S § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistust. 4 (neli) kuud Vastavalt KarS § 73 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tiia Schapel ei pane 1 (ühe) aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohaldada Tiia Schapeli suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Katseaja algust arvata alates 19.12.2019.a. 2 Asitõend - CD-plaat, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde.
lg 1 alusel välja mõista Tiia Schapelilt riigituludesse sundraha 810 eurot ja menetluskulud 574,40 eurot (joobe tuvastamise kulu 44 eurot, kaitsjatasu 530,40 eurot).
lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 1384,40 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena esimesel 11 kuul igakuiselt 116 eurot ja viimasel 12. kuul 108,40 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Tiia Schapel on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis tahtlikult 13.09.2018 kella 00.16 ajal Tallinnas Gonsiori 10A asuva maja juures mootorsõidukit KIA Picanto registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis (alkoholijoove, mis on verest tuvastatud ning alkoholisisaldusega ühes grammis veres 2, 46 milligrammi, laiendmääramatus+/- 0,06 mg/g). Sellise tegevusega rikkus Tiia Schapel liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ 3 nõudeid. Seega Tiia Schapel mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör on seisukohal, et süüdistatav T. Schapeli süü on kriminaalasjas kogutud materjalidega tõendamist leidnud, ta tuleb süüdi mõista KarS § 424 lg 1 järgi ning karistada rahalise karistusega 400 miinimumpäevamäära, so 4000 eurot, mis kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. Kaitsja leiab, et T. Schapeli süü ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Süüdistatav Tiia Schapel end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. KOHTU SEISUKOHT Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatava T. Schapeli süü KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. KarS § 424 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4). Vaidlust ei ole, et T. Schapel oli 13.09.2018 kella 00.16 ajal joobeseisundis ning istus Tallinnas, Gonsiori 10A asuva maja juures töötava mootoriga mootorsõiduki KIA Picanto registreerimismärgiga 028 AUX juhiistmel. Süüdistatava T. Schapeli ütlustest nähtuvalt 12.09.2018 õhtul tarvitas ta palju alkoholi. Tal tekkis õega tüli ning õde kutsus kohale politsei. Ta läks õue politseid ootama. Väljas oli jahe ning ta istus autosse ja käivitas mootori. Auto juurde tuli politsei, palus tal autost väljuda ning esitada dokumendid. Seejärel palus politsei tal nendega kaasa minna, kuna kaasas ei olnud indikaatorvahendit. Ta keeldus indikaatorvahendisse puhumast, kuna ei saanud aru, miks ta peaks seda tegema. Ta ainult istus autos ja kuhugi ei sõitnud. Ta viidi Wismari Haiglasse, kus paluti anda vereproov. Politseiametnikust tunnistaja M. K ütluste kohaselt oli ta 13.09.2018.a koos E. Klaasimäega patrullis ning nad said väljakutse seoses õdede vahelise tüliga kuhugi Gonsiori tänava piirkonda. Tegemist oli pitsarestorani ruumidega. Süüdistatava õde juhatas nad maja taha. Ta nägi liikuvat autot ja E. K peatas selle ning tõmbas lahti auto ukse. Siis ta nägi, et süüdistatav istus autos juhistmel. Auto liikus ca 5 m, ühe auto pikkuse võrra tõkkepuu suunas. Süüdistatav oli ilmsete joobetunnustega ning käitus üsna agressiivselt, keeldudes indikaatorvahendisse puhumast. Nad toimetasid süüdistatava Wismari Haiglasse. 4 Politseiametnikust tunnistaja E. K ütluste kohaselt said nad 13.09.2018.a M. K väljakutse Gonsiori tänava söögikohta, kus oli konflikt kahe joobes isiku vahel. Nad hakkasid otsima inimesi, kelle vahel konflikt oli toimunud. Nende juurde tuli naisterahvas, kes ütles, et teine osapool on väljas autos ja suunas nad hoovi viiva ukse poole. Väljudes nägi tunnistaja autot, mille mootor töötas. Auto hakkas väikesel kiirusel liikuma. Ta jooksis auto juurde, koputas mitu korda vastu klaasi. Kui ta jõudis auto esiotsa juurde, siis vehkis vist käega, et auto peatuks. Kuna oli eelnev informatsioon, et mõlemad konflikti osapooled on joobes ning auto liikus väljapääsu poole, siis ta pidi kiiresti tegutsema, et auto ei saaks ära sõita. Auto sõitis ca 3-5 meetrit enne peatumist. Autot juhtis süüdistatav, kes oli ilmsete joobe tunnustega ning ei allunud korraldustele. Juht keeldus puhumast indikaatorvahendisse ning tõenduslikku alkomeetrisse ning ja nad toimetasid süüdistatava Wismari haiglasse. 13.09.2018.a. indikaatorvahendi kasutamise protokollist indikaatorvahendisse puhumast /kd I, tl 28/. nähtuvalt T. Schapel keeldus 13.09.2018 joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 1294T ja 19.09.2018.a. uuringuaktist nähtuvalt tuvastati T. Schapeli ühes grammis veres 2,46 milligrammi, laiendmääramatus+/0,06 mg/g) etanooli /I kd lk 31-32/. Tunnistaja T S ütluste kohaselt oli tal õega äritüli. Õde tarvitas alkoholi ja oli purjus. Ta kutsus politsei seda tüli lahendama. Ta ütles politseile, et teine osapool istub autos ja nad suundusid maja taha. Väljas suundus üks politseinik kohe seisva auto juurde, kus õde istus ning käskis tal autost väljuda. Tema jäi ukse juurde ja auto juurde ei läinud. Õde ei oleks saanud sealt ära sõita, kuna tõkkepuu avamiseks on pult, mille ta võttis õelt ära ja sellest saigi nende tüli alguse. Kohus ei arvesta tõendina süüdistatava Tiia Schapeli ja tunnistaja T S ütlusi, kuna need on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nende ütlused on ümber lükatud tunnistajate M. K ja E. K ütlustega, milles kohtul puudub alus kahelda. Tunnistaja T S ütlused on vastuolus ka asitõendi vaatlusprotokolliga. Tunnistaja kohtus antud ütluste kohaselt ei olnud süüdistataval võimalik kuhugi sõita, kuna ta oli ära võtnud tõkkepuud avava puldi. Asitõendi - Häirekeskusele tehtud kõne salvestuse - vaatlusprotokollist nähtub, et tunnistaja kutsub politsei, kuna neil tekkis konflikt õega, kes väidab, et tunnistaja on ära võtnud tema auto võtmed ja puldi, kuid ta ei ole seda teinud /I kd tl 25-27/. Kohus ei arvesta tõendina ka kaitsja poolt esitatud fototabeleid, kuna nendest ei nähtu, kus ja millal on fotod tehtud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et T. Schapeli süü on täielikult tõendatud tunnistajate M. K ja E. K ütlustega ning kirjalike tõenditega. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et mootorsõiduk, mille juhi kohal oli süüdistatav T. Schapel, liikus. Liiklusseaduse § 2 p 41 kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega on kriminaalasjas kogutud tõenditega T. Schapeli süü leidnud tõendamist ja tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 1 järgi. KarS § 424 lg 1 subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et T. Schapel pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime otsese tahtlusega ning seda kinnitavad süüdistatava ütlused, kes kinnitab, et enne sõidukisse istumist oli ta tarvitanud palju alkoholi. 5 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T. Schapeli poolt KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendatud. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuna tal puudub sissetulek ning karistus ei ole täidetav. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada vangistusega. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011 otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Süüdistatava karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus asub seisukohale, et T. Schapelile tuleb mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Tegemist on kriminaalkorras karistamata kindla elukohaga isikuga. Seetõttu leiab kohus, et vangistuse ärakandmine T. Schapeli poolt ei ole otstarbekas ning karistuse eesmärke on võimalik saavutada KarS § 73 sätete kohaldamisega. T. Schapeli suhtes tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 1, 3, 6 ja 9 kohaselt kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka joobe tuvastamise kulu 44 eurot ja kaitsjatasu 530,40 eurot.
Schapelilt välja mõista riigituludesse menetluskulud 574,40 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 810 eurot. Kokku tuleb T. Schapelilt välja mõista menetluskuludena 1384,40 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.