4-19-5588/17

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.

2. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-5588 Menetleja Sekretär Kohtunik Peet Teidearu Heli Eilonen Väärteoasi Tarmo Raig`i kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 18.10.2019 otsusele väärteoasjas 2780,19,011349 Kohtuväline menetleja PPA Lõuna Prefektuur Tartu, Riia 132 Esindaja üleminspektor Taivo Rosi Menetlusalune isik Tarmo Raig Ik:37705102738; elukoht XXXX Adokaat Andi Tubin Kaitsja Juhindudes väärteomenetluse seadustiku ( VTMS) § 132 p.1, §133, § 134, § 135, § 155, §156, KrMS § 180 lg. 1, kohus Otsustas: Jätta rahuldamata Tarmo Raig`i kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 18.10.2019 otsusele väärteoasjas 2780,19,011349 ning otsus muutmata. VTMS § 38 KrMS § 180 lg. 1 alusel jätta kõik menetluskulud, sh. ka kaitsjatasu Tarmo Raigi kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada menetluspooltel kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest 15.01.
3. Kaebuse esitaja saab kassatsioonkaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb otsuse teinud maakohtule esitada kirjalik kassatsiooniteade 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Põhjendid Asjaolud PPA Lõuna Prefektuuri poolt on koostatud 18.09.2019 väärteoasjas 2780,19,011349 väärteoprotokoll 20190918476522( tl. 19), milles on fikseeritud Tarmo Raigi poolt 13.09.2019 kell 10.47 ajal Tartumaal, Tartu linnas XXXX juures Riia tänaval toime pandud rikkumise kirjeldus järgnevas: isik takistas riiklikku järelevalve teostamist parkides mootorsõiduki automaatse kiirusemõõtesüsteemi ette , millega takistas automaatse liiklusjärelvalve kiirusemõõtesüsteemi korrapärast toimimist, mis tegi võimatuks õigusrikkumiste andmete nõuetekohase salvestamise. Väärteokvalifikatsioon – Liiklusseaduse §
4. Tõendina nimetatud menetlusaluse isiku Tarmo Raigi ütlused, samuti tunnistaja ütlused. Protokolli pöördel on Tarmo Raigi kinnitus temale VTMS § 19 õiguste tutvustamise kohta. Samuti on protokollis märge Tarmo Raigi poolt protokolli kättesaamise kohta 18.09.2019( tl. 22). PPA Lõuna Prefektuuri väärteootsusega 18.10.2019 väärteoasjas 2780,19,011349 karistati Tarmo Raigi 13.09.2019 kell 10.47 ajal toime pandud LS § 229 järgse väärteo eest-riikliku järelevalve teostamise takistamise eest, mootorsõiduki parkimise eest automaatse kiirusmõõtesüsteemi ette, millega takistas automaatse liiklusjärelvalve kiirusemõõtesüsteemi korrapärast toimimist, mis tegi võimatuks õigusrikkumise andmete nõuetekohase salvestamise. Karistuse kohaldmisel kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud; süü vormina tuvastati Tarmo Raigi tahtlus; Tarmo Raigi karistati 125 trahviühiku suuruse trahviga- 500 €; otsuses viide süüdlase poolt esitada taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks.(tl.16-17) Tarmo Raigi advokaat Andi Tubin esitas Tartu Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsusele, pidades seda põhjendamatuks( tl. 2-5). Kaebuses viidataks et käeoleval juhul ei ole täidetud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning ollakse seisukohal, et LS § 229 on sisult tagajärjedelikt. Kas menetlusaluse isiku tegu tõi kaasa LS § 229 sätestatud tagajärje: teoga õigusrikkumise andmete nõuetekohase dokukmenteerimise või salvestamise võimatuks tegemise, ei ole tõendatud. Kaebaja on seisukohal, et nii tunnistaja kui menetlusaluse isiku ütlused ei kinnita, et liikuskaamera oleks väidetava rikkumise ajal 13.09.2019 kell 10.47 teostanud liiklusjärelvalvet. Sellest tulenevalt ei ole menetlusalune isik takistanud kiirusmõõtesüsteemi korrapärast toimimist, mis tegi võimatuks õigusrikkumise andmete nõuetekohase salvestamise. Seega ei ole menetlusaluse isiku teos väärteokoosseisu ja väärteomenetlus tuleks lõpetada ning menetlukulud jätta riigi kanda. Kaebuse täienduses, mille lisatud fototabelid (tl 168- 174) viidatakse ,et kiirusemõõteseadme ette ei olnud paigaldatud vastavat nõutavat osutavat liiklusmärki , mis informeerib sõidukijuhti ka sellest, on tegemist kiiruskaameraga ning juht selle osutusmärgi abil saaks teada, et ta ei tohi takistada kaameraga teostatvat liiklusjärelvalvet. Antud juhul Tarmo Raig ei teadnud, et pargib kaamera ette, sest puudus vastav liiklusmärk. Samuti lisatakse, et kui eeldada, et Tarmo 2 Raigi teos oli LS § 229 objektiivne koosseis, siis subjektiivne koosseis ei ole täidetud, kuna Tarmo Raig ei teadnud, et segab oma sõidukiga liikluskaamera tööd. Taotleti kaebuse läbivaatamist kohtuistungil. PPA Lõuna Prefektuur vastulauses kaebusele( tl. 14) oli seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ning otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks puudub alus. PPA Lõuna Prefektuur on seisukohal, et ei oma tähtsust , kas kiirusemõõtevahend teostas järelvalvet või seda alles seadistati selliseks tegevuseks. Automaatse kiirusemõõtesüsteemi tööprotsessi üks osa- seadistamine -oli menetlusaluse isiku tegevuse tõttu häiritud ning A.T.palvele lahkuda sõidukiga- parkida sõiduk ümber- eemaldada kiirusemõõturi töötsoonist, menetlusalune isik Tarmo Raig ei reageerinud vaid hakkas vastuväiteid esitama. Kiirusemõõtesüsteemi tööprotsessi selge osa on ka kiirusemõõtesüsteemi ülesseadmine, seadistamine, kontrollfotode tegemine, kaamera nurkade kontrollimine. Menetlusalune isik, parkides sõiduki kaamera ette segas kiirusemõõteseadme seadistamist. Asja matrejalidest nähtuvalt menetlusalune isik esitas liikluskaamera paigaldajale sündmuskohal nõudmisi, keeldus sõidukit ümber parkimast, ähvardas isegi seadme lõhkumisega, mis on tõendatud tunnistaja A.T. ütlustega. Kui Tarmo Raig oleks A.T.korraldusele allunud ning lahkunud kaamera eest, ei oleks käesolevat väärteomenetlust algatatud. Määratud karistus on proportsionaalne menetusaluse isiku teole ja süüle. PPA Lõuna Prefektuur saatis kohtule ka kiirusemõõtesüsteemi Poliscan FM 1 kasutusjuhendi. ( tl. 30- 163) iseloomustamaks kiirusemõõtesüsteemi tehnilis andmeid, selle seadistamise nõudeid, selle toimimist. Kohtuistungil 15.01.2020 jäid mõlemad menetluspooled varem väljendatud seisukohatade juurde. PPA Lõuna Prektuuri esindaja üleminspektor Taivo Rosi selgitusel sündmuskohal A.T.täitis Korrakaitseseaduse § 2 lg. 4 ülesannet: seadistas kiiruskaamerat. Selle tegevuse juures teda takistati. Mõõtmistegevus on määratlemata ning laiem mõiste kui sõidukite kiiruse mõõtmine. Mõõtmine on mõõtmistegevuse üks protsess. Menetlusalune isik teadis millise seadme ette ta parkis ning sead et segas kaamera seadistamist. Kohtu seisukoht Kohtu hinngul on väärteomenetluse läbi viinud pädev ametiisik. Menetluses on tagatud menetlusaluse isiku õigused. Riigikohtu 21.03.2018 lahendis 4-17-3969 on märgitud, et analoogselt süüdistusaktiga on väärteoprotokolli ülesanne kajastada faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud. Selle üle otsustamisel, mida väärteo lühike kirjeldus peab hõlmama, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse; tehtud viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. märtsi
6. a otsusele asjas nr 3-1-1-5-15, p
7. Riigikohus on korduvalt osundanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-45-11, p 9). 3 Käesolevas väärteomenetluses on nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses toodud teokirjeldus selge ning arusaadav. Menetlusalusele isikule Tarmo Raigile heidetakse ette mootorsõiduki parkimist automaatse kiirusmõõtesüsteemi ette – automaatse kiirusemõõtesüsteemi korrapärase toiminise takistamist, mis tegi võimatuks õigusrikkumiste andmete nõuetekohase salvestamise. Kohtus üle kuulatud tunnistaja A.T.ütlused ( tl. 176- 177 pöördel) kinnitavad , et menetlusalune isik Tarmo Raig tahtlikult jäi oma sõidukiga parkima kiirusemõõtekaamera vaateväljas ning nõudis temalt vastava liiklusmärgi ülespanekut, selgitades et seadus seda nõuab. A.T.selgitusega, et märk ei ole nõutav ,Tarmo Raig ei nõustunud, vaidles vastu. Tarmo Raig oli A.T.le selgitanud , et temal on aega küll ning ta ootab kuni on paigaldatud kaameral osundav liiklusmärk. Osundus: „veel ütles, et tal on piisavalt aega ja tema siit enne ära ei lähe.“)( tl. 170 ). A.T. ütlustel Tarmo Raig jäi oma sõidukiga samale kohale, mispeale A.T.ei hakanud konflikti teravaks ajama , oli kirjutanud Tarmo Raigi autonumbri üles ning teatanud toimunust prefektuuri, kutsunud patrulli välja. Tarmo Raig, saanud A.T.käest teada, et patrull on välja kutsutud , ägestus ning oli öelnud A.T.le, et võib selle aparaadi ka puruks sõita. A.T.rohkem ei suhelnud Tarmo Raigiga, kuid mõne minuti pärast oli Tarmo Raig minema sõitnud politseipatrulli ära ootamata. Tunnistaja A.T., keda on hoiatatud valeütluste andmise eest, ütlused kinnitavad üheselt, et Tarmo Raig oli eiranud liikluskaamera seadistaja A.T.nõuet parkida sõiduk mujale, et ei segaks kaamera vaatevälja ning jättis sihilikult oma auto kaamera vaatevälja ette. Seetõttu oli segatud kaamera häälestamine ja kaamera kontroll ning ka kaamera tööle rakendamine. Vastava osutusmärgi paigaldamine ei olnud kohustuslik ning seetõttu ta märki ei paigaldanud. Menetlusalune isik Tarmo Raig on andnud 18.09.2019 kirjalikud selgitused kaitsja juuresolekul. ( tl. 21 ). Seega nendes selgitustes ta end kindlasti ei süüstanud, pigem on neis antud enda teguviisile sündmuskohal õigustus. Menetlusaluse isiku ütluste protokoll tõendab samuti , et Tarmo Raigile selgitas kaamera seadistaja, et ta ei tohi oma autoga kaamera vaateväljas seista. Tarmo Raig on tunnistanud nendes ütlustes ,et parkis auto 2-4 meetrit seadeldisest. Menetlusaluse isiku Tarmo Raigi ütlused kohtus olid samalaadsed. Tarmo Raig tunnistas, et läks sõnelema A.T.ga ning vaidlus oli selle üle, kas kaamera ees peab osutav liiklusmärk olema või ei. Kohtus antud ütlustes Tarmo Raig kinnitas samuti, et temale selgitati et ta peab oma auto teisaldama, et kaamera hääletamist mitte segada ning tal läks kaamera operaatoriga teravaks sõneluseks ning ta vaidles liiklusmärgi kohustuslikkuse üle. Tarmo Raig kohtus väljendas pahameelt liikluskaamerate kui liiklust segavate seadeldiste üle, nimetas neid varjatud jälgimisseadeldisteks. Kohtu hinnangul Tarmo Raig sisuliselt kaebuse esitanud isikuna püüdis kohtule jätta muljet, et ta ei saanud kohapeal olukorrast aru, ehkki tema poolt 18.09.2019 antud kirjalikud selgitused politseile kinnitavad, et isik sai kõigest aru. Seega Tarmo Raigi ütlused kohtus on ebausaldusväärsed. Tal esines motiiv näidata end sündmuskohal toimunu osas teadmatuna. Samas ,nagu öeldud, Tarmo Raigi ütluste protokoll politseis kinnitab aga, Tarmo Raig keeldus täitmast korraldust lahkuda sõidukiga kaamera vaateväljast. Tema tegevus oli tahtlik ,kavatsetud. Kohtu hinnangul kinnitavad valeütluste andmise eest hoiatatud tunnistaja A.T.ütlused kokkuvõtvalt ning usaldusväärselt ,et Tarmo Raig sisuliselt eiras temale antud korraldust 4 seadistatava kiiruskaamera vaateväljast oma auto teisaldada ning sellega segas kiiruskaamera seadistamist ja sellega ka liiklusjärelvalve toimimist. Kohtuistungil Tarmo Raigi poolt avaldatu kiiruskaamerate kahjulikkusest liiklusele oli kohtule üllatav. Kohtule esitatud kiirusmõõtekaamera Poliscan FM 1 ;versioon 1.1.9-22.06.17 kasutusjuhend ( tl. 30- 164) kinnitab seadme tehnilisi iseärasusi ja seadistuse nõudeid. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna prefektuuri seisukoht viitele Korrakaitseseaduse § 2 lg. 4 ning liiklusjärelvalve teostamisele on käesolevas kaasuses asjakohane. A.T.tegevus eviski seda eesmärki- ta seadistas liikluskaamerat ja tegi kontrollmõõdistamisi. Selle tegevuse juures takistas teda Tarmo Raig, kes keeldus oma sõidukit kaamera vaateväljast eemaldama ning vaidles politseitöötajaga. Kohtu hinnangul oli Tarmo Raigi selline tegevus 13.09.2019 kell 10.47 ajal Tartumaal, Tartu linnas XXXX juures Riia tänaval käsitatav automaatse liiklusjärelvalvesüsteemi tegevuse takistamine või häirimine LS § 229 mõistes. Ei ole määrav kas liiklusjärelvalve kaamera juba töötab või seada seadistatakse. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuuri seisukoht mõõtmistegevusele kui laiemale mõistele õige. Kaamera poolt kiiruste mõõtmine on vaid üks mõõtmistegevuse osa. Mõõtmistegevus on laiem protsess ; samuti on mõõtemistegevuse üks osa ka kaamera ülesseadmine ja seadistamine ning testimine. Kohtu hinnangul ei tõusetu kaitsja poolt kaebuse täienduses tõstatatud küsimust LS § 229 subjektiivse koosseisu osas. Tunnistaja A.T.ütlused kinnitavad üheselt, et Tarmo Raig eiras tema korraldust lahkuda kaamera vaateväljast. Seega Tarmo Raig tahtis oma teoga kaamera seadistamist takistada . Asjaolu ,et Tarmo Raig lahkus mõni aeg hiljem kui A.T.temale teavitas, et kutsus politseipatrulli välja, näitab seda ,et Tarmo Raig sisult põgenes, et politseile mitte vahele jääda; tema lahkumine sündmuskohalt ei olnud enam käsitatav vabatahtliku lahkumisena. Tema poolne LS § 229 rikkumine oli juba toime pandud. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuur karistuse määramisel Tarmo Raigile lähtunud KarS § 56 sätetest. Karistus määratakse lähtuvalt isiku süü suurusest. Antud juhul on LS § 229 alusel karistatud Tarmo Raigi alla keskmise sanktsioonimäära , alla 150 trahviühiku; teda karistati 125 trahviühikuga. Kohtu hinnangul on Tarmo Raigi süü vähemalt keskmise määras; süü vormiks tahtlus. Kohus ei tuvastanud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel. Lähtuvalt eeltoodust jätta rahuldamata Tarmo Raig`i kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 18.10.2019 otsusele väärteoasjas 2780,19,011349 ning otsus muutmata. VTMS § 38 KrMS § 180 lg. 1 alusel jätta kõik menetluskulud, sh. ka kaitsjatasu Tarmo Raigi kanda. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5