Obsah (4)

§ 331§ 477§ 333§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-12715 Tsiviilasi OÜ MÜÜGIEK

) § 331 lg 1 tingimused avalduse menetlemiseks ei olnud täidetud. MTA oleks saanud esitada vastuväited UAB Rusbelita nõudele kava esialgsel kinnitamisel. Oluliste asjaolude õigeaegselt esitamata jätmine ja nendele hilisem tuginemine viitab menetlusõiguste kuritarvitamisele. Nii ettevõtjal kui saneerimisnõustajal tuli esitada oma seisukohad MTA hilinenud vastuväidetele, lisaks pidanuks UAB Rusbelita seaduslik esindaja andma kohtuistungil selgitusi. Kõik nimetatud toimingud pikendavad menetlust; 2) puudus MTA avalduse rahuldamiseks ja saneerimiskava kinnitamata jätmiseks alus. MTA väited on oletuslikud ega anna alust järeldada, et UAB-l Rusbelita ei ole nõuet ettevõtja vastu. Ka saneerimisnõustaja on selgitanud, et tal ei olnud põhjust ettevõtja esitatud andmetes kahelda; 3) ei ole ettevõtjale antud võimalust oma kohustust tõendada. Ettevõtja teatas 11.12.2019, et UAB Rusbelita seaduslik esindaja Riĉardo Žurinsko on nõus andma kohtuistungil selgitusi. Kohus ei pidanud selgituste andmist vajalikuks. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud ettevõtja 11.12.2019 ja saneerimisnõustaja 23.12.2019 selgitusi tehingu kohta. Ettevõtja on olnud koostöövalmis, otsinud võimalusi ettevõtluse arendamiseks (sõlminud täiendavad lepingud, et suurendada käivet, pakkunud enda poolt lisafinantseerimise võimalusi), aktiivselt suhelnud ja andud infot, kuid MTA pole andnud talle selgeid vastuseid, koostöö on sisuliselt välistatud ning vahetult peale 20.01.2020 kohtumäärust asuti uuesti kontosid arestima. Selle tulemuseks on pankrot, kuid kuna kogu põhivara väärtus on 60 270 eurot, siis on mõistetamatu, miks on seda eelistatud saneerimisele. SANEERIMISNÕUSTAJA SEISUKOHT

1. Saneerimisnõustaja O. Kuklase esitas määruskaebuse kohta seisukoha, mille kohaselt: 1) ei olnud saneerimisnõustajal vaatamata kahtlustele alust UAB Rusbelita nõuet vaidlustada. UAB Rusbelita ja ettevõtja vahelise lepingu oleks saneerimisnõustaja saanud panna kahtluse 4 alla juhul, kui see oleks vastuolus tõendite ja/või Eesti avaliku korraga ning taoliste lepingute aktsepteerimine oleks vastuolus Eesti õigussüsteemi ja selle põhiväärtustega. MTA vaidlustas nõude peale seda, kui saneerimiskava oli vastu võetud. UAB Rusbelita seaduslik esindaja R. Žurinsko on võimalik kohtus vande all üle kuulata ning vajadusel pöörduda ka õiguskaitseorganite poole. Saneerimisnõustaja on palunud MTA-l esitada oma kahtluste tõendamiseks tõendid, mida MTA pole seni esitanud; 2) on ettevõtja majandusolukord peale saneerimiskava kinnitamist oluliselt muutunud. Nõustajal ei ole võimalik hinnata, kas ettevõtja suudab saneerimistoimingutega seotud vaidlustuse tõttu saneerimiskava täita. Maksuvõlad on kasvanud, kuid olukorras, kus ettevõtja tegevus on olnud saneerimismenetlusest ja MTA sanktsioonidest pikka aega häiritud, on see loogiline. Pankrot ei oleks ei võlausaldajatele ega ettevõtjale parem lahendus kui saneerimine. VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD
2. Müügiekspert Invest OÜ toetab määruskaebust. Seisukoha kohaselt oleksid saneerimisega kõige paremini tagatud kõikide võlausaldajate huvid. Ettevõtja suudaks edasi tegutseda. Alternatiiviks on pankrot, kus võlausaldajatel oleks võimalik tagasi saada murdosa summadest.
3. Almet OÜ toetab määruskaebust.
4. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud. Seisukoha kohaselt: 1) esitas maksuhaldur avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks SanS § 26 järgi tähtaegselt (vastuväide saneerimiskava vastuvõtmisele 21.10.2019, seisukoht kohtule 25.10.2019, tähtaeg saneerimiskava kinnitamiseks oli 28.10.2019). Saneerimiskava kinnitamiseks pidas kohus kohtuistungi ning nii ettevõtja kui maksuhalduri seisukohtade esitamine toimus SanS § 28 lg 4 alusel. Maksuhaldur esitas seisukohad koos tõenditega nii varakult kui võimalik ning tuginedes asjaoludele, mis ilmnesid ettevõtja esitatust. Lahenduse viibimise põhjustasid ettevõtja vastuolulised selgitused. Saneerimisseaduse kohaselt ei ole võlausaldajal võimalik saneerimismenetluse ajal esitatud nõuete osas vastuväiteid esitada. Saneerimiskava vastu hääletamisel lähtus maksuhaldur saneerimiskavas esitatud asjaoludest. Maksuhalduril ei ole võimalik kõiki ettevõtja tehingupartneritega seotud asjaolusid kontrollida, võlausaldaja juhtis kohtu tähelepanu asjaoludele tuginedes SanS § 28 lg-le 5; 2) on kohus toonud välja asjaolud, mis kinnitavad, et UAB Rusbelita nõue ei ole SanS § 43 tähenduses usutav. Ettevõtjale anti võimalus kohustust tõendada. Kohus korraldas 18.10.2019 kohtuistungi ja esitas ettevõtjale mitu nõuet asjaolude selgitamiseks. Ettevõtja ei suutnud nõude olemasolu tõendada ning esitas tegelikkusele mittevastavat informatsiooni ja tõendeid; 3) ei saa nõustuda väitega, et MTA ei ole andnud ettevõtjale selgeid vastuseid ja et koostöö on välistatud. Ettevõtjal oli võimalik tutvuda kõikide maksuhalduri seisukohtadega. Ettevõtja pakkus lisafinantseerimisi võimalusi, kuid ei võtnud vastu meetmeid, mis oleksid ettevõtja selgitatut kinnitanud. Kohus märgib õigesti, et ettevõtja täitis teadlikult kohustusi valikuliselt, jättes täitmata kohustused MTA ees olukorras, kus ettevõtjal oli võimekus maksuvõlg tasuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. 5 Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas

§-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatuga ei korda ringkonnakohus kõiki maakohtu määruses esitatud põhjendusi.

1. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 12.
2. Maakohus jättis saneerimiskava kinnitamata SanS § 28 lg 5 p 1 alusel, kuna leidis, et võlgnik on rikkunud SanS §-s 9 sätestatud ettevõtja vannet ning esitanud kohtule valeandmeid võlgniku kohustuste kohta. Seejuures viitas maakohus MTA seisukohale, milles taotleti saneerimiskava kinnitamata jätmist. Määruskaebuses leitakse, et kuna MTA esitas vastuväite SanS § 26 p-s 1 ettenähtud tähtaega rikkudes, siis ei tohtinuks maakohus sellega arvestada (

§ 331lg 1).

Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt esitas MTA seisukoha saneerimiskavale 25.10.2019 (I kd, tl 104108), milles ta vaidles saneerimiskavale vastu. Nimetatud seisukoht on esitatud SanS §-s 26 ja § 10 lg 2 p-s 3 ettenähtud tähtaja jooksul. Asjaolu, et konkreetse vastuväite, millele maakohus tugines saneerimiskava kinnitamata jätmisel, esitas MTA 29.11.2019 (II kd, tl 106-108), ei anna alust järeldada, et maakohus ei tohtinuks sellega arvestada. Saneerimisavalduse läbivaatamine toimub hagita menetluse sätete järgi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Maakohus on asja läbivaatamisel eelnimetatud sätetest juhindunud ning määruskaebuse esitaja väide menetlusõiguste kuritarvitamisele MTA poolt on põhjendamatu. Maakohtu 18.11.2019 istungi protokollist (II kd, tl 1-2) nähtuvalt andis maakohus saneerimisnõustajale täiendava tähtaja saneerimiskava täpsustamiseks ning sellest tulenevalt MTA-le täiendava tähtaja täpsustusele vastamiseks. Võlgnik esitas maakohtule seisukoha 15.11.2019 (II kd, tl 4-22) ning saneerimisnõustaja 25.11.2019 (II kd, tl 38-40). Seejärel esitas MTA täiendava seisukoha 29.11.2019 (II kd, tl 48-69), milles vaidlustas UAB Rusbelita nõude 441 560 eurot. Eelnevast nähtub, et MTA 29.11.2019 seisukoht on esitatud maakohtu nõudel ja

§ 477nõudeid järgides.

18.11.2019 kohtuistungi protokollist nähtuvalt menetlusosalised kohtu antud tähtaegadele vastuväiteid (

§ 333

) ei esitanud, kuigi ka kohtuistungil arutati kinnistute ostmisega seonduvaid asjaolusid. Samuti ei ole võlgnik pärast MTA 29.11.2019 seisukoha esitamist ja kohtu poolt selle asja materjalide juurde võtmist, kohtu tegevusele vastuväidet esitanud, kuigi on esitanud maakohtule mitmeid seisukohti (näiteks 02.12.2019; 09.01.2020). Seega on võlgnik

§ 333

lg 2 kohaselt kaotanud õiguse tugineda määruskaebuses kohtu tegevusele MTA 29.11.2019 vastuväitega arvestamisel. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui ei kohalduks

§ 333

lg 2, oli maakohtu poolt MTA 29.11.2019 seisukoha võtmine asja materjalide juurde põhjendatud, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei põhjustanud see asja lahendamise venimist ning MTA-l oli ka mõjuv põhjus (kohtu korralduse täitmine) seisukoha hilisemaks esitamiseks. 12.

1. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetada, kuna võlgnik on esitanud valeandmeid oma kohustuste kohta. Konkreetselt on võlgnik kinnitanud, et UAB-l Rusbelita on tema vastu nõue summas 441 560 eurot, mis põhineb 10.01.2018 lihtkirjalikul lepingul, millega võlgnik ostis 4 kinnistut. Maakohus on nimetatud nõudega seonduvaid asjaolusid käsitlenud määruse leheküljel 8 ning asunud põhjendatud seisukohale, et võlgniku sellekohased väited ei ole usutavad, kuna nõude alus ja suurus on ebaselge. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega. 6 Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et maakohtu vastavad põhjendused on kooskõlas MTA 29.11.2019 ja 11.12.2019 seisukohtades ja nendele lisatud tõendites kajastatuga. Ühtegi tõendit ega usutavat põhjendust, mis kummutaks maakohtu järeldused, ei ole võlgnik maakohtu menetluses ega määruskaebuses esitanud. Seega on kõik võlgniku vastuväited paljasõnalised ning puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. Põhjendatud ei ole ka see määruskaebuses esitatud väide, et võlgnikule ei antud võimalust oma kohustuste tõendamiseks. Võlgniku 11.12.2019 vastusele (II kd, tl 137-138) ei ole lisatud ühtegi tõendit ning selles puuduvad usutavad selgitused, miks sõlmiti kinnistute ostulepingud lihtkirjalikus vormis ning miks toimusid sularahamaksed summas 757 170 eurot 10.01.2018 sõlmitud lepingu täitmiseks
2. aastal. Seejuures ei ole võlgnik lükanud ümber ka seda MTA tõendatud seisukohta, et UAB-le Rusbelita lepingus märgitud kinnistuid ei kuulunudki. UAB Rusbelita vastuses määruskaebusele esitatud tõendamata väited ei anna samuti alust maakohtu määruse tühistamiseks.
3. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja