Obsah (6)

§ 238§ 175§ 321§ 423§ 326§ 185

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-856 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava, Orvi Koik Kriminaalasi Vaidlustatu

§ 238

lg 2 kohaselt vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis Aleksei Svetlovile karistuseks 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel, moodustades liitkaristuse eelmise s.o. Harju Maakohtu 13.08.2019.a otsusega mõistetud karistusega, luges enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest mõistetava karistuse, 2 kuud 20 päeva vangistust, kaetuks Harju Maakohtu 13.08.2019.a otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõistis 6 (kuus) kuud vangistust. Seoses Harju Maakohtu 13.08.2019.a kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse täieliku ärakandmisega luges mõistetud liitkaristuse täielikult ära kantuks. 2 Maakohus tunnistas Aleksei Svetlovi süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 28.01.2020.a kuriteoepisoodis ja karistas teda vangistusega 9 (üheksa) kuud.

§ 238lg 2 kohaselt vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis Aleksei Svetlovile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvas karistusaja alguseks Aleksei Svetlovi kinnipidamise, s.o 29.01.2020.a. Maakohus vahistas Aleksei Svetlovi kohtusaalis ja tühistas tõkendi kohtuotsuse jõustumisel.

§ 175

, § 179, § 180 alusel mõistis Aleksei Svetlovilt riigituludesse sundraha 438 eurot ja määratud kaistjale makstud tasud summas 129,60 eurot. Määras kriminaalmenetluse kulud summas 567,60 eurot tasumisele 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu

1. kuupäevaks alates 15.03.2020.a. kuni 15.02.2021.a vähemalt 47,30 APELLATSIOONID
2. Kaitsja leiab, et kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. Apellant on seisukohal, et vaatamata sellele, et Aleksei Svetlov on varem korduvalt kohtulikult karistatud, on võimalik karistada teda leebemalt. Arvestades isikut ja tema süü suurust on talle mõistetud karistus liialt karm. Aleksei Svetlov on väljendanud oma kahetsust eelmenetluses (I kd lk 23-25 ja II kd lk 18-19) sõnaliselt. Kuna antud kriminaalasja lahendati lühimenetlusest tulenevalt kriminaaltoimiku materjalide põhjal, siis ei ole võimalik tema poolt väljendatud kahetsust olematuks pidada. Vastupidi kohtu järeldusele, on Aleksei Svetlov pärast eelmist kohtuotsust püüdnud oma elu korraldada ning jätkanud metadooni ravi. Ta elab oma isaga ning kahetseb puhtsüdamlikult, et pani toime vargused. Tema süü on väiksem kui hindas kohus. Ta ei ole andnud eelmenetluses ega kohtus ennast õigustavaid ütlusi ega püüdnud oma süüd vähendada. Materjalide kohaselt Aleksei Svetlov tunnistab oma süüd täielikult. Ta tunnistab AS O hagi summas 41.20 eurot ja B OÜ hagi summas 216.55 eurot. Vangistus 6 kuud ei vasta kuriteo raskusele ega ka süüdimõistetu isikule, sest isik kahetseb toimepandud kuritegu puhtsüdamlikult ning raskendavad asjaolud puuduvad. Mõistes karistuseks 6 kuulise vangistuse, sellega arvestatud ei ole. Ka kohus leidis, et varaline kahju kannatanutele on hinnatav väikese kahjuna, seega tema süü ei ole suur. Aleksei Svetlov on asunud paranemise teele ning ta soovib muuta oma elu. Aleksei Svetlov ei nõustu kohtu järeldustega ning ta kinnitab, et antud kuriteo episoodid on toime pandud mõtlematult ning enam ei kordu. Aleksei Svetlov lubab, et rohkem ta õiguserikkumisi toime ei pane. Juhindudes

§ 321

, § 339 lg 2 palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu 31.01.2020.a otsus Aleksei Svetlov´ile mõistetud karistuse osas ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust. Apellant ei taotle suulist menetlust ning ei soovi osaleda ringkonnakohtu istungil.

1. Aleksei Svetlov enda apellatsioonis taotleb mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku töö tundidega. Leiab, et vangistus ei mõju talle vajalikul viisil. Tahab kohanduda töötegemisega, mis võimaldab tal saavutada elurütm ja sotsiaalkeskkonnas suhelda. Palub võimalust tasuda menetluskulud alates vabanemisest kuna vanglas pole töö tegemise võimalust. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
3. Kolleegiumi veendumuse kohaselt on arutataval juhul tegemist apellatsioonidega, millel puudub ilmselgelt edulootus. Apellantide taotlus mõista süüdistatavale kas siis kergem karistus või asenduskaristus on perspektiivitu. Kolleegium osutab, et edasikaebemenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Ringkonnakohtul puuduvad maakohtu otsusele materiaal- ning menetlusõiguslikud etteheited. Maakohus lähtus õigesti karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1 ning tõi välja kõik selle sätte tähenduses asjakohased kuriteo ja Aleksei Svetlovi iseloomustavad asjaolud, preventiivsed kaalutlused. Samuti on kohus esitanud oma põhjendused karistust kergendava asjaoluga, puhtsüdamliku kahetsusega, arvestamata jätmise osas ja esitatud apellatsioonid neid põhjendusi ei kummuta. Maakohus on mõistetavat karistust – nii selle liiki kui määra – korrektselt ja veenvalt põhistanud, karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. Kolleegium ka osutab, et arvestades asjaolu, et varguste toimepanemine on Aleksei Svetlovil kujunenud elustiiliks, on mõistetud karistus leebe ning selle veelgi leebemaks muutmisel hälbiks mõistetav karistus juba kohtupraktikast. Samuti on maakohus juba põhjendanud miks ka KarS § 69 ettenähtud asenduskaristuse mõistmine pole Aleksei Svetlovile võimalik. Kolleegium maakohtu järeldusega nõustub ja märgib, et KarS § 69 näol on tegemist sellise vabadusekaotuse alternatiivina, mis on sisuliselt vangistuse vältimise viimane võimalus. Aleksei Svetlovi on varem korduvalt karistatud vangistusega, mistõttu viimase võimaluse andmisest enam rääkida ei saa. Samuti on asenduskaristuse mõistmine ja kriminaalhooldus välistatud isikute puhul, kelle on sõltuvusprobleeme. Antud juhul on Aleksei Svetlov narkootikumide tarvitaja, mistõttu tema pole isikuks, kes sobib kriminaalhooldusele.
4. Süüdistatav on apellatsioonis palunud võimalust tasuda menetluskulusid alates vabanemisest. Kolleegium leiab, et nimetatud taotlus pole õiguslikult asjakohane. Maakohus on määranud menetluskulude hüvitamise ositi, ära tuues ka igakuiselt tasumisele kuuluva summa suuruse.

§ 423

ja 417 alusel on seadus üheselt sätestanud, et kohtuotsuse jõustumisel saadetakse see täitmiseks, mis tähendab, et menetluskulude tasumise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest. Seega süüdistatava taotluse rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad. 8. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes

§ 326lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata.

9. RÕS alusel määratud kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 4 Taotluse kohaselt oli kaitsetoiminguteks nõustamine ja apellatsiooni koostamine. Kulutatud ajaks on märgitud 45 minutit ja summaks koos käibemaksuga 49,20 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele. Taotluses märgitud toimingud on olnud vajalikud ja märgitud ajakulu saab hinnata mõistlikuks.

§ 185

lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Seega jääb kaitsja tasu summas 49,20 eurot Aleksei Svetlovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5