Obsah (14)

§ 667§ 664§ 660§ 390§ 652§ 378§ 460§ 381§ 235§ 377§ 173§ 654§ 643§ 666

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 31. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-1448 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) h

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et kostjal I ei olnud õigust maakohtu määrust vaidlustada ning maakohus on selle menetlusosalise määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Kostja I osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata. Kostja II esitatud määruskaebuse alusel tuleb maakohtu määrus

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, millega kohus kandis kinnistusraamatusse kostjale II kuuluvale kinnisasjale hageja kasuks käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ja kannab hagi tagamiseks kinnistusraamatusse kostja II nimele registreeritud kinnisasjale hageja kasuks eelmärke ja lisaks sellele märkuse, mis avalikustab kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Kostja II määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 7.

§ 664

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.

§ 664

lg-st 2 tuleneb, et kui 4 määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

§ 660

lg 1 järgi võib menetlusosaline maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. 7.

1. Ringkonnakohus leiab, et
2. jaanuari 2020 hagi tagamise määruse vaidlustamine hageja I poolt ei ole seadusest tulenevalt lubatud. Seadusest ei tulene õigust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega kohus on hagi menetlusse võtnud. Iseenesest võib pool

§ 390

lg 1 esimesest lausest tulenevalt esitada määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas. Samas saab

§ 660

lg-s 1 sätestatust lähtudes jaatada kaebeõigust üksnes siis, kui vaidlustatav määrus riivab või kitsendab määruskaebuse esitaja õigusi (vt ka Riigikohtu

1. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-4765, p 9.4;
2. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-17, p 16). 7.
4. mai 2019 kinnistu müügilepingu esemeks olev kinnistu, millele maakohus on seadnud käsutamise keelumärke, kuulub hetkel kinnistusraamatu kannetest nähtuvalt kostjale II. Hagi tagamise korras kinnistule käsutamise keelumärke seadmine ei kitsenda kostja I subjektiivseid õigusi. Maakohus on kostja I määruskaebuse seega ekslikult menetlusse võtnud. Määruskaebus tuleb vastavas osas jätta läbi vaatamata.
5. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrus tervikuna ning palutud maakohtu määrus tühistada.

§ 652

lg 8 ja § 659 järgi ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse õigusliku põhjendusega. 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus kinnisasjale keelumärke seadmisega

§ 378

lg-t 4, mille kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks teised võimalikud hagi tagamise abinõud ei taga käesolevas asjas hageja õigustatud huve piisavalt. 9.

1. Hageja on praeguses asjas esitanud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 alusel kinnistu müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõude. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja eesmärgiks kinnistu tagasisaamine kostjale I vara hulka. Sellest lähtuvalt on ringkonnakohtu hinnangul hagi praegusel juhul tagatav eelkõige eelmärkega (vt Riigikohtu
2. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 9.1). 9.
3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks. AÕS § 631 lg 2 esimese lause alusel võib eelmärke kinnistusraamatusse kanda ka hagi tagamise korras. Hagi esitajat kaitseb hagi tagamiseks sissekantava eelmärke korral AÕS § 63 lg 3 esimene lause, mille kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Sama kehtib AÕS § 63 lg 4 kohaselt sundtäitmise käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes. AÕS § 63 lg 3 teise lause kohaselt ei takista eelmärge erinevalt keelumärkest kannete 5 tegemist kinnistusraamatusse. Selliselt võimaldab eelmärge paindlikumalt kui keelumärge arvestada lisaks hageja huvidele ka kostja huvidega. 9.
4. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas hagi tagamiseks käsutuskeeldu nähtvaks tegeva keelumärke kinnistusraamatusse kandmine koormab kostjat II ebaproportsionaalselt

§ 378lg 4 mõttes.

Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb seetõttu tühistada osas, millega kohus hageja taotluse vastavas ulatuses rahuldas.

1. Hageja on
2. märtsil 2020 ringkonnakohtule esitatud seisukohas esitanud (alternatiivse) taotluse kanda keelumärke asemel kinnistusraamatusse eelmärge ja märkus, mis avalikustaks kostja II nimele registreeritud kinnisasja kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse ja selle sisu. 10.
3. Arvestades eelpool märgitut ning hageja
4. märtsi 2020 alternatiivseid taotlusi, peab ringkonnakohus võimalikuks teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hagi tagamise taotluse osaliselt ning kannab taotletud keelumärke asemel kinnistusraamatusse eelmärke. Ringkonnakohus lisab, et sellise määruse saab kohus teha ise omal algatusel (vt Riigikohtu
5. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 10). 10.
6. Riigikohus on leidnud, et hageja huvide kaitseks võib osutuda otstarbekaks kanda lisaks eelmärkele sisse ka märkus, mis avalikustab kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu (vt Riigikohtu
7. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 11). AÕS § 631 lg 7 järgi kantakse märkus kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul. Selliseks seaduseks võib lugeda ka

§ 378

lg 1 p 10, mis võimaldab kinnistusraamatus AÕS § 63 lg 1 p 4 kohase märkuse abil nähtavaks teha, et kohtus on pooleli kinnistusraamatusse kantud kinnistut puudutav kohtuvaidlus. Sellisel hagi tagamise abinõul on üldine seos ka AÕS § 631 lg 2 esimeses lauses ning lg 5 esimeses lauses nimetatud abinõudega (hagi tagamise korras võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke ja vastuväite). Sissekantav märkus tagab ka seda, et kolmas isik ei saa pärast kohtumenetluse lõppemist tugineda

§ 460

lg 2 kohaselt sellele, et tema suhtes praeguses asjas tehtav võimalik hagi rahuldav kohtulahend kolmanda isiku heausksuse tõttu ei kehtiks. Seega ei oleks hagejal märkuse sissekandmise korral eelduslikult vaja esitada uut hagi, kui kostja peaks kinnistu võõrandama, sest

§ 460

lg 1 kohaselt kehtiks praeguses asjas tehtav hagi rahuldav lahend ka üld- või eriõigusjärglase suhtes. Õigusjärgluse olemasolu tehakse vajaduse korral kindlaks TMS § 18 kohaselt. 10.

1. Kuivõrd hageja on
2. märtsil 2020 esitatud seisukohas palunud alternatiivselt kanda sisse eelmärge koos märkusega, peab ringkonnakohus hageja õiguste tagamise seisukohalt otstarbekaks kanda lisaks eelmärkele kinnistusraamatusse ka märkuse, mis avalikustab kostja II nimele registreeritud kinnistu kohta käiva poolelioleva kohtuvaidluse olemasolu. Seega kinnistusraamatusse tuleb koos eelmärkega sisse kanda ka märkus (AÕS § 63 lg 1 p 4).
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust täies ulatuses tühistada ning hagi tagamata jätta. Hagi tagamisel peab kohus tulenevalt

§ 381

lg-st 2 kontrollima, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud

§ 235mõttes.

Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt Riigikohtu

1. mai 6 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Väite põhistamisele ei esitata samasuguseid formaalseid ja sisulisi nõudmisi nagu faktiliste asjaolude tõendamisele hagimenetluses (Riigikohtu
2. märtsi 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-07, p 11). Hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist. Hagi tagamise menetluses hagi kohta tõendeid ei koguta ega hinnata (vt ka Riigikohtu
3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-16, p 16 koos selles viidatud praktikaga). Kuivõrd tagasivõitmise nõude kõigi eelduste esinemine on sisulise vaidluse lahendamise küsimus, ei ole võimalik hagi tagamise peale määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtul nimetatud asjaolude osas lõplikku seisukohta võtta. Ringkonnakohus siiski lisab, et tagasivõitmise hagi esitamise õigus on antud igale sissenõudjale, kellel on olemas täitedokument võlgniku vastu. See tähendab, et sissenõudja ei pea olema taotlenud täitemenetlust, et saada õigus tagasivõitmiseks. Pigem on tagasivõitmine just täitemenetlusväline toiming, mille eelduseks on siiski täitedokumendi olemasolu (täitemenetluse seadustiku eelnõu (143 SE, Riigikogu X koosseis) seletuskiri). Seega on hageja praegusel juhul õigustatud esitama kostjate vastu tagasivõitmise hagi täitemenetluse seadustikus ette nähtud alustel. 11.
4. Hageja on hagi tagamise avalduses tagatavat nõuet piisavalt põhistanud (

§ 381lg 1 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Hageja väidetud asjaolud on hagiavalduse põhjal omavahel kooskõlas ning hagis on viidatud asjakohaste tõendite olemasolule. Nõude olemasolu on hagiavalduse põhjal hagi tagamiseks piisavalt usutav. 11.

1. Hagi tagamise põhistatust (st kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuks muutumise oht) ei ole vaja eelmärke kinnistusraamatusse kandmise puhul kontrollida. AÕS § 631 lg 2 teise lause järgi ei ole hagi tagamise määruse alusel eelmärke kinnistusraamatusse kandmiseks nõutav, et eelmärke kinnistusraamatusse kandmist nõudev isik tõendaks eelmärkega tagatava nõude täitmise raskendamise või võimatuks muutumise ohtu (vt ka Riigikohtu
2. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-15902, p 9.2).

§ 377

lg 2 esimese ja teise lause järgi võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Hageja on hagis ning hagi tagamise taotluses ringkonnakohtu hinnangul siiski ka usutavaks teinud täitmise võimatuse, kui hagi jääb tagamata. 12. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. 13. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7 14. Osas, milles kohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata, saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 643lg 4; § 659).

Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada (

§ 390lg 1).

15. Tulenevalt

§ 666

lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse üks kohtunik. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8