KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15. aprill 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-111893 Tsiviilasi OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi X X vastu 2722,31 EUR nõudes Tsiviilasja hind 2722,31 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus (registrikood 10327044; aadress Tulika, 15/17, Tallinn 10613) Lepinguline esindaja Ahto Kallas (e-post ahto.kallas@brem.
- ee)Lepinguline esindaja Ardi Rebane (e-post: ardi@heringson.
- ee)Kostja X X (isikukood xxx; aadress: xxx:) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi X Xi vastu rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 1
(4)Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
- OÜ BREM Kinnisvarahooldus (hageja) esitas 06.06.11.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X Xi (kostja) vastu. Kostja esitas vastuväite makseettepanekule. 28.06.2017 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
- 07.08.2017 esitas hageja kohtule hagiavalduse. Hageja nõuab 29.09.2018 teenuse osutamise lepingu nr 5-1/08/24 alusel tasu perioodil 01.08.2014-31.12.2016 x aadressil osutatud välikoristustööde eest. Nõude kohta esitas hageja kostjale 31.12.2016 arve nr
- Hageja nõuab ka viivise väljamõistmist seadusjärgse määra alusel. Hageja andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
- 17.08.2017 kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse.
- Kostja vaidles 18.09.2017 vastuses hagile täies ulatuses vastu. Augustist 2014 kuni Detsembrini 2016 ei ole hageja kostjale arveid esitanud. Sellel perioodil hageja teenuseid faktiliselt ei osutanud. Hageja ja kostja pidasid 2017 alguses läbirääkimisi uue koristuslepingu sõlmimiseks. Läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et suurendatakse teenustasu ja vaidlusaluse perioodi eest hageja tasu ei nõua. Kostja andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
- Kostja esitas ka vastuhagi, mille menetlusse võtmisest kohus 12.10.2017 määrusega keeldus. Määrus on jõustunud.
- Alates 01.02.2019 menetleb käesolevat tsiviilasja kohtunik Ants Mailend. Kohus teatas pooltele 22.02.2019 e-kirja vormis tehtud määrusega kohtukoosseisu muutumisest, kirjeldas menetluse seisu, selgitas tõendamiskoormist, tegi pooltele kompromissiettepaneku, andis tähtaja täiendavate seisukohtade ja taotluste esitamiseks ja teatas otsuse teatavakstegemise aja.
- Hageja esitas 13.03.2019 oma täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja.
- Kostja esitas 15.03.2019 oma täiendavad seisukohad.
- Kohus märkis 22.02.2019 määruses ekslikult, et asja menetletakse lihtmenetluses. Poolte nõusolekul on asja arutatud kirjalikus menetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-le
- Kohus ei ole kohaldanud käesoleva asja menetlemisel lihtmenetluses lubatud lihtsustusi (TsMS § 405). Otsuse põhjendused 2
(4)- Kohus leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
- Kostja väidab, et vaidlusalusel perioodil (august 2014 – detsember 2016) hageja faktiliselt teenuseid ei osutanud. Selle tõendamiseks on kostja esitanud kohtule x, x (varasema perekonnanimega x) ja x poolt allkirjastatud kirjalikud kinnitused (toimiku lk 49-53). Kostja esitas 15.03.2019 kohtule ka üürilepingud, mis tõendavad kõigi nimetatud isikute elamist x elamus (toimiku lk 104-116). Neid avaldusi saab käsitleda dokumentaalsete tõenditena. X avaldus on digitaalselt allkirjastatud ja x ning x avalduste allkirjade ehtsuseks kahtlemiseks pole kohtule esitatud andmeid. Ka juhul, kui avalduste teksti koostas kostja, järeldub avalduste allkirjastamisest nende sisu kinnitamine allkirjastajate poolt.
- Kostja esitas tõendina ka Tallinna Linnavalitsuse 28.12.2015 otsuse väärteomenetluses nr 410115038385, mille kohaselt kostjat trahviti selle eest, et 17.12.2015 oli x jäätmekonteineri ümbrus risustatud jäätmetega (toimiku lk 53). Kostja pole tõendanud oma väidet, et prügikonteineri ümbruse koristamine ei olnud tema kokkulepitud ülesannete hulgas. Vaidlusaluse lepingu eritingimuste p-st 1.1 ja 6 selline piirang ei nähtu (toimiku lk 25). Kokku oli lepitud hoone „väliterritooriumi koristus- ja puhastustööd“. Lepingu esilehe eritingimustes oli teenust nimetatud ka „välikoristuseks“ ja „väliterritooriumi koristuseks“. Alates 01.01.2017 vaidlusaluse lepingu asendanud lepingu 01/01/17 lisas 1 on sõnaselgelt nimetatud hageja ülesandena ka prügikastide ja konteinerite ümbruse puhastamist (toimiku lk 69) ja lepingu läbirääkimiste kohta esitatud e-kirjavahetusest ei nähtu, et uue lepinguga oleks soovitud varasemat puhastusteenuse osutamise ala laiendada. Uue lepingu esilehel on sarnaselt vaidlusalusele lepingule nimetatud teenuseks „kinnistu välisterritooriumi puhatust“ (toimiku lk 67). On võimalik, et 17.12.2015 intsident oli põhjustatud igapäevaste koristustoimingute vahel aset leidnud asjaoludega, kuid hageja pole seda tõendanud ning kogumis teiste tõenditega võib väärteotsusest järeldada teenuste mitteosutamist.
- Hageja poolt tõendina esitatud BREM Puhastus OÜ 28.02.2019 e-kirjas väljendatud kinnitus teenuste faktilise osutamise kohta ei ole tõendina usaldusväärsem kostja poolt esitatud elanike avaldustest ja väärteomenetluse dokumendist (vt p 11 ja 12 eespool). Hinnates neid tõendeid kogumis, on kohtu arvates tõendatud see, et teenuseid faktiliselt ei osutatud.
- Hageja on põhjendatult tuginenud lepingu p-le 4.1, mille kohaselt pidi pretensioonid teenuse mittevastavuse kohta esitama kirjalikult kahe tööpäeva jooksul nende avastamisest. Tagantjärele on väga keeruline teha usaldusväärselt kindlaks koristusteenuse osutamist ja selle kvaliteeti. Samas on lepingus ettenähtut ignoreerinud ka hageja. Arveid teenustasu kohta pidi hageja lepingu p 2.1.3 järgi esitama igakuiselt. Hagi aluseks olev arve on aga esitatud 2016 lõpus 29 kuu eest (august 2014 kuni detsember 2016). Kui hageja unustas arvete esitamise, võis ta unustada ka teenuse osutamise. Arvete mitte-esitamine võis omakorda põhjustada pretensioonide nõuetekohase esitamata jätmise kostja poolt.
- Kohus nõustub kostjaga ka selles, et 2017 uue lepingu sõlmimiseks peetud läbirääkimiste käigus on hageja sisuliselt loobunud oma nõudest. 19.04.2017 e-kirjas on kostja teatanud hagejale, et koos uue lepingu lõpetamisega on vaja sõlmida kokkulepe eelmise (s.o. vaidlusaluse) lepingu lõpetamiseks, kus pooled kinnitaksid vastastikku nõuete puudumist (toimiku lk 58). 21.04.2017 e-kirjas on hageja vastanud, et raamatupidamislikel põhjustel ei saa nõuet maha kanda, kuid „kavatseme uue lepingu tasust lugeda suurema osa vana nõude katteks saades vana nõude enam-vähem kaetuks“ (toimiku lk 58). 27.04.2017 teatas kostja hageja poolt saadetud lepingu lõpetamise projekti kohta, et „[l]õpetamise kokkuleppele oleks 3
(4)vaja lisada sõnastuse, et Pooled ei oma ühele teisele mingid nõuded“ (toimiku lk 57). Hageja vastas 27.04.2017, korrates raamatupidamislikku selgitust nõudest loobumise sobimatuse kohta. Hageja jätkas, et „[u]ue lepingu mõte on see, et saame selle alusel tasutavate summadega nõude katta“ (toimiku lk 58). Kostja vastas samal päeval teatades, et „nõue on põhjendamatu ja töö ei olnud teostatud“ (toimiku lk 57). Hageja põhjendas 27.04.2017 e-kirjas nõudest loobumise probleemsust ka sellega, et temal pole kindlust, et kostja uut lepingut kohe pärast uue sõlmimist üles ei ütle. Kostja pakkus 27.04.2017 e-kirjas lahendusvõimalusena leppetrahvi lisamist lepingusse. Enne nende sõnumite saatmist kostja poolt allkirjastatud uue lepingu dokumendis puudus leppetrahvi punkt 4.13 (toimik lk 68). 22.06.2017 e-kirjaga teatas hageja vastava punkti lisamisest (toimik lk 64 p, lepingu projekt koos selle punktiga paikneb toimiku lk 79). 22.06.2017 kirjutas hageja kostjale, et „[k]ui leping peaks allkirjastatama, siis saan esitada kohtusse taotluse avalduse tagasivõtmiseks tsiviilasjas 2-17-111893“ (toimik lk 64 p). Kostja ei ole esitanud usutavat põhjendust nende tõendite teistsuguse tõlgendamise võimaluse kohta. 13.03.2019 avalduse p-des 2.18-2.19 viitas kostja sellele, justkui oleks arutelu all olnud nõue olnud hoopis 2017-2018 perioodi eest tekkinud. Kuna kõnealune e-kirjavahetus on toimunud 2017 esimeses pooles, siis ei saanud selles kuidagi käsitleda hilisemaid võlgnevusi. Lisaks nähtub kostja 19.04.2017 e-kirjas lubadus tasuda jaanuari, veebruari ja märtsi arved kohe pärast uue lepingu allkirjastamist (toimik lk 58p). Siin pidi jutt olema 2017.a teenustasudest, sest kostja palus hagejat need arved endale saata ning nõude aluseks olev arve on esitatud muu perioodi kohta. Eelnimetatuga on tõendatud, et uue lepingu sõlmimise läbirääkimiste käigus lubas hageja kostjale, et ei nõua vaidlusaluse nõude täitmist. Nõude maksmapaneku jätkamine käesolevas tsiviilasjas on seega vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega. 16. Kuna hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, jääb rahuldamata ka viivisenõue. 17. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud hageja kanda. Kostja on teatanud, et tema menetluskulusid kandnud pole. /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik 4
(4)