) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastada poole riigilõivust, s.o 750 eurot. 2 KOHTU SEISUKOHT 3.
lg 1 I ja II lause sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga ning kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 I lause järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. 4.
lg 1 I lause alusel märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ka menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissi p-s 9 leppisid pooled kokku, et kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda ning kostjad hüvitavad hageja menetluskulud vastavalt kompromissi p-s 4 sätestatule. Kompromissi p 4 järgi kohustuvad kostjad solidaarselt tasuma hagejale hageja menetluskulud 1470 eurot (sh pool riigilõivust ning hageja lepingulise esindaja kulu). Eeltoodut arvestades tuleb kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda ja hageja menetluskulud 1470 euro ulatuses (sh pool riigilõivust ning hageja lepingulise esindaja kulu) solidaarselt kostjate kanda ning hageja ülejäänud menetluskulud tema enda kanda. 5.
lg 2 p 1, lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb hagejale tagastada pool riigilõivust, s.o 750 eurot. 6.
lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel, samuti
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.