad formaalsed alused E. Vlassovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
9. E. Vlassov on ühel korral kriminaalkorras karistatud ning kannab karistust tapmise eest. E. Vlassovi poolt toimepandud kuritegu on äärmiselt raske. Lisaks sellele, et E. Vlassov on toime pannud kõige raskema, s.o eluvastase kuriteo, on ta teinud seda lähedases suhtes. Maakohus, arvestades E. Vlassovi selgitusi kohtuistungil ja kohtuotsusest nähtuvaid asjaolusid, on arvamusel, et E. Vlassov ei ole senini teadvustanud toimepandud kuritegu ega teinud toimepandust vajalikke järeldusi. Seda kinnitab E. Vlassovi soov, et kriminaalasi ümber vaadatakse. Kuigi E. Vlassovile ei ole mingil juhul etteheidetav, et ta kriminaalasja ümber vaatamist soovib ja kuritegu (mille eest karistust kannab) ei tunnista, puudus maakohtul selle tõttu aga veendumus, et E. Vlassovi suhtes on karistuseesmärgid saavutatud (sh nii üld- kui ka eripreventiivsed). 2.
10. Vangistuse jooksul on E. Vlassov läbinud Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise programmi ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks on E. Vlassov vangistuses omandanud riigikeelt A1, A2, B1 tasemel. E. Vlassovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 2.
11. Vabanemise korral soovib E. Vlassov elama asuda oma ema juurde. Materjalidest nähtuvalt ei ole E. Vlassovi ema sellekohast nõusolekut andnud. Kohtuistungil on E. Vlassov selgitanud, et ta on esitanud avalduse MTÜ-le Lootuse küla, kuid vastust ei ole ta veel saanud. Kuna vabaduses puudub E. Vlassovil kindel elukoht, on välistatud tema allutamine kriminaalhooldusele (mis eeldab kindla alalise elukoha olemasolu). Lisaks pidas maakohus oluliseks, et kuigi E. Vlassov on teadlik, millega MTÜ-s Lootuse Küla tegeletakse, ei ole tal endal mingit probleemi alkoholiga ja MTÜ-sse Lootuse Küla soovib ta elama asuda üksnes elamispinna tõttu. Vabanemise korral puudub E. Vlassovil kindel töökoht. Vangla andmetel on E. Vlassovil tasumata nõudeid summas 8448 eurot ja vabanemisfondis üksnes 382 eurot. Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 06.03.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Vlassov, kes ei ole rahul maakohtu määrusega. Süüdimõistetu toob välja, et tal ei ole vanglaga konflikte olnud, on läbinud kursusi ja programme. Süüdimõistetu kurdab, et ta ei saa kuidagi meelepärast tööd tegema ja on nende isikute ringist välja jäänud. Tahab tootmistööle, aga on olemas ainult majapidamistööd, koridorikoristus. Süüdimõistetu leiab, et talle on Harju Maakohtu 02.04.2020 otsusega tehtud liiga ning annab ülevaate sellest. Süüdimõistetu leiab, et ta ei ole vägivaldne isik ega kõrgohtlik nagu vangla arvab. Isiklikud suhted lähedastega on tema enda valik, sealhulgas suhtlus emaga. Edasine tema vanglas viibimine on mõttetu ja eesmärgipäratu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust võrreldes maakohtuga asuda teistsugusele seisukohale. Süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmine oli põhjendatud ning esitatud määruskaebus jääb edutuks.
14. Süüdimõistetule jääb arusaamatuks, mida tähendab kriminaalasja täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine, s.o ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamine. Selles menetluses ei oma tähtsust asjaolu, kas süüdimõistetu on rahul põhi kriminaalasja otsusega või mitte. Süüdimõistetul oli läbi vastavate tähtaegade seadusest tulenevalt võimalus kohtuotsuseid nende mittenõustumisel vaidlustada. Harju Maakohtu 02.04.2014 kohtuotsuse on E. Vlassov vaidlustanud ringkonnakohtus, kuid edutult. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustamist kohtule ei nähtu. Kohtuotsus on jõustunud 17.07.2014 ning tulenevalt KrMS §-st 409 on jõustunud kohtuotsus täitmiseks kohustuslik. Seega jätab kohus sellega seotud argumendid tähelepanuta. Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses ümber lükanud maakohtu väidet selles osas, et süüdimõistetul puudub garanteeritud elukoht. Ilma garanteeritud elukohata ei ole võimalik süüdimõistetuid tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna kriminaalhooldust on võimalik teostada üksnes isiku suhtes, kellel on kindel elukoht. Seega ei saa kriminaalhooldus maandada isiku suhtes riske ega aidata resotsialiseeruda, kuna seda ei ole võimalik määrata. Kuna 2 sisuliselt on 1 formaalne eeldus täitmata, siis ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste edasine analüüs tegelikkuses vajalik ei ole. Küll väljaspool seda nagu maakohuski peab ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebusele järgmist. Süüdimõistetu ei ole rahul talle pakutavate töövõimalustega. Vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu on vanglas töötanud periooditi nii Tallinna Vanglas kui ka Tartu Vanglas. VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetavad üldjuhul kohustatud töötama. Tulenevalt VangS § 38 lg-st 1 kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega võib vangla võimalusel arvestada süüdimõistetu soove töötamisel, kuid see ei ole määrav, millist tööd süüdimõistetu teha soovib. Süüdimõistetu oma määruskaebuses väljatoodud suhtumisega näitab, et karistus ei ole veel oma eesmärke täitnud, süüdimõistetu ei saa aru oma käitumisest ning seab sellega kahtluse alla ka talle läbitud programmide kasuliku mõju. Raske on asuda seisukohale, et süüdimõistetu on saanud midagi kasulikku programmist pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamise programmist, kui selle tulemusena on ta asunud siiski seisukohale, et naised provotseerivad. KarS § 76 lg 4 kohaselt kuuluvad tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvesse ka kuriteo toimepanemise asjaolud. E. Vlassov mõisteti süüdi tapmises, mis seisnes selles, et süüdimõistetu olmetüli käigus tekitas tömbi esemega lüües ja noaga vehkides kannatanule kerged kehavigastused, sealhulgas lõikehaavad sõrmedele ja torke-lõikehaava vasakule rindkere eespinnale ning seejärel lõi kannatanut noaga vasakule kaela piirkonda, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse- rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava koos vasaku kopsu ülasagara ja vasaku rangluualuse arteri vigastusega, mille tagajärjel saabus kannatanu surm sündmuskohal. See näitab, et süüdimõistetu käitumine on vägivaldne, vastupidiselt määruskaebuses toodule. Veelgi enam, süüdimõistetu pani teo toime alkoholijoobes, seega on maakohus põhjendatult leidnud, et alkoholil on suur mõju süüdimõistetu käitumisele, kuid taaskord süüdimõistetu eitab probleemi. Määruskaebus ei lükka ümber maakohtu seisukohti.
15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
16. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 3