Obsah (9)

§ 230§ 438§ 273§ 328§ 162§ 173§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-10313 Tsivi

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on oma hagiavalduses toodud nõude tõendamiseks esitanud ärakirja maatulundusmaa rendilepingust (tl 9-11).

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtule esitatud rendilepingu ärakirjal puudub lepingu sõlmimise kuupäev. Vaatamata kostja 4 vastavasisulisele vastuväitele 12.09.2019. a menetlusdokumendis ning kohtu nõudmisele 13.02.2020. a kohtuistungil hageja rendilepingu algdokumenti käesolevas menetluses ei esitanud.

§ 273

lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Kohtu hinnangul ei tõenda rendilepingu ärakiri rendisuhte olemasolu hageja ja X OÜ (pankrotis) vahel.

1. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida tegelikult teha tahavad ning lg 2 järgi näilik tehing on tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Vaidlusaluse rendilepingu on sõlminud X OÜ (pankrotis), juhatuse liige S M isikus, ja Intertruck OÜ, juhatuse liige A T isikus. Kui pidada tõeseks hageja lepingulise esindaja kohtuistungil esitatud väidet, et leping sõlmiti
2. a märtsikuus, siis oli rendilepingu sõlmimise ajal A T nii hageja kui ka X OÜ (pankrotis) juhatuse liige. Hageja esindaja eitas igasugust lähikondsust hageja ja X OÜ (pankrotis) vahel.

§ 328

lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. 13.02.

1. a kohtuistungil hageja esindaja möönas, et tegemist on lähikondsete vahel tehtud tehinguga. Kohtu hinnangul on maatulundusmaa rendileping tühine, kuivõrd see on sõlmitud õigusnäivuse loomise eesmärgil eeliste saamiseks täitemenetluses nr 035/2017/1116 ning X OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ning ajal mil X OÜ (pankrotis) majandustegevus oli tõenäoliselt juba lõppenud. VÕS § 6 lg 2 järgi võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Käesolevas menetluses tuvastatu põhjal on kohus seisukohal, et vaidlusalusest rendilepingust ei ole hagejal tekkinud õiguspärast valdust „X“ kinnistule ja tühise rendilepingu alusel nõuete maksma panemine on kohtu hinnangul hea usu põhimõtte vastane.
2. AÕS § 44 lg 1 kohaselt valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 40 lg 3 kohaselt valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Hageja on valduse rikkumise tõendamiseks esitanud fotod tõkkepuust ja kivist (tl 19-21). Kohtu hinnangul on hageja jätnud tõendamata nii enda õiguspärase valduse kui ka kostja poolse valduse rikkumise. Rendilepingu p 2.
3. kohaselt kinnistu antakse rentnikule kasutamiseks looduslikult puhta täitepinnase ladustamiseks ning selle ostmiseks ja müümiseks, samuti rentniku tehnika ladustamiseks. Lepingu p 4.1.
4. kohaselt rentnik on kohustatud kasutama kinnistut heaperemehelikult ning kooskõlas heakorranormidega (tl 9). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja kasutas kinnistut ehitusprahi ladustamiseks (tl 66-69). Kuivõrd ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene hagejale õiguslikku alust ladustada kinnistule ehitusprahti, ei saa kohtu hinnangul tõusetuda küsimust ka hageja valduse rikkumisest.
5. AÕS § 45 lg 1 kohaselt valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Hageja on soovinud, et kohus tuvastaks ja tunnistaks ebaseaduslikuks kostja poolt hagejalt kinnistu valduse äravõtmise perioodil 27.06.
6. a kuni 25.09.
7. a. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul toimunud valduse hagejalt äravõtmist, mistõttu ei ole võimalik ka hageja valduse taastamine. Käesoleval juhul on hageja omavoliliselt ladustanud kostja kinnisasjale olmeprügi vähendades sellise tegevusega kostja kinnisasja väärtust, mistõttu ei oleks kohtu hinnangul 5 kostjale etteheidetav sellise tegevuse takistamine. AÕS § 41 lg 1 kohaselt valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata sealjuures hädakaitse piire.
8. Hagiavalduse kohaselt asub kinnistul hagejale kuuluv väärtuslik vara ja tehnika (tl 32-33).

§ 328

lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Hageja käesoleval juhul tõeseid avaldusi teinud ei ole, oma väidete tõendamiseks kohtule tõendeid esitanud ei ole. Käesolevas menetluses kogutud tõendite põhjal on kohus seisukohal, et kinnistul ei asu mingit hagejale kuuluvat vara. Kostja on selgitanud, et kinnistul asub kolmandale isikule kuuluv ekskavaator, kuid seegi pole töökorras. Kolmandale isikule ei ole kostja teinud takistusi ekskavaatori äraviimiseks. Kohus peab kostja selgitusi veenvaks (tl 54 pöördel). 21. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 22.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 050 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemisega seotud kulu summas 72.30 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindaja teenust kokku 7,5 tundi, lisandub 31 minutit kohtuistungil osalemise ajakulu. Kostja kasutas esindaja teenust hagiavaldusele vastamiseks, kohtuistungi ettevalmistumiseks. Hageja hinnangul on kostja esindaja ajakulu ülepaisutatud. Hageja hinnangul oleks kostja esindaja põhjendatud ajakulu 2,5 tundi. Hageja enda ajakulu esindamisele on 8,75 tundi.
2. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Hageja ei ole ka enda puhul pidanud piisavaks 2,5 tundi ajakulu hageja esindamisks. Kohus ei leia, et kostja esindaja peaks menetlusse suhtuma pealiskaudsemalt kui hageja esindaja.
3. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. 6 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140 eurot. Kohus on seisukohal, et tasu vandeadvokaadi õigusteenuse eest summas 140 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 7