Pankroti väljakuulutamise päeval avaldatud pankrotiteate järgi pidid kõik võlgniku võlausaldajad teatama pankrotihaldurile enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu sõltumata nende tekkimise alusest ja täitmise tähtajast hiljemalt kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest (t 11). Kostja ei esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust ega vara välistamise nõuet eelnimetatud tähtaja jooksul (so hiljemalt 27.09.2015.
lg 1 järgi peab haldur kaitsma kõigi võlausaldajate ja võlgniku õigusi ja huve ning tagama seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse, mille peamiseks eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Selleks peab haldur mh korraldama pankrotivara realiseerimise enampakkumisel või muul suuremat kasu andval viisil (
Võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-15-17685 hagi õigeksvõtmise ja selle 3 alusel tehtud Pärnu Maakohtu 30.11.2015.a otsuse tagajärjel tekkinud õiguslik ebaselgus takistab aga võlgniku pankrotivara (21.10.2003.a lepingust tulenevate õiguste ja nõuete) realiseerimist. Esiteks puudub liisinguandjal (eriti arvestades maakohtu 17.04.2018.a määrust ja selles avaldatud seisukohti) kindlus, et ta võib 21.10.2003 a sõlmitud lepingu lõpetada ja korteriomandi realiseerida kokkuleppel hagejaga (ilma kostja nõusolekuta). Teiseks ei saa Pärnu Maakohtu 17.04.2018.a määrust ja selles avaldatud seisukohti arvestades välistada, et maakohus keelab uuesti korteriomandi (või selle ½ mõttelise osa) realiseerimise, kui liisinguandja ja hageja seda kokkuleppel jätkavad. Seetõttu leiab hageja, et tal on õiguslik huvi võlgniku poolt tsiviilasjas nr 215-17685 hagi õigeksvõtu tühisuse tuvastamise vastu, et kõrvaldada võlgniku pankrotivara realiseerimisel ilmnenud takistused. Hagi õigeksvõtt on käsitletav võlgniku tehinguna 12. Riigikohus on 04.04.2018.a otsuses kohtuasjas nr 2-16-7541 (p-d 11 ja 15) selgitanud, et hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet. Ehkki hagi õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming, on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing TsÜS § 67 tähenduses, milles väljendub isiku tahteavaldus tuua kaasa kindel õiguslik tagajärg. Sellest tulenevalt leidis Riigikohus, et võlgniku avaldus hagi õigeksvõtu kohta on tagasivõidetav
Samuti selgitas Riigikohus, et hagi õigeksvõtu kehtetuks tunnistamine ei tähenda selle alusel tehtud kohtuotsuse kehtetuks tunnistamist, kuid hagi õigeksvõtu alusel tehtud kohtuotsus ei ole sellisel juhul sundtäidetav ning juba täidetud kohtuotsuse alusel üle antu tuleb tagastada
Riigikohtu otsusest saab samuti järeldada, et pankrotihaldur peab esitama nõude võlgniku poolt hagi õigeksvõtmise kehtetuks tunnistamiseks (või selle tühisuse tuvastamiseks) vastava kohtumenetluse hageja vastu. Hagi õigeksvõtt tsiviilasjas nr 2-15-17685 on tühine
Vastavalt eeltoodule on võlgniku poolt hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-15-17685 käsitletav tehinguna. Hageja arvates on vastav tehing tühine
14.
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt moodustub võlgniku varast tema pankroti väljakuulutamisega pankrotivara, mille valitsemise õigus läheb üle pankrotihaldurile. Tulenevalt TsÜS §-st 66 ja
§-st 108 kuuluvad pankrotivarasse ka võlgniku poolt enne pankroti väljakuulutamist sõlmitud lepingutest tulenevad rahaliselt hinnatavad õigused, mida saab pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist
See kehtib ka võlgniku poolt sõlmitud liisingulepingutest tulenevate liisinguvõtja õiguste ja kohustuste kohta, mida kinnitavad ka
Ka Riigikohus on rõhutanud, et põhimõtteliselt muutub kogu füüsilisest isikust pankrotivõlgniku vara pankrotivaraks ning et pankrotivara hulka ei kuulu
lg 3 järgi üksnes selline vara, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet (nt 29.10.2012.a määrus kohtuasjas nr 3-2-1120-12 p 10).
lg 1) ning füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (
lg 1 p 3).
lg 2 järgi on võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing tühine.
lg 6 kohaselt võib füüsilisest isikust võlgnik käsutada pankrotivara halduri nõusolekul ning halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. 17. Hageja arvates saab võlgniku poolt hagi õigeksvõtmist tsiviilasjas nr 2-15-17685 käsitleda käsutustehinguna, mis on tühine
lg-te 2 ja 6 alusel, kuna see tehti võlgniku poolt pärast tema pankroti väljakuulutamist ilma hageja (pankrotihalduri) nõusolekuta.
Sarnaselt on õiguskirjanduses leitud, et tühised on ka sellised käsutuskeeluga vastuolus olevad käsutustehingud, mille puhul asendatakse ühe poole tahteavaldus kohtulahendiga. Alternatiivselt on hagi õigeksvõtt tsiviilasjas nr 2-15-17685 tühine TsÜS § 87 alusel 19. Kui kohus asub vaatamata eeltoodule seisukohale, et hagi õigeksvõtmist tsiviilasjas nr 215-17685 ei saa käsitleda käsutustehinguna, on see hageja arvates tühine TsÜS § 87alusel. Viidatud sätte järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. 20.
lg 1 p 3 keelab füüsilisest isikust võlgnikul teha pärast tema pankroti väljakuulutamist mistahes tehingud ja toiminguid seoses pankrotivaraga (ilma halduri nõusolekuta), vastavaid tehinguid ja toiminguid saab
See kehtib ka pankrotivaraga seotud kohtumenetluses tehtavate toimingute kohta - võlgniku pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (
lg 1 p 2), kusjuures haldur osaleb sellistes vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt iseseisvalt oma nimel, mitte võlgniku esindajana (
-st üheselt keeld rahuldada võlausaldajate nõudeid pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist muul viisil kui
-s sätestatud korras.
lg 1 järgi võivad võlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult samas seaduses sätestatud korras. Sama seaduse § 93 lg 1 järgi on võlausaldajad kohustatud teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast, hiljemalt kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest. Võlausaldajate nõuete rahuldamine toimub pankrotimenetluses kinnitatud jaotusettepaneku alusel vastavalt
§-s 153 sätestatud rahuldamisjärkudele. 5 23. Hageja arvates tuleneb eeltoodud sätetest keeld rahuldada enne pankroti väljakuulutamist tekkinud võlausaldajate nõudeid võlgniku vara arvel tema pankrotimenetluse väliselt. Praegusel juhul esitas aga kostja 2015.a novembris (so 4 kuud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist) tsiviilasjas nr 2-15-17685 võlgniku vastu väidetavast seltsingulepingust tuleneva ja enne võlgniku pankroti väljakuulutamist tekkinud võlaõigusliku nõude (väidetava seltsinguvara jagamise nõude) ning võlgnik rahuldas vastava nõude hagi õigeksvõtmisega võlgniku pankrotimenetluse väliselt. Hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-15-17685 on ka sellel põhjusel vastuolus seadusest tuleneva keeluga ja seega TsÜS § 87 järgi tühine. Hagi eseme täiendamine 24.Faktilised asjaolud on pärast hagi esitamist ja selle menetlusse võtmist muutunud. Nimelt nähtub kinnistusraamatust, et x asuva korteriomandi (edaspidi: Korteriomand) registriosa III jakku on 24.09.2018.a kantud sisse eelmärge ½ suuruses mõttelises osas omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks kostja kasuks (lisa 1). Kande alusena on viidatud 10.07.2018.a kinnistamisavaldusele ja 30.08.2018.a kohtumäärusele. Kinnistusraamatu kandes viidatud 30.08.2018.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-18-11989 (lisa 2) nähtub, et 10.07.2018.a kinnistamisavalduse esitas kostja, kes taotles enda kasuks eelmärke sisse kandmist Pärnu Maakohtu 30.11.2015.a otsuse alusel tsiviilasjas 2-15-17685, mis põhineb hagi õigeksvõtmisel võlgniku poolt, mille tühisuse tuvastamist hageja käesolevas asjas taotleb. Seega on eelmärge kostja kasuks kantud sisse just Pärnu Maakohtu 30.11.2015.a otsuse alusel tsiviilasjas 2-15-17685, ehkki kinnistusraamatu kandes ei ole seda otseselt märgitud. Hageja jäi 11.07.2018.a hagiavalduses esitatud nõude juurde ning palub tuvastada võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-15-17685 hagi õigeksvõtmise tühisuse. Tulenevalt asjaolude muutumisest (Pärnu Maakohtu 30.11.2015.a otsuse alusel tsiviilasjas 2-15-17685 on kinnistusraamatusse 24.09.2018.a kantud kostja kasuks eelmärge Korteriomandi ½ suuruse mõttelise osa omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks) täiendab hageja käesolevaga hagi eset ja esitab kostja vastu täiendavalt nõude nõusoleku saamiseks kostja kasuks 24.09.2018.a sisse kantud eelmärke kustutamiseks ning kostja nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega. Hageja leiab, et kostja peab andma nõusoleku tema kasuks sisse kantud eelmärke kustutamiseks tulenevalt võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-15-17685 hagi õigeksvõtmise tühisusest (vt allpool p 78). Alternatiivselt on kostja kohustatud andma nõusoleku eelmärke kustutamiseks AÕS § 63 lg 5 alusel, kuna see kahjustab võlgniku kasuks sisse kantud eelmärget (vt allpool p 9-12) või AÕS § 65 lg 1 alusel, kuna vastav kanne on materiaalõiguslikult ebaõige ning tehtud ilma puudutatud isikute nõusolekuta (vt allpool p 13-19). Hageja saab võlgniku asemel nõuda kostjalt nõusolekut eelmärke kustutamiseks. Võlgniku pankroti väljakuulutamisega moodustus tema varast pankrotivara, mille valitsemise ja käsutamise õigus läks üle hagejale (pankrotihaldurile), kes teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes (
Riigikohus on selgitanud, et nendest sätetest tulenevalt on halduril mh õigus esitada tagasivõitmise hagisid ja ka muid nõudeid, mh tugineda võlgniku tehtud tehingute tühisusele ja nõuda tehingute alusel üleantu tagastamist (nt lahend nr 3-2-1-80-05 p 13). Praegusel juhul kuuluvad võlgniku pankrotivarasse mh Korteriomandi osas võlgniku ja AS SEB Liising vahel 21.10.2003.a sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused ning nimetatud lepingust tuleneva omandi üleandmise nõude tagamiseks võlgniku kasuks seatud eelmärge. Seega on hagejal õigus esitada võlgniku asemel ka nimetatud lepingu ja eelmärkega seonduvaid nõudeid. Kostja on kohustatud andma nõusoleku eelmärke kustutamiseks tulenevalt tsiviilasjas nr 2-15-17685 hagi õigeksvõtmise tühisusest 6 25. Riigikohus on 04.04.2018.a otsuses tsiviilasjas nr 2-16-7541 (p 16) selgitanud, et hagi õigeksvõtu kehtetuks tunnistamine ei tähenda hagi õigeksvõtu alusel tehtud kohtuotsuse kehtetuks tunnistamist, kuid sellise kohtuotsuse sundtäitmine pärast hagi õigeksvõtu kehtetuks tunnistamist ei ole lubatav ning kui otsus on juba täidetud, on õigustatud poolel õigus nõuda kohtuotsuse alusel üleantu tagastamist
MS § 474 lg 2 esimese lause järgi, mis reguleerib viivitamatu sundtäitmisega saadu tagastamist juhul, kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse. Hageja hinnangul kehtib eeltoodu ka hagi õigeksvõtu tühisuse tuvastamise korral. Seega tsiviilasjas 2-15-17685 hagi õigeksvõtu tühisuse tuvastamisel saab kostjalt nõuda selles asjas jõustunud kohtuotsuse alusel saadu tagastamist, so Pärnu Maakohtu 30.11.2015.a otsuse alusel kinnistusraamatusse 24.09.2018.a sisse kantud eelmärke kustutamist. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Alternatiivselt on kostja kohustatud andma nõusoleku eelmärke kustutamiseks AÕS § 63 lg 5 või AÕS § 65 lg 1 alusel Eelmärke kustutamise nõue AÕS § 63 lg 5 alusel 26. Vastavalt AÕS § 63 lg-le 3 on asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab (see ei takista kannete tegemist kinnistusraamatusse). AÕS § 63 lg 4 järgi kehtib see ka kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes. Õiguskirjanduse kohaselt kahjustavad või piiravad eelmärkega tagatavat nõuet sellised käsutused, mis tagatud õiguse maksmapaneku välistavad või seda kitsendavad, kusjuures hõlmatud on ka hilisema eelmärke või mõne muu märke seadmine teise võlausaldaja kasuks. Kinnistusraamatust nähtub, et 15.12.2003.a kanti kinnistusraamatusse omandi ülekandmist tagav eelmärge võlgniku kasuks, mis on kehtiv praeguseni (registriosa III jao esimene kanne). Võlgniku kasuks sisse kantud eelmärge oli kehtiv nii Pärnu Maakohtu 30.11.2015.a otsuse tegemise ajal kui ka kostja kasuks eelmärke sissekandmise ajal ning see on kehtiv ka praegu. Seega kahjustab kostja kasuks eelmärke seadmine ja sissekandmine võlgniku kasuks varasemalt sissekantud ja endiselt kehtivat eelmärget, mistõttu on kostja kasuks eelmärke seadmine AÕS § 63 lg-te 3 ja 4 alusel tühine. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et Pärnu Maakohus kohustas 30.11.2015.a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-17685 võlgnikku andma nõusolek tema kasuks sissekantud eelmärke kustutamiseks ja uue eelmärke sissekandmiseks omandi üleandmise nõude tagamiseks võrdsetes mõttelistes osades võlgniku ja kostja kasuks. Nagu eespool (p 6) näidatud, moodustus võlgniku varast tema pankroti väljakuulutamisega 27.07.2015.a pankrotivara, mille valitsemise ja käsutamise õigus, sh pankrotivaraga seotud kohtumenetlustes osalemise õigus läks üle hagejale (pankrotihaldurile). Seejuures tuleneb
-1 lgst 1 üheselt, et haldur ei osale sellises menetluses mitte võlgniku esindajana, vaid võlgniku asemel iseenda nimel enda ametiülesannetest tulenevalt (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-76-16 p 13). Seega ei saa võlgnik pärast tema pankroti väljakuulutamist pankrotivara käsutada (sh teostada võlgniku kasuks seatud eelmärkest tulenevaid õigusi) ning tema sellekohase nõusoleku asendamisel kohtulahendiga ei ole mingit õiguslikku tähendust. Pärnu Maakohtu 30.08.2018.a määruses tsiviilasjas nr 2-18-11989 esitatud vastupidine seisukoht (mis põhineb ekslikul käsitlusel, et pankrotihaldur on võlgniku seaduslik esindaja) on ebaõige. AÕS § 63 lg 5 kohaselt, kui käsutamine on sama paragrahvi 3. ja 4. lõikes sätestatud alustel tühine, võib isik, kelle kasuks eelmärge kinnistusraamatusse on kantud, nõuda isikult, kelle kasuks on 7 kinnistatud asjaõigus või märked, nõusolekut eelmärkega tagatud nõude täitmiseks vajaliku kande tegemiseks või kustutamiseks. Seega on eelmärke järgi õigustatud isikul õigus nõuda tema õigusi kahjustavate (tühiste) käsutuste alusel kinnistusraamatusse kantud õiguste kõrvaldamist, et realiseerida eelmärke järgi õigustatud nõuet. Õiguskirjanduse kohaselt on selline nõusolek hagetav ka siis, kui eelmärkega tagatud sooritusnõue (praegusel juhul võlgniku nõue AS-i SEB Liising vastu omandi üleandmiseks) muutub sissenõutavaks hiljem. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nõusolekut kostja kasuks sissekantud eelmärke kustutamiseks ja kostja sellekohase nõusoleku asendamist kohtuotsusega. Eelmärke kustutamise nõue AÕS § 65 lg 1 alusel 27. Hagejal on õigus nõuda kostjalt nõusolekut eelmärke kustutamiseks ka AÕS § 65 lg 1alusel, mille kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Nimelt on kostja kasuks tehtud eelmärke kanne ebaõige nii materiaalõiguslikult kui ka põhjusel, et vastav kanne tehti ilma puudutatud isikute nõusolekuta. Eelmärge on AÕS § 63 lg 1 p-st 1 tulenevalt nõude täitmist tagav tagatis, mis on nõudega lahutamatult (aktsessoorselt) seotud (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-97-06 p 25). Omandi ülekandmist tagav eelmärge on seega lahutamatult seotud omandiõiguse üleandmise nõudega, mille täitmist märge tagab (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57-11 p 23). Hageja andmetel ei ole kostjal Korteriomandi ½ mõttelise osa omandi üleandmise nõuet ei võlgniku ega ka Korteriomandi praeguse omaniku (AS SEB Liising) vastu, mille täitmist saaks kostja kasuks sissekantud eelmärge tagada. Siinkohal rõhutab hageja, et võlgniku ja AS SEB Liising vahel 21.10.2003.a sõlmitud lepingust tulenevad liisinguvõtja õigused, sh õigus nõuda lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisel liisinguandjalt Korteriomandi omandi ülekandmist (nn omandamisõigus), kuulusid ja kuuluvad endiselt võlgniku pankrotivarasse. Võlgnik ei ole 21.10.2003.a lepingust tulenevaid liisinguvõtja õigusi (sh omandi üleandmise nõuet AS-i SEB Liising vastu) kostjale üle andnud ning võlgniku tahteavaldust nimetatud õiguste ja nõude üleandmiseks ei ole ka kohtulahendiga asendatud. Pärnu Maakohtu 30.11.2015.a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-17685 kohustati võlgnikku andma nõusolek üksnes eelmärke kustutamiseks ja uue eelmärke sissekandmiseks. Seega ei asendanud kohus võlgniku tahteavaldust liisinguvõtja õiguste (sh omandi üleandmise nõude) üleandmiseks kostjale ning maakohtu otsust ei saa sellisena laiendavalt tõlgendada, eriti arvestades, et TsÜS § 6 lg 3 järgi tuleb iga õigus anda üle eraldi. Kuna kostjal ei ole Korteriomandi ½ mõttelise osa omandi üleandmise nõuet, on sellise (olematu) nõude tagamiseks sissekantud eelmärge materiaalõiguslikult ebaõige. Teiseks ei vasta kostja kasuks sissekantud eelmärge Pärnu Maakohtu 30.11.2015.a otsusele, mille alusel see sisse kanti. Nimetatud kohtuotsusega kohustati võlgnikku andma nõusolek (
lg 6 järgselt on vara välistamise või hüvitise nõude aegumistähtaeg üks aasta pankrotiteate ilmumisest arvates. Kuna vara omanik AS SEB Liising on tähtaegselt vara välistamise taotluse pankrotihaldur M.Kruppile esitanud ning pankrotihaldur ei ole seda taotlust vaidlustanud, siis on vara välistamine jõustunud ehk vara on välistatud pankrotivarast. Seda tõendab ka asjaolu, et haldur M.Krupp pole kunagi tegelikkuses korteriomandit xnn valitsenud ehk hallanud, kuna pole teinud ühegi kuu liising-, üüri- ega kindlustusmakset. Kõik need on teostatud kostja poolt (vajadusel võib kostja kõik need maksekorralduse koopiad esitada kohtule, kuna neid on aga mitmeid kümneid ja et mitte koormata kohtumaterjalide andmemahtu, teeb kostja seda vaid kohtu soovil /kõikide maksete teostamist kostja poolt saab kinnitada ka AS SEB Liising/). Riigikohus on selgitanud
lg 6 sätestatud aegumistähtaega oma 23.03.2014 tehtud määruses 3-2-1-3-14, millest võib teha vaid ühese järelduse: kuna vara omanik AS SEB Liising on vara välistamise taotluse esitanud tähtaegselt ning pankrotihaldur M.Krupp ei ole seda asjaolu kunagi vaidlustanud, tuleb asuda seisukohale, et korter aadressiga x, on välistatud pankrotivara hulgast. Kui vaidlusalune korter ei kuulu pankrotivara hulka, siis ei anna käesolevas asjas esitatud hagi R.X pankrotimenetlusele mingit õigushüve kuna R.X hagi omaksvõtt ei mõjutanud mingilgi määral võlausaldajate huve, sest selle korteri arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuna korter on kogu aeg kuulunud ja kuulub kolmandale isikule, kelleks on AS SEB Liising. Kui vara on välistatud pankrotivara hulgast, siis tuleb käesolev hagi jätta läbi vaatamata, kuna sellega ei saavutata kaitstavat õigushüve, s.t. R.X hagi omaksvõtu tühistamine ei too kaasa õiguslikke tagajärgi tema pankrotimenetluses, sest R.X ei ole oma nõusoleku andmisega võlausaldajate huve kahjustanud, kuna vara ei kuulunud temale. Kuulunuks korter aadressiga x R.Xle, siis annaks see aluse tema hagi õigeksvõtu tühiseks tunnistamist nõuda. Kuna vara ei kuulu R.Xle ja ei ole ka pankrotivara, siis R.X hagi õigeksvõtu tühiseks tunnistamine jätab korteri aadressiga x endiselt selle omaniku AS SEB Liising omandisse ja ei mõjuta seeläbi vähimalgi määral pankrotimenetlust. Kostja on seisukohal, et vaatamata tema poolt esitatud kümnetele tõendusdokumentidele, jätkas kohus hageja 10.09.2018 taotluse menetlemist, mille punktis 4.1 vihjab hageja, et kui kostjat ei esinda advokaat, siis kostja justkui ei mõista, millistel faktilistel asjaoludel ja millisel õiguslikul alusel on tema vastu hagi esitatud. Kostja leiab, et 10.09.2018 hageja poolt esitatud dokumendi punktides 2., 4.2 (
Võlgnik R. X oli liisinguvõtjana ja Ühisliisingu AS praeguse ärinimega AS SEB Liising) liisinguandjana sõlminud 21.10.2003 a lepingu, mille kohaselt liisinguandja omandas ja andis võlgniku kasutusse x linnas Z tänaval maja nr x korter x asuva korteriomandi (registriosa nr z) kapitalirendi tingimustel st võlgnikul on võimalik saada korteriomandi omanikuks ja nõuda selle omandi ülekandmist pärast kokkulepitud liisingutasu täieliku tasumist ja sellelt arvestatud intresside tasumist. Nimetatud lepingu alusel oli kantud kinnistusraamtusse korteriomandi omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge võlgniku kasuks ja pankroti väljakuulutamise seisuga ei olnud kannet muudetud. Kostja ei esitanud võlgniku pankrotimenetluses nõudeavaldust ega vara välistamise nõuet hiljemalt 27.09.2015 ega ka mitte hiljem. Kostja esitas teise tsiviilasja nr 2-15-17685 raames 23.11.2015 a so ligi 4 kalendrikuud pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist, võlgniku vastu hagi nõusoleku saamiseks korteriomandit koormava eelmärke kohta tehtud kinnisturaamatu kande muutmiseks Võlgnik võttis kohtumenetluses hagi õigeks ja Pärnu Maakohus tegi 30.11.2015 hagi rahuldava lahendi võlgniku pankrotihaldurit st hagejat menetlusest teavitamata ja menetlusse kaasamata. Eeltoodud hageja kirjeldatud asjaoludest , millele kostja pole vastu vaielnud saab teha järelduse, et kostja T T kes on võlgniku elukaaslane ja võlgnikuga ühiste laste ema, omades ühist majapidamist saab pidada võlgniku lähikondseks (
mõttes) - esitas pärast võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist võlgniku vastu hagi võlgniku poolt sõlmitud liisingulepingust tuleneva vara omandiõiguse üleandmiseks ½ mõttelises osas, võlgnik võttis hagi õigeks ja Pärnu Maakohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Maakohus võlgniku pankrotihaldurit ega liisinguandjat menetlusest ei teavitanud. Pärnu Maakohus leidis oma hilisemas so 17.04.2018 a määruses, et varasem õigevõtul rajanev kohtuotsus on siduv siiski ka hagejale ja keelas 17.04.2018 a kohtumäärusega hagejal, kes polnud õigeksvõtul rajaneva kohtuotsuse kohtumenetluses menetlusosaline korteriomandi ½ mõttelise osa käsutamise. Kohus leiab, et kooskõlas
lg 1 järgi peab haldur kaitsma kõigi võlausaldajate õigusi ja huve nagu ka võlgniku omi ning tagama seadusliku ja kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse mille vaieldamatuks põhiliseks eesmärgiks on võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamine võlgniku vara arvel. Kohus on erinevalt kostjast seisukohal, et võlgniku poolt teises tsiviilasjas nr 2-15-17685 hagi õigeksvõtmine mõjutab siiski võlgniku pankrotivara koosseisu ja selle kaudu ka võlausaldajate huve, mis on tekkinud 21.10.2003 sõlmitud liisingulepingust tulenevate õiguste ja nõuete näol ja vajadusel selle võimaliku tulevikus realiseerimise kaudu. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejal on õiguslik huvi võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-15-17685 hagi õigeksvõtu tühisuse tuvastamise vastu, mis võimaldaks 11 kõrvaldada võlausaldajate huvides võlgniku pankrotivara realiseerimisel ilmnenud takistused hagis esitatud põhjendustel. Kohus leiab, et hagi õigeksvõtt on käsitletav võlgniku tehinguna. Riigikohus on lahendis 2-167541 (punktides 11 ja 15) selgitanud, et hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet. Ehkki hagi õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming, on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing TsÜS § 67 tähenduses, milles väljendub isiku tahteavaldus tuua kaasa kindel õiguslik tagajärg. Riigikohus on leidnud, et võlgniku avaldus õigeksvõtu kohta on tagasivõidetav
Lisaks eeltoodule märkis Riigikohus samas lahendis, et hagi õigeksvõtu kehtetuks tunnistamine ei tähenda selle alusel tehtud kohtuotsuse kehtetuks tunnistamist, vaid selline hagi õigeksvõtu alusel tehtud kohtulahend pole sundtäidetav ning juba täidetud kohtulahendi alusel üle antu tuleb tagastada
Viidatud Riigikohtu lahendist saab teha järelduse et võlgniku pankrotihaldur peab esitama võlgniku poolt õigeksvõtmise kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamiseks hagi vastava kohtumenetluse hageja (T T) vastu. Eeltoodust saab järeldada et R.X (X) poolt hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-15-17685 on käsitletav tehinguna. Kohus nõustub hageja käsitlusega et vastav tehing on tühine
lg 2 ja 6 alusel.
( valitsemis-ja käsutusõiguse üleminek) lg 1 sätestab- pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, lg 2 sätestab – võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluva eseme käsutustehing on tühine. Teisele poolele tagastatakse tema poolt käsutustehingu alusel üle antu, kui see on pankrotivaras säilinud või hüvitatakse kui pankrotivara on üle antu arvel suurenenud, lg 6 sätestab – füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Käesolevas menetluses ei ole kostja ka tuginenud kordagi väitele, et pankrotivara käsutamiseks oli võlgnikul halduri nõusolek, seetõttu puudub selles küsimuses vaidlus ja vajadus esitada kostjal tõendeid (RK 3-2-1192-16 p 19). Seega pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast
lg 1 p 1 järgi pankrotivara, mille valitsemise õigus läheb
lg 1 p 2 ja § 36 lg 1 järgi üldjuhul pankrotihaldurile ja füüsilisest isikust pankrotivõlgnik kaotab
lg 1 p 3 järgi õiguse teha pankrotivaraga iseseisvaid tehinguid sh kohtumenetluses hagi õigeks võtta sest võib pankrotivara
ÜS) § -st 66 koosmõjus
kuuluvad pankrotivarasse ka võlgniku poolt enne pankroti väljakuulutamist sõlmitud lepingutest tulenevad rahaliselt hinnatavad õigused, mida saab pärast pankroti välja kuulutamist
Kohus nõustub hagejaga , et see kehtib ka võlgniku poolt sõlmitud liisingulepingutest tulenevate liisinguvõtja õiguste ja kohustuste kohta, mida kinnitab ka
Riigikohus on selgitanud, et põhimõtteliselt muutub kogu füüsilisest isikust pankrotivõlgniku vara pankrotivaraks ning pankrotivara hulka ei kuulu
lg 3 järgi üksnes selline vara, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet (RK 3-2-1-97-06 p 25). Kohus leiab, et korteriomandi x linnas Z x omandamise võlaõiguslikuks aluseks võlgniku kui liisinguvõtja ja AS SEB Liisingu kui liisinguandja vahel 21.10.2003 a sõlmitud liisinguleping, mille alusel liisinguandja omandas ja andis võlgniku kasutusse Pärnu linnas Z tn 7-18 asuva korteriomandi kapitalirendi tingimustel. Võlgnikul on õigus saada korteriomandi omanikuks ja nõuda selle omandi ülekandmist nn liisingumaksete tasumise vastu. Korteriomand omandataks liisingumaksete vastu sisuliselt väljaostmisena. Kohtu hinnangul korteriomandi tekkimisel kuuluks see osaliselt võlgnikule ja seega ka pankrotivara hulka, mida pankrotihaldur saaks käsutada pankrotimenetluses võlausaldajate huvides nt pankrotimenetluse ajal liisinguleping lõpetada ja korteriomand realiseerida kokkuleppel pankrotihalduriga et rahuldada võlausaldajate nõudeid võlgniku vastu. Sellise olukorra vältimiseks st võlgniku pankrotivara realiseerimise takistamiseks on tõenäoliselt esitatud Pärnu Maakohtusse hagi ja lahendada olukord võlausaldajate huvide vastaselt , kuid võlgniku vara säästes, õiguslikult läbi õigeksvõtul põhineva kohtulahendi, kus 12 korteriomandi osa Z ei realiseeritaks pankrotimenetluse käigus vaid moodustaks kostja T T ainuomandi ja mida poleks võimalik seetõttu pankrotimenetluses võlausaldajate huvides käsutada. See ei oleks kooskõlas võlgniku heauskse käitumisega ega pankrotimenetluse eesmärgiga saada maksimaalses ulatuses rahuldatud võlausaldajate nõudeid. Võlgniku poolt hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas nr 2-15-17685 oli suunatud 21.10.2003 a sõlmitud liisingulepingust tulenevate võlgniku kui liisinguvõtja õiguste (kinnistusraamatusse kantud eelmärke) üleandmisele T Tle, mille tagajärjeks on korteriomandi realiseerimise takistamine võlgniku pankrotimenetluses. Kohus möönab, et võlgniku poolt tsiviilasjas nr 2-15-17685 hagi õigeksvõtmise ja selle alusel tehtud Pärnu Maakohtu 30.11.2015 otsuse tagajärjel tekkinud õiguslik olukord võib takistada võlgniku pankrotivara realiseerimist. Võlausaldajate huvide kahjustamine on reaalne mitte hüpoteetiline olukorras kus võlgnikule kuuluv igasugune vara sh lepingutest tulenevad õigused toob kaasa pankrotivarast eemaldamise mida üldjuhul saaks võlausaldajate huvides realiseerida, nt ka pankrotimenetluse käigus kasvõi nn järeljagamise kaudu (PankS§ 166) on viimaste huve kahjustav. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve (
Nimetatud eelduse ümberlükkamiseks pole T T tõendeid esitanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et X X (X) pankrotivara hulka kuulusid ka 21.10.2003 sõlmitud liisingulepingust tulenevad liisinguvõtja õigused mh õigus saada lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisel Z korteriomandi omanikuks ja nõudeõiguse omandi ülekandmiseks liisinguandjalt, et saavutada omandiõigused sealjuures nimetatud nõude tagamiseks võlgniku kasuks seatud eelmärge, mis on omandiüleandmisega lahutamatult seotud (RK 3-2-1-197-06 p 25). Kohus nõustub hagejaga, et tsiviilasjas nr 2-15-17685 hagi õigeksvõtt on käsitletav võlgniku tehinguna. Riigikohus on tsiviilasjas 2-16-7541 punktides 11 ja 15 selgitanud, et hagi õigeksvõtmine TsMS § 440 tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnistab tema vastu esitatud nõuet. Ehkki hagi õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming, on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing TsÜS § 67 tähenduses, milles väljendub isiku tahtevaldus tuua kaasa kindel õiguslik tagajärg. Riigikohus leidis, et võlgniku avaldus hagi õigeksvõtu kohta on tagasivõidetav
Täiendavalt selgitas Riigikohus samas lahendis, et hagi õigeksvõtu kehtetuks tunnistamine ei tähenda selle alusel tehtud kohtuotsuse kehtetuks tunnistamist, kuid hagi õigeksvõtu alusel tehtud kohtuotsus ei ole sellisel juhul sundtäidetav ning juba täidetud kohtuotsuse alusel üle antu tuleb tagastada
Eelnevast saab järeldada, et pankrotihaldur on põhjendatult esitanud nõude võlgniku (X X) poolt hagi õigeksvõtmise tühisuse tuvastamiseks vastava kohtumenetluse hageja (T T) vastu.
lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt tekib võlgniku varast pankroti välja kuulutamisega pankrotivara, mille valitsemise õigus läheb üle pankrotihaldurile. Tulenevalt TsÜS § 66 ja
kuuluvad pankrotivarasse ka võlgniku poolt enne pankroti väljakuulutamist sõlmitud lepingutest tulenevad rahaliselt hinnatavad õigused, mida saab pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist
Pankrotiseaduse mõtte kohaselt peaks võlgnik käituma heauskselt ja tegema igakülgset koostööd pankrotihalduriga so pärast pankroti väljakuulutamist vähemalt teavitama pankrotihaldurit kõigist võlgniku ja varaga seotud menetlustest ja andma pankrotihaldurile võimaluse hinnata õiguslikku olukorda ja võimaliku huvi mistahes lepingu või menetluse vastu. Eelnev kehtib ka võlgniku poolt sõlmitud liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja õiguste ja kohustuste kohta (vt
Riigikohus on selgitanud, et põhimõtteliselt muutub kogu füüsilisest isikust pankrotivõlgniku vara pankrotivaraks ning et pankrotivara hulka ei kuulu
lg 3 järgi üksnes selline vara, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet (3-2-1-120-12 p 10). Eelnevast saab teha järelduse, et X X pankrotivara hulka kuuluvad ka 21.03.2003 liisingulepingust tulenevad liisinguvõtja õigused mh ka õigus saada pärast liisingulepingust tulenevate kõigi kohustuste täitmist Z 7-18 korteriomandi omanikuks ning omandamisõiguse alusel nõuda liisinguandjalt omandi üle kandmist. Kohus märgib vastuseks kostjale seisukohale, et korteriomand ei pruugi kuuluda võlgnikule, kuid liisingulepingust tulenevad õigused siiski kuuluvad võlgnikule. Seda 13 kinnitab ka omandamisnõude tagamiseks X X kasuks seatud eelmärge, mis on korteriomandi omandamisega lahutamatult seotud (Riigikohus 3-2-1-97-06 p 25).
lg 1, § 35 lg 1 p 3 koosmõjus
lg 2 ja 6 on võlgniku poolt pärast pankroti väljakuulutamist tehtud pankrotivara hulka kuuluv käsutustehing tühine. Seega tsiviilasjas nr 2-15-17685 toimus hagi õigeksvõtt, mida saab lugeda käsutustehinguna, võlgniku poolt pärast tema pankroti väljakuulutamist kuid ilma hageja pankrotihalduri nõusolekuta siis – on tühine
ÜS § 6 lg 3 on õiguste ja kohutuste üleandmiseks tehtav tehing käsutustehing. Kohus nõustub hagejaga seisukohaga, et võlgniku X X poolt hagi õigeksvõtmine tsiviilasjas 2-1517685 pärast pankroti väljakuulutamist on suunatud 21.10.2003 lepingust tulenevate võlgniku kui liisinguvõtja õiguste sh kinnisturaamatusse kantud eelmärke osalisele üleandmisele T Tle, mille tagajärjeks oli võlgniku sellekohase tahteavalduse asendamine kohtulahendiga tulenevalt TsÜS § 68 lg 5 alusel. Kohus nõustub, et
Kuna kohus on rahuldanud ühe hagi ühe nõude alusel ei lahenda kohus teisi alternatiivseid nõudeid (TsMS § 370). Hageja esitas kostja vastu täiendava nõude nõusoleku saamiseks kostja kasuks 24.09.2018 a sisse kantud eelmärke kustutamiseks ning kostja T T nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega. Kohus on seisukohal tulenevalt eeltoodust saab hageja võlgniku asemel nõuda kostjalt nõusolekut kinnistusraamatus oleva eelmärke kustutamiseks. Kohus leiab, et Võlgniku pankroti väljakuulutamisega moodustus võlgniku varast pankrotivara ning pankrotivara valitsemise ja käsutamise õigus läks üle pankrotihaldurile, kes teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes vastavalt
Riigikohus on selgitanud, et nendest sätetest tulenevalt on halduril õigus esitada tagasivõitmise hagisid ja ka muid nõudeid sh tugineda võlgniku tehtud tehingute tühisusele ja nõuda tehingute alusel üle antu tagastamist (Riigikohus 3-2-1-80-05 p 13). Kohus leiab, et võlgniku pankrotivarasse kuuluvad ka korteriomandi osas X X ja AS SEB Liising vahel 21.10.2003 a sõlmitud liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused ning sellest lepingust tuleneva omandi üleandmise nõude tagamiseks võlgniku kasuks seatud eelmärge. Kohus leiab, et menetlusökonoomiat silmas pidades ja vaidluse lõpliku lahendamise seisukohalt ning õigusselguse paremaks saavutamiseks on samas menetluses hagejal õigus ja mõistlik esitada võlgniku asemel ka liisingulepingu ja kinnistusraamatu eelmärkega seonduvaid nõudeid. Kohus leiab pankrotimenetluses vaidluse lõpptulemust, sisu ja eesmärki silmas pidades, et kostja on kohustatud eelmärke kustutamiseks andma nõusoleku tsiviilasjas nr 2-15-17685 hagi õigeksvõtmise tühisusest tulenevalt. Kohus nõustub hageja seisukohaga et tsiviilasjas nr 2-1517685 hagi õigeksvõtu tühisuse tuvastamise korral saab kostjalt nõuda selles asjas jõustunud kohtuotsuse alusel saadu tagastamist st Pärnu Maakohtu 30.11.2015 a otsuse alusel kinnistusraamatusse 24.09.2018 sisse kantud eelmärke kustutamist. Kohus on seisukohal et selline nõusolek on hagetav ka siis kui eelmärkega tagatud sooritusnõue muutub sissenõutavaks hiljem ((AÕS I komm lk 160-161). Kinnistusraamatust nähtub, et 15.12.2003 kanti kinnistusraamatusse omandi ülekandmist tagav eelmärge võlgniku kasuks, mis on kehtiv käesoleva ajani. Riigikohus on 04.04.2018 (2-16-7541 p 16) selgitanud, et hagi õigeksvõtu kehtetuks tunnistamine ei tähenda hagi õigeksvõtu alusel tehtud kohtuotsuse kehtetuks tunnistamist, kuid sellise kohtuotsuse sundtäitmine pärast õigeksvõtu kehtetuks tunnistamist ei ole lubatav ning kui otsus on täidetud on õigustatud poolel õigus nõuda kohtuotsuse alusel üle antud vara tagastamist
MS § 474 lg 2 esimese lause järgi, mis reguleerib viivitamatu sundtäitmisega saadu tagastamist juhul, kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse. TsÜS § 68 lg 5, sätestab, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahtevalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus on seisukohal, et kõik käesolevas lahendis tuvastatud asjaolud seonduvalt liisingulepinguga on vajalik ja põhjendatud et täita
märgitud 14 pankrotimenetluse eesmärgid eelkõige rahuldada pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras sh võlgniku vara võõrandamise kaudu ja seda võimalikult suures mahus. Võlgnikul on kohustus anda teavet ja täita pankrotimenetlusest osavõtu kohustust (
Kohtu hinnangul pole võlgnik T X pankrotimenetluses teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust nõuetekohaselt täitnud, seda oma tegevusetuse kaudu, jättes teadlikult pankrotihaldurit teavitamata pankrotimenetlust puudutavatest olulistest asjaoludest, selleks et säästa oma vara selle välistamise kaudu pankrotivarast, millega on teadlikult ja reaalselt kahjustanud ka võlausaldajate huve. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.