Obsah (7)

§ 132§ 30§ 2§ 123§ 29§ 57§ 150

Väärteoasi nr 4-19-3994 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2020. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3994 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 132p 3 ja § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.

4.

§ 30lg 13, 14 ja Kr

MS § 180 lg 1, 3 alusel Tanel Viljatilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulu katteks 49 (nelikümmend üheksa) eurot 20 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 4100081886. Selgitusse tuleb märkida „4-19-3994, menetluskulud, Tanel Viljat“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta menetluskulu summas 79,84 eurot riigi kanda. 5.

§ 2ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta asja juurde CD-plaat videosalvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 09.07.

1. a koostati Tanel Viljati suhtes kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,19,
2. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse Tanel Viljatile ette seda, et tema 09.07.
3. a kell 12.39 Jõgeva maakonnas, Jõgeva linnas, Suure ja Kesk tänava ristmikul juhtis autorongi, mis koosnes sõidukist Volvo S60, registreerimismärgigaxxxxxxx, täismassiga 2000 kg ja haagisest TIKI registreerimismärgiga xxxxxx, mille täismass on 2600 kg. Seejuures puudus juhil Tanel Viljatil vastava kategooria autorongi juhtimisõigus. Kirjeldatud teoga rikkus Tanel Viljat LS § 93 lg 2 p 4 ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid ja ta pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo. Kiirmenetluse otsusega karistati Tanel Viljatit LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. 17.07.
4. a esitas Tanel Viljat kohtule kaebuse, milles taotles talle karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist. Kaebuse kohaselt ei olnud Tanel Viljat teadlik, et järelkäruga liiklemiseks pidi tal olema BE kategooria. Tartu Maakohtu 30.09.
5. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati Tanel Viljati suhtes väärteomenetlus

§ 132p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel.

Maakohtu otsusele esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja. Riigikohtu 17.02.

1. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja saadeti väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 2 Maakohus arutas teistkordselt väärteoasja 12.03.
2. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
3. Kaebuses on Tanel Viljat taotlenud kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistuse vähendamist. Kuigi Tanel Viljat ei ole vaidlustanud talle ette heidetud väärteo toimepanemist, tuleb sellele vaatamata kohtul lähtuda

§ 123

lg-st 2 ning kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sellest tulenevalt hindab kohus Tanel Viljatile etteheidetava väärteo toimepanemist tervikuna, vaatamata kaebuses esitatud taotlustele.

1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 09.07.
2. a kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ja Tanel Viljati suhtes väärteomenetlus lõpetada

§ 30lg 1 p 1 alusel.

3. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud seega väärteomenetluse lõpetamine

§ 29

lg 1 p 1 alusel, nagu kaitsja on välja toonud (kiirmenetluse otsusel ei ole märgitud sõiduki registreerimisnumbrit). Kohus leiab, et kiirmenetluse otsusel on kõik vajalikud andmed ära märgitud (

§ 57

). Õige on kaitsja osundus, et väärteokirjelduses endas ei ole märgitud sõiduki registreerimisnumbrit, vaid üksnes haagise registreerimisnumber (tl 23-24). Sellele vaatamata on Tanel Viljati poolt juhitud sõiduki andmed märgitud kiirmenetluse otsusel sõiduki andmete juures (s.o Volvo S60, registreerimismärgiga xxxxxx). Seega ei ole võimalik väita, et nimetatud andmed üldse otsuselt puuduksid. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kiirmenetluse otsust koostades rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust (

§ 150lg 2).

1. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Tanel Viljat juhtis 09.07.
2. a Jõgeva linnas Suur tn ja Kesk tn ristmikul autorongi, mis koosnes sõidukist Volvo S60, registreerimismärgiga xxxxxx, ja haagisest, registreerimismärgiga xxxxxx. Seda kinnitab nii väärteomaterjalide juures olev CD-plaat videosalvestisega (tl 25a), kui ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 25). Lisaks kinnitavad autorongi juhtimist menetlusaluse isiku Tanel Viljati ütlused. Väljavõte mootorsõiduki Volvo S60 (registreerimismärgigaxxxxxxx) põhiandmetest kinnitab, et sõiduki täismass on 2000 kg (tl 83-85). Väljavõte haagise (registreerimismärgiga xxxxxx) kinnitab, et haagise täismass on 2600 kg (tl 86-87). Nimetatud andmed seega kinnitavad, et Tanel Viljat on juhtinud autorongi, mille juhtimiseks on nõutud BE kategooria juhtimise õiguse olemasolu. Väljavõte Tanel Viljati juhtimisõiguse kohta, kinnitab, et Tanel Viljatil on B-, B1-, C-, ja C1-kategooria sõidukite juhtimise õigus (tl 88). Sellega on Tanel Viljat rikkunud LS § 93 lg 2 p-st 4 ja § 90 lg 1 p-st 1 tulenevaid nõudeid ja toime pannud LS § 201 lg-s 1 sätestatud väärteo.
3. Kohus, võttes arvesse väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, on seisukohal, et Tanel Viljat on väärteo toime pannud ettevaatamatusest, s.o hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Tanel Viljati ütluste kohaselt ei olnud ta autorongi juhtides teadlik, et tal peab olema BEkategooria juhtimise õigus (puudus teadmine, et kahe-teljelise piduritega haagise juhtimiseks on vajalik E-kategooria juhtimise õigus). Tanel Viljat oli veendunud, et kuivõrd tal oli B- ja Ckategooria juhtimise õigus, siis ta tohib juhtida ka sõbralt renditud haagist. Tanel Viljati ütlusi arvestades pidanuks ta veenduma enne sõidu alustamist, et tal on õigus antud autorongi juhtida. Kuna Tanel Viljat on enda ütluste kohaselt läbinud autokoolis õppe E-kategooria 3 juhtimisõiguse saamiseks, pidanuks ta olema tähelepanelikum ja hoolsam enne autorongi juhtima asumist.
4. Eeltoodust tulenevalt on Tanel Viljat toime pannud LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
5. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
6. Tanel Viljatile määrati kiirmenetluse otsusega karistuseks 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Tanel Viljat on taotlenud määratud karistuse kergendamist. Sama on taotlenud kohtuväline menetleja. Kohus on aga tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et käesoleval juhul esineb väärteomenetluse lõpetamise alus

§ 30

lg 1 p 1 järgi, st Tanel Viljati süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik huvi. Kohtu hinnangul on Tanel Viljati puhul karistuse eesmärke võimalik saavutada väärteomenetluse lõpetamisega otstarbekuse kaalutlustel. Siinkohal arvestab kohus, et Tanel Viljat on autorongi juhtimisõiguseta sõitmise toime pannud ettevaatamatusest. Tanel Viljatil puuduvad varasemad karistused. Tanel Viljat on küll rikkunud olulisi liiklusnõudeid, kuid seeläbi ei ole tekkinud ohtlikke olukordi või otsest kahju. Tanel Viljatil on nii B-, kui ka C-kategooria sõidukite juhtimise õigus. Lisaks on ta läbinud autokooli E-kategooria juhtimisõiguse saamiseks. Sellest järelduvalt on Tanel Viljatil keskmisest suuremad oskused ohutuks liiklemiseks erinevate sõidukitega. Tanel Viljati enda ütluste kohaselt on tal kogemused nii sõidu-, kui ka veoauto juhtimisel. Samuti peab kohus oluliseks Tanel Viljati enda suhtumist toimepandusse. Tanel Viljat on algusest peale tunnistanud rikkumist ja kahetsenud. Sellest tulenevalt on kohtu arvates karistuseesmärke võimalik saavutada ka väärteomenetlust lõpetades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politsei- ja Piirivalveameti 09.07.2019. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,19,008010 tuleb tühistada ja väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

Menetluskulud Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu 129,04 eurot (tl 91-92). Kaitsja taotles menetluskulude jätmist riigi kanda, põhjusel, et Tanel Viljat ei ole ise kaitsjat taotlenud ja tema sissetulekud ei ole piisavad. Kohus on seisukohal, et kaitsja taotlust ei ole võimalik rahuldada. Seda põhjusel, et

§ 30lg 13, 14 ja Kr

MS § 180 lg 3 ei võimalda jätta kõike menetluskulusid riigi kanda (v.a alaealise puhul). Küll peab kohus põhjendatuks jätta osa menetluskuludest riigi kanda ja Tanel Viljatilt riigi tuludesse menetluskulude kattes välja mõista kaitsja tasu ulatuses, mis on seotud kaitsja osalemisega kohtuistungil, s.o 49,20 eurot. Ülejäänud menetluskulu, s.o 79,84 tuleb jätta riigi kanda. Asitõendid Väärteoasja juures on asitõendiks CD-plaat videosalvestisega (tl 25a), mis tuleb jätta

§ 2ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4