§-de 1573, 121 lg 1 järgi, lühimenetluses Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Mati Vares (isikukood: 35709010216; elukoht: xxxxxx xxx x-x xxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; va vandeadvokaat Nikolai Kõiv (riigi õigusabi korras) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Mati Vares
järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 240 (kakssada nelikümmend) päevamäära s.o 4063 (neli tuhat kuuskümmend kolm) eurot 20 senti. Süüdi tunnistada Mati Vares
lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära s.o 4232 (neli tuhat kakssada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti. 1 Mõista Mati Vares
järgi õigeks süüdistuses, mille kohaselt on Mati Vares saatnud ajavahemikul 26.12.2017-19.01.2018 korduvalt temale kuuluvalt meiliaadressilt xxxxxxxxx ekirju X.Xele ja millise tegevusega häiris Mati Vares oluliselt X.Xe eraelu ja tekitas kannatanule psühholoogilisi kannatusi ja hirmutunnet.
lg 1 alusel mõista Mati Varesele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks rahaline karistus 270 (kakssada seitsekümmend) päevamäära, s.o 4571 (neli tuhat viissada seitsekümmend üks) eurot 10 senti. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära, s.o 3047 (kolm tuhat nelikümmend seitse) eurot 40 senti.
lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära s.o 3047 (kolm tuhat nelikümmend seitse) eurot 40 senti jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Mati Varesele katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Mati Vares ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu.
MS § 180 lg 1 alusel mõista Mati Vareselt menetluskuluna riigi kasuks välja: sundraha 600 (kuussada) eurot ja riigi õigusabi tasu 1200 (üks tuhat kakssada) eurot. KrMS § 180 lg 3 ja § 181 lg 1 alusel süüdimõistetu osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus riigi kanda osa tema menetluskuludest s.o sundrahast 810-st eurost 210 eurot ja määratud kaitsja ja kannatanu esindaja riigi õigusabi tasudest kogusummas 1568,40 eurost 368,40 eurot. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulud 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 150 (ükssada viiskümmend) eurot tasumistähtaeg on iga kuu
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise isikuga järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, mille tagajärg on teise isiku hirmutamine ja muul viisil oluliselt häirimine. Samuti süüdistatakse Mati Varest selles, et tema 17.01.2018 kella 14.00 paiku Viljandi linnas xxxxxxxx xxxx xx juures tõmbas 12-aastase X.X kortermaja sektsiooni nurga taha, kus võttis kätega kinni viimase õlgadest ja raputas kannatanut, tekitades X.X valu ja tervisekahjustuse – õla ja õlavarre täpsustamata pindmise vigastuse. Seega pani Mati Vares toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. II Menetluse käik ja kohtus uuritud tõendid Kriminaalasja Mati Varese süüdistuses
§-de 1573, 121 lg 1 järgi lahendas kohus süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lühimenetluses KrMS §-de 233-238 sätete kohaselt. Kohus uuris poolte taotlusel järgmisi tõendeid: - X.Xi avaldus ja kannatanu X.Xi ütlused ja protokolli lisa Mati Varese poolt saadetud sõnum, fototabel sõiduauto lõhutud kojamehest (tl 1, tl 2-7); - kannatanu X.Xe ütlused (tl 20-22); - koopia lähisuhtevägivalla infolehest (tl 23-24); - tunnistaja X.X ütlused (tl 25-26); - tunnistaja X.X ütlused (tl 27-29); - tunnistaja X.Xi ütlused (tl 30-32); - e-kirjad (tl 33-49); - koopia patrullilehest (tl 51-53); - Mati Varese kaitsja kiri 16.04.2018 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile koos Mati Varese e-kirjadega (tl 68-71); - sideettevõtjalt andmete nõudmise load 17.04.2018 ja 18.04.2018 (tl 76-77; tl 79-80): - sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (tl 78); - sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos aerofotoga (tl 81-82); - kannatanu X.X ütlused (tl 8-9, tl 84-85); - patsiendikaardid nr 1800634 ja 1800764 (tl 10-14); - e-kiri menetlejale, millele lisatud fotod kannatanule tekitatud vigastustest (tl 15-19); - karistusregistri teatis (tl 107); - tõend maksustatava tulu ja keskmise päevasissetuleku kohta; - süüdistatava Mati Varese taotlus lühimenetluse kohaldamiseks ja tema ütlused ristküsitluses (tl 116117, tl 156-164). III Kohtu seisukoht süüdistuse osas 1. Mati Varesele
Prokuröri hinnangul leidis tõendamist, et Mati Vares pani toime
4 Süüdistatav Mati Vares end temale esitatud süüdistuses
Mati Varese kaitsja avaldas kohtuistungil, et Mati Varesele esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ja taotles Mati Varese õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses. Kohus leiab, et süüdistatava Mati Varese süü talle esitatud süüdistuses
järgi on tõendamist leidnud osaliselt ja põhjendab eeltoodud seisukohta alljärgnevalt.
§-s 1573 sätestatud süüteokoosseis on kehtestatud
-i täiendusena Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis on vastuvõetud 14.06.2017 ning jõustunud 06.07.2017.a. (avaldatud RT I, 26.06.2017, 69). Eelnõu seletuskirja (385 SE) kohaselt on seaduse muudatused seotud Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsiooni) ratifitseerimise ettevalmistamisega. Seletuskirja kohaselt tegude loetelu, milline on
koosseisuga hõlmatud, pärineb konventsiooni artikli 34 selgitustest, vastavast kirjandusest ja teiste riikide kogemustest. Oma sisult on ahistav jälitamine teise isikuga kontakti otsimine mitmel moel. Eraldi on välja toodud ka jälgimine, mis teiste riikide kogemuse järgi võib olla eemalt, n-ö varjatud jälgimine, või avalikult jälgimine, sh ka jälitamine ja otsesõnu järel käimine. Praktikas on sageli ahistava jälitamise näited ka sellised, kus teo toimepanija ei jälgi ega otsi kontakti otse ohvriga, vaid teiste isikute kaudu, näiteks sõprade, sugulaste või töökaaslaste kaudu, mistõttu on lisatud tegude loetellu ka muu teise isiku eraellu sekkumine. Ohvriks kriminaalmenetluse mõttes on sellisel juhul ikkagi isik, keda soovitakse hirmutada või oluliselt häirida. Selle isiku osas, keda taheti hirmutada, sõltumata sellest kas teda ennast üldse jälitati on koosseis täidetud juhul, kui ta tundis hirmu. Esmalt märgib kohus seda, et käsitlevas kuriteoepisoodis on kohtumenetluse pooltel vaidlus süüteo faktilistes asjaoludes ning süüküsimuses. Süüdistatav Mati Vares kohtuistungil antud ütlustes leidis, et ta ei ole kannatanut lillede toomisega ahistanud. Samuti eitas ta 26.12.2017.a. X.Xi elukohas, kus viibis ka kannatanu, ukse taga lõhkumist, kannatanu tütre X.Xile kuuluva sõiduauto kojamehe lõhkumist ja 08.01.2018 kannatanu tütre X.Xi elukoha Viljandi linn xxxxxxxx xxx xx-x akna taga käimist. Mati Varese ütlustel ei ole tema eesmärk olnud kedagi alandada, mõnitada ega jälitada. Kohtupraktikas on tõdetud (RKKK 21.12.2015 nr 3-1-1-100-15 p 16-17), et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taas esitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimist;
§-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Mati Varest süüdistatakse kannatanuga (X.X) järjepidevas kontaktiotsimises ning kannatanu tahte vastaselt tema eraellu sekkumises, millega süüdistatav häiris oluliselt kannatanu eraelu ja tekitas kannatanule psühholoogilisi kannatusi ja hirmutunnet. Kohtu hinnangul käesoleval juhul puudub süüdistatava Mati Varese tegevuses
§-s 137 sätestatud süüteokoosseis, kuna eraviisilise jälitustegevuse eesmärgiks on kannatanu kohta andmete kogumine. Eelviidatud eesmärki süüdistatava teos aga kohus ei tuvastanud. 8 Kohus leiab, et
järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu täidetuse seisukohalt on tõendamist leidnud, et süüdistatava teod olid suunatud kannatanule. Kohtuliku uurimise tulemusena on tuvastamist leidnud asjaolud, mis kinnitavad, et süüdistatav süüdistuses märgitud ajal ja kohas järjepidevalt otsis kontakti kannatanuga ja sekkus kannatanu tahtevastaselt tema eraellu kannatanule soovimatu suhtlemise teel, eelkõige täidavad taolise tegevuse süüdistatava poolt kannatanu elukohta ilmumine ja ukse taga lõhkumine, kannatanule kuuluvate potilillede toomine kannatanu elukohta (tema tütre juures), kannatanuga kontaktiotsimise eesmärgil korduv käimine kannatanu töökohas, käimine kannatanu lähedase s.o õe X.X elukohas kannatanuga kontakti otsimise eesmärgil, samuti tuleb lugeda koosseisupäraste tegude hulka ka kannatanu X.X eraellu sekkumine tema häirimisega kannatanule lähedase isiku kaudu, eelkõige, mis puudutab kannatanu tütre X.Xi elukoha akna taga käimist 08.01.2018, X.Xile kuuluva sõiduauto kojamehe lõhkumist 26.12.2017 ning samal kuupäeval X.Xile sõnumi saatmist sisuga, kus M. Vares lubas X.Xile õppetunni anda. Istanbuli konventsiooni seletuskirjas märgitakse, et ahistava jälitamise ohvrite kogemused on näidanud, et paljud jälitajad ei piirdu konkreetse ohvriga, vaid suunavad oma tegevuse sageli paljudele ohvrile lähedastele isikutele. Nagu eelnevalt märgitud toob
-i muudatuste (14.06.2017) eelnõu seletuskiri (385 SE) ahistava jälitamise näitena ka sellise tegevuse, kus teo toimepanija ei jälgi ega otsi kontakti otse ohvriga, vaid teiste isikute kaudu, näiteks sõprade, sugulaste või töökaaslaste kaudu, mistõttu on lisatud tegude loetellu ka muu teise isiku eraellu sekkumine. Ohvriks kriminaalmenetluse mõttes on sellisel juhul ikkagi isik, keda soovitakse hirmutada või oluliselt häirida. Selle isiku osas, keda taheti hirmutada, sõltumata sellest kas teda ennast üldse jälitati on koosseis täidetud juhul, kui ta tundis hirmu. Seega käesolevalt käsitab kohus ka kannatanu tütre X.Xi vastu suunatud tegusid
järgi koosseisupärase teona, kuna kohtu hinnangul on kannatanuks ikkagi X.X (X), keda süüdistatav oma tegevusega soovis hirmutada. Kohtu hinnangul on kohtumenetluse pooltel vaidlus selles, kas süüdistatava käitumist on võimalik käsitada tegevusena, mis täidab
sätestatud kuriteo koosseisu ja väljub inimeste vahelise normaalse suhtlemise raamidest. Süüdistatava ja tema kaitsja väitel ei ole naistele lillede viimine ahistav tegevus. Samuti leiavad süüdistatav ja kaitsja, et süüdistatava käitumist süüdistuses kirjeldatud perioodil õigustas tema suhtlemise vajadus kannatanuga abielu lahutamise ja vara jagamise seonduvate probleemide tõttu. Kohus märgib, et Mati Varese poolt lillede viimist kannatanu elukohta ja nende jätmist õue talvisel ajal, samuti potilille asetamist kannatanu tütre auto katusele ei saa lugeda sotsiaalselt aktsepteeritavaks tegevuseks, kuna kohtu hinnangul on taolise tegevuse tagajärjeks teise isiku häirimine ja hirmutamine. Kannatanu X.X ütlustest ei nähtu, et ta oleks Mati Varese tegevuse heakskiitnud, vaid vastupidi – kannatanu on rääkinud, et Mati Varese käitumine oli väga häiriv ja kannatanu kartis, et süüdistatav hakkabki kannatanu isiklikke asju sinna tassima (tl 21). Kannatanu kartus süüdistava eelkirjeldatud tegevuse jätkumise pärast oli põhjendatud, kuna süüdistatav, ilmudes järgmisel päeval kannatanu töökohta, lubas hakata kannatanule iga päev saadetisi saatma. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga käsitada süüdistatava tegusid üksnes suhtlusena abielu lahutuse ja varavaidlusega seonduvalt, kuna kannatanuga kontakti otsimine ja tema eraellu sekkumine on olnud niivõrd intensiivne – süüdistuse kohaselt on see toimunud järjepidevalt erinevaid viise kasutades ajavahemikul 26.12.2017 – 17.02.2018, mil Mati Vares on korduvalt ilmunud kannatanu elukohta, töökohta, viinud kannatanu elukohta lilli ning sekkunud kannatanu eraellu tema lähedaste isikute kaudu - kannatanu tütrele X.X sõnumi saatmine, tema elukoha akna taga käimine, kannatanu õe X. X maja juures käimine (viidatud perioodil kokku 11 tegu). Süüdistatava tegudele hinnangu andmisel tuleks lähtuda põhimõttest, kas tema tegudel oleks keskmiselt mõistlikule inimesele oluliselt häiriv 9 mõju. Siinkohal nõustub kohus kannatanu esindaja seisukohaga, et käesoleval juhul on süüdistatava tegude kogum ning iseloom piisav, et jaatada selle oluliselt häirivat mõju kannatanule. Kohus leiab, et süüdistatava teod olid kannatanule vastumeelsed s.t kannatanu tahtevastaselt toime pandud. Kuna süüdistatav otsis kannatanuga pikema ajavahemiku vältel kontakti järjepidevalt ja sekkus kannatanu tahte vastaselt tema eraellu, siis põhjustas süüdistatav kannatanule oma tegevusega psühholoogilisi kannatusi ja on tekitanud kannatanule hirmu. Eelmärgitut kinnitavad kannatanu X.X ütlused, et ta oli sunnitud süüdistatava käitumisest tulenevalt pöörduma ohvriabi töötajate poole. Kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatava tegevus on tema jaoks väga häiriv ja ta lausa kardab süüdistatavat. Kannatanu on kirjeldanud, et kui ta näeb sarnast autot nagu süüdistataval, siis on tal jalad nõrgad ja on endast väljas. Kannatanu kardab enda ja oma laste ja lastelaste pärast, kuna süüdistatav on öelnud kannatanule, et kui sõda soovite, siis seda ka saate (tl 22). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et süüdistatav Mati Vares on täitnud oma tegevusega
Kohus leiab, et süüdistatav Mati Vares pani ahistava jälitamise kannatanu X.X suhtes toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab süüdistatava otsest tahtlust kuritegu toime panna süüdistatava poolt ligemale kahe kuu vältel intensiivsest kontakti otsimisest süüdistatava poolt. Süüdistatav pidi aru saama ja möönma, et tema poolt intensiivne kontaktiotsimine ja kannatanu eraellu sekkumine on kannatule häiriv. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et Mati Vares tuleb
järgi õigeks mõista süüdistuses, mille kohaselt on Mati Vares saatnud ajavahemikul 26.12.2017-19.01.2018 korduvalt temale kuuluvalt meiliaadressilt xxxxxxxx e-kirju X.Xele ja millise tegevusega häiris Mati Vares oluliselt X.Xe eraelu ja tekitas kannatanule psühholoogilisi kannatusi ja hirmutunnet. Kohtu hinnangul, ei nähtu Mati Varese ütlustest ning tema e-kirjadest (tl 33-49) ja kannatanu saadetud e-kirjast 17.01.2018 aadressilt xxxxxxxxxx (tl 45), samuti tema kannatanuna antud ütlustest, et Mati Varese e-kirjad oleksid häirinud kannatanu X.X eraelu ja tekitanud kannatanule psühholoogilisi kannatusi ja hirmutunnet. Mati Varese ütlustest nähtub, et tema poolt kannatanule ekirjade saatmise eesmärgiks oli saavutada kannatanuga rahumeelne kokkulepe varajagamises seonduvalt abielu lahutamisega. Kohus leiab, et kannatanu ütlustest (tl 20-22) ei nähtu, et Mati Vareselt e-kirjade saamine oleks kannatanule olnud häiriv. Kannatanu oma eelviidatud e-kirjas 17.01.2018 süüdistatavale informeerib süüdistavat, et seoses leinaga ei ole ta saanud süüdistatava ekirjadele vastata. Kuid ta on kõik kirjad läbi lugenud ja arusaanud, et kooselust süüdistatavaga ei tule enam midagi välja ja ta on otsustanud sisse anda lahutuse ja tahab sellest süüdistatavat informeerida (tl 45). Kohtu hinnangul ei ole kannatanu viidatud e-kirjas avaldanud, et süüdistatava poolt e-kirjade saatmine oleks toimunud tema tahte vastaselt. Samuti ei väljendanud kannatanu oma ütlustes, et süüdistatavalt e-kirjade saamise tagajärjena oleks temal tekkinud psühholoogilisi kannatusi ja hirmutunnet. Pigem on kannatanu oma vastuses süüdistatavale selgitanud, miks ta ei ole süüdistatava kirjadele vastanud ning informeerib süüdistatavat oma soovist abielu lahutada. 2. Mati Varesele
lg 1 järgi esitatud süüdistus kehalises väärkohtlemises 10 Kohtuistungil avaldas süüdistatav Mati Vares, et ta on esitatud süüdistusest aru saanud, kuid süüdi ta ennast ei tunnista. Mati Varese kaitsja leidis, et Mati Varesele esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Prokuröri hinnangul leidis tõendamist, et Mati Vares pani toime
Kohus olles vahetult uurinud kriminaalasjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, asub seisukohale, et Mati Varesele esitatud süüdistus
Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kehalise väärkohtlemisega (
) rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu.
lg 1 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega on
lg 1 kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu põhjustaval viisil. Kannatanu X.X 17.01.2018.a. antud ütlustest (tl 8-9 ja tl 84-85) nähtub, et 17.01.2018 tuli ta koolist koju ning hakkas välisuksest sisse minema, kui järsku ilmus sektsiooni nurga tagant Mati Vares ja tõmbas teda nurga taha. Ta võttis kannatanul käevarrest kinni ja tõmbas sinna. Mati oli vihane ja ärritunud olekuga. Seal ütles ta kannatanule, et kannatanu ütleks omadele edasi, et nad lõpetaksid selle tsirkuse. Siis võttis ta kannatanul kahe käega õlgadest kinni ning raputas teda tugevasti. Mati Vares pigistas kannatanut raputamise ajal tugevasti õlgadest ning kannatanu tundis valu. Kuigi kannatanul oli jope seljas, tundis ta pigistamisest valu. Kannatanu läks tuppa, hakkas nutma ning helistas emale. Ema lubas kohe politseisse helistada ning palus, et kannatanu kellelegi ust ei avaks. Kannatanu oli väga hirmunud ja ehmunud Mati Varese käitumisest. Kannatanu on 10.05.2018.a. antud ütlustes täpsustanud, et kohe kui ta tuppa oli läinud, oli käsi valus ja tulid sinikad, mis valutasid. Sündmus toimus ajaliselt kindlasti enne kella 14.04, kuna sel kellaajal ta juba helistas emale (tl 84-85). Kannatanu ütlustega riimuvad patsiendikaartidelt nr 1800634 ja nr 1800764 (tl 10-14) nähtuvad asjaolud. Patsiendikaardid tõendavad, et kannatanu X.X pöördus 17.01.2018 kell 18.23 ja 20.01.2018 kell 16.52 SA Viljandi Haigla vastuvõtu osakonda 17.01.2018 toimunud kallaletungi tõttu vigastuste fikseerimiseks. Patsiendikaartidel on kannatanuga toimunud sündmust kirjeldatud järgnevalt 17.01.2018 toimus kehaline rünnak, haarati mõlema käega õlavartest ja tugevalt raputati. Patsiendikaardi nr 1800764 kohaselt on kannatanul X.X 20.01.2018 tuvastatud paremal käel õlavarre ülemises osas lateraalsel ovaalne (sõrmekujuline) nahavigastus – visuaalselt ülejäänud nahast roosakam, üksikud purunenud kapillaarid. Vasakul käel analoogne leid, ent mõnevõrra väljendunum. Kohus on vastu võtnud tõendina e-kiri menetlejale 19.01.2018 koos sellele fotodega (tl 15-19), mis on edastatud kannatanu ema X.Xi e-posti aadressilt xxxxxxxxx. Kohus leiab, et esitatud tõendi näol on tegemist KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõendiga, mis tõendab m.h KrMS § 62 kohaselt kuriteo toimepanemise viisi ja omab tähtsust käesolevas kriminaalasjas M. Varese süüküsimuse otsustamisel. Fotodelt nähtuvad kannatanule X.X tekitatud nahavigastused õlavartel. Kohtu hinnangul haakub fotodelt nähtuv teave patsiendikaardil nr xxxxxx kirjeldatud asjaoludega kannatanu X.X tervisekahjustuste kohta. 11 Kannatanu X.X ütlustega langevad kokku tema seadusliku esindaja X.Xi kannatanuna antud ütlused (tl 4), mille kohaselt 17.01.2018.a. kell 14.04 helistas talle tema tütar X.X ja rääkis, et Mati Vares oli teda raputanud, kui ta koolist koju tuli. X läks maja välisukse juurde ning siis tuli Mati sektsiooni nurga tagant välja ja võttis tal õlgadest kinni ja ütles X.X, et ta ütleks edasi, et nad selle pulli ära lõpetaksid. X oli väga ehmunud, hakkas nutma ning rebis ennast Mati haardest lahti ja jooksis koridori. X oli X.X öelnud, et ta tundis raputusest valu ja oli väga hirmul. Riigikohus on lahendis nr 1-15-10967 selgitanud, et tunnistajate ütlusi selle kohta, mida on neile öelnud kannatanu, saab käsitada iseseisva tõendina üksnes juhul, kui esineb mõni KrMS § 66 lg-s 21 nimetatud alustest. KrMS § 66 lg 21 sätestab, et tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui: 1) vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel; 2) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde; 3) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega; 4) tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud. Kohus leiab, et X.Xi ütlused on KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt käsitatavad iseseiva tõendina, kuna tema ütluste sisuks on X.X kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta ehk siis asjaolud, kuidas Mati Vares oli tema tütart X raputanud, kui tütar koolist koju tuli, ja sellise tegevusega X füüsilist valu tekitanud ning tütar oli vahetult pärast seda sündmust emale helistanud. Juhtunust oma emale rääkides oli tütar veel tajutu mõju all, kuna oli väga hirmul. Kohtu hinnangul puudub alus arvata, et X.X moonutas tõde, kuna tema ütlustes vastuolud kannatanu X.X ütlustega ja eelpool käsitletud kirjalike tõenditega puuduvad. Tunnistaja X.X ütluste (tl 26) kohaselt kuulis kannatanu X.X toimunust tema emalt X.Xilt, kes helistas tunnistajale koheselt, kui oli sellest sündmusest teada saanud. Tunnistaja sai X.Xilt teada, et Mati Vares oli läinud kallale X tütrele X ja see oli juhtunud X maja juures. Mati oli kannatanul õlgadest kinni võtnud ja raputanud. Samal õhtul, kui tunnistaja kohtus kannatanuga, kannatanu endast väljas ja nuttis. Järgmisel või ülejärgmisel päeval kui ta kannatanut uuesti nägi, siis nägi ta kannatanu käevarte peal sinikaid. Tunnistaja soovitas kannatanul minna kohe kiirabisse vigastusi fikseerima. X.X on tunnistajana antud ütlustes (tl 30-32) rääkinud, kuidas tema õde X helistas talle ühel päeval ja ütles, et hetk tagasi oli Mati olnud tema elukoha juures ja raputanud X, kui viimane oli koolist tulnud ja tahtnud majja sisse minna. Paar päeva hiljem nägi tunnistaja X.X käevarre ja õlgade juures verevalumeid. Kohus leiab, et nii X.X kui ka X.Xi ütlused selle kohta, kuidas Mati Vares läks kallale X.X ja teda raputas, on kaasatavad tõendikogumisse kaudsete tõenditena ja kinnitavad kannatanute X.X ja X.Xi ütluste usaldusväärsust, kuna vastuolusid eelnimetatud isikuliste tõendite vahel ei ole tekkinud. Samas on tunnistajate X.X ja X.Xi ütlused kannatanu käevarte ja õlgade peal vigastuste olemasolu kohta iseseisevad tõendid, mis haakuvad nii X.X ütlustega kui ka patsiendikaardil nr xxxxxx ja fotodel (tl 15-19) ilmnevate asjaoludega kannatanu vigastuste osas. 12 Kohtuistungil on Mati Vares andnud ütlusi (tl 156-164), mille kohaselt ta end süüdistuses
lg 1 järgi süüdi ei tunnista, kuna ta ei ole kannatanu X.X süüdistuses märgitud ajal ja kohas kohtunud. 17.01.2018.a. viibis ta kodus aadressil Viljandi, xxxxxxxxx xx xx ja tegi oma tavapärast kodukontori tööd – võttis vastu ja saatis meile ning võttis vastu ja tegi telefonikõnesid ja terve tööpäeva ulatuses on olnud ja viibinud xxxxxxxx xxx xx aadressil. Tema kasutada on 3 SIM-kaarti: xxxxxxxx, xxxxxxx ja xxxxxxxx s.h kaks telefoni ja üks arvuti SIM-kaart. Tal on kaks telefoni – enda isiklik telefon ja töötelefon. Isikliku kõne tegi 17.01.2018 kell 14.08 ja töötelefonilt on võtnud kõne samal päeval kell 13.
lg 1 järgi kooseisu teise alternatiivina valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-50-13 p 12 selgitanud, et
piirsituatsioonides tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. 14 Kohus märgib, et arvestades süüdistatava tegu, mis seisnes täiskasvanud isiku poolt alaealise lapsel kahe käega õlgadest kinnivõtmises ja tema raputamises, siis ei ole alust kahelda, et kannatanu suhtes toimunud kehaline väärkohtlemine oli niivõrd intensiivne, et sellise tegevuse tulemusena kannatanul valuaistingu tekkimine on mõistliku kõrvaltvaataja seisukohalt äratuntav. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega, s.h kannatanute X.X ja X.Xi ning tunnistajate X.X ja X.Xi ütlustega, patsiendikaartide, menetlejale 19.01.2018 esitatud e-kirja ja fotodega on usaldusväärselt tõendatud, et Mati Vares on realiseerinud temale inkrimineeritud kuriteo objektiivse teokoosseisu, mille kohaselt ta 17.01.2018 kella 14.00 paiku Viljandi linnas xxxxxxxx xx xx juures tõmbas 12aastase X.X kortermaja sektsiooni nurga taha, kus võttis kätega kinni viimase õlgadest ja raputas kannatanut, tekitades X.X valu ja tervisekahjustuse – õla ja õlavarre täpsustamata pindmise vigastuse. Kohtu hinnangul pani süüdistatav Mati Vares kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega
Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab süüdistatava otsest tahtlust kannatanu suhtes kehalist väärkohtlemist toime panna toimunud kehalise väärkohtlemise intensiivsusest, mille tagajärjel jäid süüdistuses kirjeldatud vigastused kannatanule õlale ja õlavarrele ja kannatanu tundis valu. Ei ole alust arvata, et süüdistatav ei möönnud kannatanule vigastuste ja valu põhjustamist. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtuotsuse põhjendused karistuse osas
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui
eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Mati Varese poolt toime pandud
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistusregistri teatest (tl 54-55) nähtub, et Mati Vares on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. Mati Vares töötab xxxxxxxxx xxxxxxx OÜ-s kliendihaldurina. Karistusliigi kohaldamisel arvestab kohus, et Mati Vares on varem kriminaalkorras karistamata isik (tl 107) ja tal on kindel sissetulek oma töökohalt. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks valida süüdistatavale kergema karistusliigi – s.o rahalise karistuse. Kohus leiab, et Mati Varese süü kuriteo toimepanemisel ei ole väike, kuna ahistav jälitamine on toimunud ligemale kahe kuu vältel ning oma tegevusega on süüdistatav põhjustanud kannatanule nii psühholoogilisi kannatusi kui ka hirmutunnet. Sealjuures arvestab kohus kontaktiotsimiste ja eraellu sekkumise intensiivsust, mida kinnitab tema järjepidev tegevus vastavalt esitatud süüdistusele. Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK nr 3-1-1-63-14) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni 15 keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohus ei tuvastanud asjas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
§-de 57 ja 58 järgi. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedase karistusega.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et Mati Varese keskmise päeva sissetuleku suurus on 16,93 eurot. Kohus peab eeltoodust lähtudes põhjendatuks Mati Varest karistada rahalise karistusega 240 päevamäära s.o 4063,20 eurot.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seadus ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistusliigina rahalise karistuse valikul jääb kohus antud juhul samade põhjenduste juurde, mida kohus arvestas Mati Varesele
Kohus hindab Mati Varese süüd kuriteo toimepanemisel keskmiseks. Kuritegu on toimepandud alaealise vastu, samas ei ole Mati Varest varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kohus ei tuvastanud antud juhul karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
§-de 57 ja 58 järgi. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Lähtudes eeltoodust ja
lg-st 1 on põhjendatud
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest Mati Varest karistada rahalise karistusega 250 päevamäära s.o 4232,50 eurot, võttes arvesse keskmise päeva sissetuleku suuruse 16,93 eurot.
lg 1 alusel mõista Mati Varesele üksikkaristustest raskema suurendamise teel liitkaristuseks 270 päevamäära, s.o 4571,10 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel on põhjendatud vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks rahaline karistus 180 päevamäära s.o 3047,40 eurot. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi
lg-te 1 ja 3 sätteid kohaldades määrata, et mõistetud rahaline karistus 180 päevamäära s.o 3047,40 eurot jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata Mati Varesele katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Mati Vares ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. V Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5 kordne kuupalga alammäär, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt esindajale makstud 16 mõistliku suurusega tasu. Riigi õigusabi korras Mati Varese kaitsja kuludeks on kohtueelses menetluses 270 eurot (tl 124-126) ja kannatanu X.X (X ) esindaja riigi õigusabi korras kuludeks on kohtueelses menetluses 120 eurot (tl 122-123). Mati Varese kaitsja on kohtumenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks summas 572,40 eurot (tl 178182) ning kannatanu X.X ( X ) esindaja summas 561,60 eurot (tl 187-191). Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra (edaspidi kord) § 1 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu (edaspidi tasu) määrab kohus, uurimisasutus või prokuratuur kindlaks osutatud õigusabi eest 2. peatükis ette nähtud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Korra § 4 esimese lause kohaselt tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Kohus leiab, et vastavalt kriminaalasja kohtuistungite protokollidele 27.09.2019 ja 07.10.2019, on põhjendatud kaitsjale ja kannatanu esindajale hüvitada kohtuistungitel osalemise tasu kokku 335 minuti eest summas 302 eurot, millele lisandub käibemaks ja 18.10.2019 toimunud kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisel osalemise eest 27 eurot, millele lisandub käibemaks. Tulenevalt eeltoodust, peab kohus põhjendatuks hüvitada kohtumenetluses Mati Varese kaitsjale riigi õigusabi tasu summas 589,20 eurot (s.h käibemaks 98,20 eurot) ja kannatanu X.X (X ) esindajale riigi õigusabi tasu summas 589,20 eurot (s.h käibemaks 98,20 eurot). KrMS § 180 lg 3 ja § 181 lg 1 alusel süüdimõistetu osalist õigeksmõistmist arvestades jätab kohus riigi kanda osa tema menetluskuludest s.o sundrahast 810-st eurost 210 eurot ja määratud kaitsja ja kannatanu esindaja riigi õigusabi tasudest kogusummas 1568,40 eurost 368,40 eurot. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 180 lg 1 on põhjendatud Mati Vareselt menetluskuluna riigi kasuks välja mõista sundraha 600 eurot ja määratud kaitsja ja kannatanu esindaja riigi õigusabi tasu 1200 eurot. Menetluskulude suurust arvestades on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud määrata kriminaalmenetluse kulud 1800 eurot tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.