← Eesti

2-20-2817/8

Obsah (7)§ 477§ 172§ 173§ 174§ 177§ 606§ 478

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Harju Maakohus Andres Suik 26.03.

) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes

§ 477

lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 5. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle täiendusega, leiab, et avaldus vastab

-i nõuetele ja ei esine

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.

  1. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Avalduse kohaselt jäi osaühingul jaotamata vara, milleks on raha arveldusarvel, mille käsutamiseks avaldajal pärast puudutatud isiku kustutamist enam võimalust pole. Äriregistri andmetel oli avaldaja puudutatud isiku likvideerijaks, seega on avaldaja huvitatud isikuks ÄS § 218 lg 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku täiendava likvideerimise läbiviimine põhjendatud.
  2. Puudutatud isiku täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks on vajalik likvideerija määramine, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimise lõpuleviimiseks. Kohus leiab, et avalduse alusel on põhjendatud ÄS § 218 lg 2 kohaselt ennistada avaldaja kui puudutatud isiku senise likvideerija õigused. Kuivõrd puudutatud isiku lõpetamine otsustati osanike poolt 25.04.2019 ja määrati likvideerijaks avaldaja, peab kohus otstarbekaks senise likvideerija ametis jätkamist ning oma ülesande lõpetamist. Samuti ei kaasne avaldaja likvideerijaks määramisega täiendavaid kulusid. Avaldaja on kinnitanud oma nõusolekut likvideerimine lõpule viia ilma täiendavat tasu nõudmata. Avaldajale on teada likvideerija õigused ja kohustused. Avaldaja suhtes ei ole kohaldatud ettevõtlus- ega ärikeeldu.
  3. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 –
  4. Tulenevalt

§-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab 2

(3)2-20-2817 likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta.
  1. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole hiljemalt 15.06.2020 lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule aruanne likvideerimise käigu kohta. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.
  2. Kohus hoiatab, et

§ 477

² lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. 11. Menetluskulud jäävad

§ 172

lg 6 ja

§ 173

lg-te 1, 4 alusel puudutatud isiku kanda.

§ 174

lg-te 1, 2 ja

§ 177lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. 12. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande tegemiseks (ÄS § 116 lg 2, ÄS § 208 lg 2).

§ 606

lg 1 näeb ette, et

59. peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule viivitamata täidetavaks (

§ 478lg 4).

ÄS § 33 lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest. 13. Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud kehtima.

§ 478

lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; Riigikohtu 02.06.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15). 14. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada

§ 606lg 2 alusel määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.