RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-19561 Määruse kuupäev Tartu, 22. aprill 2020. a Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Kai Kullerkupp Kohtuasi AB “L

) § 613 lg 1 p 1 tähenduses) ja tasuma hagiavalduse esitamise eest täiendava riigilõivu (lisaks avalduse esitamisel tasutud 50 eurole tuleb tasuda lisaks 175 eurot). Maakohus hoiatas, et võib puuduste kõrvaldamata jätmise korral keelduda hagi menetlemisest. Avaldaja puudusi ei kõrvaldanud. 3. Harju Maakohus keeldus 7. jaanuari 2020. a määrusega

§ 371lg 1 p-de 9 ja 10 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud avaldaja kohtu määratud tähtajaks puudusi (avaldaja ei esitanud nõuetekohast hagiavaldust ega tasunud seaduses sätestatud määras riigilõivu). Kindlustusandja regressinõue ei ole hagita korteriomandi või kaasomandi asi

§ 613lg 1 p 1 mõttes.

Kindlustusandja kahju hüvitamise nõue tuleb lahendada hagimenetluses.

1. Avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale kohtule arutamiseks hagita menetluses.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. veebruari
3. a määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes määruse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis määruskaebemenetluse kulud avaldaja kanda ning märkis, et kuna teisi menetlusosalisi ei ole, siis menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt lahendab kohus otstarbekuse põhimõttest lähtudes hagita menetluses asju, kus hagimenetluse formaalsete reeglite range järgimine ei võimalda puudutatud isikute suure arvu, väheste õigusteadmiste, menetluseseme algse piiratuse tõttu vm põhjusel efektiivselt täita

§-s 2 nimetatud tsiviilkohtumenetluse ülesannet. Nendest põhimõtetest lähtudes näeb ka

§ 613

ette, millised korteriomandi ja kaasomandi asjad lahendab kohus hagita menetluses. Seejuures sätestab

§ 613

lg 1 p 1, millised asjad lahendab kohus korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel, ja p 4, millised muu huvitatud isiku avalduse alusel. Seega on seadusandja tahe lahendada hagita menetluses üksnes sellised vaidlused, mis on algatatud korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel, et tagada vaidlusküsimuse lahendamine menetlusosalise jaoks lihtsustatud ja väiksemate kuludega menetluses. Järelikult on menetlusosaliste ring praeguses asjas tähtis.

§ 613

lg-s 1 sätestatud menetlusosalist soodustav õigus esitada nõue hagita menetluses ei lähe kindlustusandjale üle nõude üleminekut reguleerivate sätete alusel (võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 2 ja § 173 lg 2). VÕS § 1 lg 1 järgi sätestab VÕS võlasuhete poolte õigused ja kohustused ning

-is sätestatud menetluskorda ei saa muuta VÕS-is materiaalõigusliku nõude üleminekut reguleerivate sätete alusel. Avaldaja väited, et nõude ülemineku korral selle identiteet ei muutu, ei 2

-is sätestatud menetluskorda. Kuna avaldaja ei ole korteriomanik, tuleb tal oma nõue panna maksma hagimenetluses. Maakohus jättis eeltoodut arvestades õigesti

§ 371

lg 1 p 10 alusel avalduse menetlusse võtmata, sest avaldaja ei tasunud nõutud määras riigilõivu. Maakohtu määrusest tuleb aga välja jätta põhjendused avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta

§ 371

lg 1 p 9 alusel, sest avaldusel ei ole vormipuudusi, mis annaks alust selle sätte kohaldamiseks. Ainuüksi asjaolu, et isik nimetab kohtule esitatud dokumenti hagita asja avalduseks, mitte hagiavalduseks, ei ole hagiavalduse vorminõuete oluline, asja menetlust takistav rikkumine. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Avaldaja palub määruskaebuses maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule asja arutamiseks hagita menetluses. Kohtud tõlgendasid valesti

§ 613lg 1 p 1, kui leidsid, et avaldaja nõuet ei saa lahendada hagita menetluses.

Kindlustusandja kahju hüvitamise regressinõue ei muuda kahjustatud isikule seadusega antud õiguslikku positsiooni menetleda selliseid asju hagita menetluses. Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht ei vasta VÕS § 164 lg-le 2 ja § 492 lg-le 1. 8. Puudutatud isik avaldaja määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium leiab, et nii ringkonna- kui ka maakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 alusel tühistada ja saata samale maakohtule avalduse hagita menetluses menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas avaldajale (kindlustusandjale) VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtja (kahjustatud korteri omaniku) kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku (kahju põhjustanud korteri omaniku) vastu tuleb lahendada hagi- või hagita menetluses, ning kas sellest tulenevalt on kohtud jätnud õigesti avaldaja avalduse menetlusse võtmata.
2. Kolleegium märgib esmalt, et kohus peab sõltumata menetlusosalise seisukohast menetlusse võtmisel otsustama, kas nõuet tuleks menetleda hagi- või hagita menetluses (vt selle kohta Riigikohtu
3. veebruari
4. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-54-14, p 50; Riigikohtu
5. oktoobri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 12). Kui nõue on esitatud vales menetluses (nt hagita asjana hagimenetluse asemel), tuleb nõude esitajale anda võimalus täpsustada oma nõuet olenevalt sellest, millises menetluses tuleb nõue lahendada. Hagimenetluse ja hagita menetluse olemust ja erisusi on kolleegium selgitanud oma
7. mail
8. a tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 tehtud määruse p-des 18–
10. Kohtud leidsid, et avaldaja on esitanud hagimenetluses menetletava nõude ning kuivõrd avaldaja ei tasunud kohtu määratud tähtajaks hagilt nõutavat riigilõivu, tuli jätta avaldus

§ 371lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata.

Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et avaldaja on esitanud hagimenetluses menetletava nõude. 13. Kolleegiumi hinnangul määratakse

-i järgi asja menetluse liik asja sisu järgi, mitte kohtusse pöördunud isiku järgi.

§ 475lg 1 määrab kindlaks asja sisu poolest väga erinevad hagita asjade 3

§ 475

lg 2, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Sisu poolest erinevaid asju käsitletakse nende liikide kaupa täpsemalt erisätetes (

49.–63. ptk). Asja menetluse liik ei sõltu asjaolust, et hagita asjade erisätetes märgitakse isikud, kellel on õigus taotleda kohtult menetluse algatamist. Avaldust esitama õigustatud isikute ringi kindlaksmääramine on oluline

§ 476eesmärki silmas pidades.

Viidatud sätte lg 1 järgi algatab hagita menetluse kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel ja lg 2 järgi algatab kohus seadusega ettenähtud juhul hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. Kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule (vt VÕS §-d 164 ja 173). VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek ei loovutamisega ega seaduse alusel selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 11). Viidatud sätete järgi astub võlausaldajalt nõude omandanud kolmas isik endise võlausaldaja asemele (nõude omandaja saab nõude esialgse omaniku õigusliku positsiooni), nõude olemus sellest ei muutu. 14.

§ 475

lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike.

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (vt Riigikohtu 14. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-24747/180, p 16).

§ 613

lg 1 p-s 1 nimetatud asja võib

§ 613

lg 4 järgi vaadata läbi hagimenetluses juhul, kui see on esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Praeguse asja sisuks on korteriomandist tulenev vaidlus, mis puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ja mis lahendatakse

§ 613lg 1 p 1 järgi hagita menetluses.

Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega (nõue kahju põhjustanud korteri omaniku vastu) on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. Eeltoodut arvestades (vt määruse p-d 13–14) leidsid kohtud põhjendamatult, et hagita menetluses on

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendatavad üksnes vaidlused, mis on algatatud korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel. Seetõttu on ekslik ka ringkonnakohtu järeldus, et nõude üleminekut reguleerivate sätete alusel ei saa muuta

§ 613

lg 1 p-s 1 sätestatud menetluskorda, mille järgi ei ole avaldaja (kindlustusandja) avalduse alusel vaidlusaluse menetluse algatamine võimalik.

1. Eespool esitatud põhjustel tuleb alama astme kohtute lahendid tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule avaldaja avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks hagita menetluses.
2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb

§ 173

lg 3 ja

§ 174lg 6 alusel maakohtu otsustada. 4

§ 149lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada.

Avaldaja on palunud tagastada kautsjon Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Ants Kull, Kai Kullerkupp 5