Obsah (9)

§ 3101§ 126§ 180§ 175§ 313§ 319§ 289§ 179§ 2

KOHTUOTSUS (RESOLUTIIVOSA) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidam

§ 3101

alusel kohaldada kannatanu Xxx Xxx (isikukood: xxx) isikuõiguste kaitseks süüdistatavale Kalle Mägi lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse kuulutamisest ning keelata Kalle Mägil läheneda kannatanu Xxx Xxxle isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 100 meetrit, keelata Kalle Mägil läheneda kannatanu Xxx Xxx elukohale aadressil xxx mitte lähemale kui 100 meetrit, keelata Kalle Mägil läheneda kannatanu Xxx Xxx töökohale xxx aadressil xxx mitte lähemale kui 100 meetrit ning keelata Kalle Mägil ühendust võtta kannatanu Xxx Xxxga telefoni xxx), posti (xxx), elektronposti (xxx) teel, sotsiaalmeedia (Facebook, Flirtic.ee jne) ja muude elektrooniliste sidepidamisvahendite kaudu. 10. 3 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

11. Kalle Mägilt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna 

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 1004,40 eurot; 

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot.

12.

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 1814,40 eurot tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 151.20 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700061645 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-4428“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis

§ 319

kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav hiljemalt 27.12.2019.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis hiljemalt 27.12.2019.a. Määruskaebus menetluskulude 2 osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. SÜÜDISTUSE SISU Kalle Mägi süüdistatakse selles, et tema, viibides 25.09.2018 korteris aadressil xxx ähvardas oma endist elukaaslast Xxx Xxx, öeldes temale, et kui Xxx Xxx viskab ta korterist välja, tapab ta ära. 27.09.2018 ähvardas Kalle Mägi samal aadressil kannatanut Xxx Xxx, öeldes kannatanule patrullpolitseinike juuresolekul, et tuleb veel tagasi ja lõpetab nad (kannatanu ja tema poeg) ära. Seejärel ähvardas 28.09.2018 kella 20:50 ajal aadressil xxx kannatanut, öeldes kannatanule läbi ukse „kuradi hooranärakas, sa veel saad“. Arvestades asjaolu, et kahtlustatav tarvitas kannatanu korteris pidevalt alkoholi, terroriseeris kannatanut, tõukas varasema tüli käigus kannatanut, vehkis kannatanu suunas kätega, lõi kannatanul prillid eest ja telefoni käest, oli kannatanul Kalle Mägi agressiivsuse tõttu alust tunda reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Oma tegevusega Kalle Mägi pani toime tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Kalle Mägi vaatamata kannatanu palvele temaga kontakti mitte otsida hirmutas kannatanut Xxx Xxx ja häiris oluliselt tema eraelu.: - 28.09.2018 kella 08.00 paiku käis kannatanu kodu juures aadressil xxx ning kõndis kannatanu kõrval kuni tema töökohani aadressil xxx, lahkus siis, kui kannatanu ütles, et kutsub politsei; - otsides kontakti kannatanuga, käis 28.09.2018 kella 19:45 paiku kannatanu Xxx Xxx elukohas aadressil xxx, katsus tunni aja jooksul kannatanu korteri ukselinki, koputas uksele, tagus ust ning vaatas kannatanu aknasse ja lõhkus aknaklaasi, millega häiris ja hirmutas kannatanut, - uuesti 04.10.2018 kella 08.00 paiku käis kannatanu Xxx Xxx kodu juures aadressil xxx ning kõndis kannatanu kõrval kuni tema töökohani aadressil xxx. Kannatanu palus kahtlustataval Kalle Mägil lahkuda, kuid ta ei reageerinud kannatanu palvele ning saatis kannatanu tööle; - otsides kontakti kannatanuga, käis uuesti 04.10.2018 kella 20.00 ajal kannatanu Xxx Xxx elukohas aadressil xxx, koputas uksele, katsus ukselinki, millega häiris ja hirmutas kannatanut, - otsides kontakti kannatanuga, uuesti 06.10.2018 helistas kannatanule erinevatelt numbritelt. Oma tegevusega Kalle Mägi pani toime teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, so KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuritegude toimepanemine Kalle Mägi poolt on tõendamist leidnud. 3 Kohtuistungil andsid ütlusi kannatanu Xxx Xxx ning tunnistajad Xxx Xxx, Xxx Xxx, Xxx Xxx, Xxx Xxx, Xxx-Xxx Xxx ja Xxx Xxx. Lisaks kuulas kohus süüdistatavana üle Kalle Mägi. Kannatanu xxx. Xxx poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta tutvus süüdistatav K. Mägiga
4. aasta juuni lõpus või juuli alguses tutvumisportaalis Flirtic.ee ja nad asusid koos elama orienteeruvalt 14.07.2018.a. Kannatanu ütluste kohaselt kulges nende kooselu traagiliselt, süüdistatav karjus kannatanu peale ja sõimas teda, vihastas pidevalt, tarbis alkoholi kogu aeg, lõi kannatanul ükskord käega prillid eest ja telefoni käest, vehkis rusikatega. Kannatanu sõnul leidis aset ka juhtum, kus kannatanu palus süüdistatavat, et ta pakiks oma asjad kokku ja lahkuks, kuid süüdistatav ähvardas kannatanu tema väljaviskamise korral ära tappa, öeldes, et on karated õppinud ja karate meister, mille tõttu lööks ta kannatanu pea ühe käega puruks. Kannatanu rääkis sellest juhtumist oma õele xxx. Xxxle ja läks xxx motelli ööbima. Järgmisel päeval rääkis kannatanu oma poja xxx. Xxxiga ja nad läksid õhtul koos kannatanu juurde, kust leidsid eest juua täis süüdistatava. Kannatanu poeg kutsus politsei. Kannatanu ütluste kohaselt hakkas süüdistatav politsei saabudes ülbitsema ja teda ähvardama, öeldes, et nad veel räägivad kannatanuga ja et ta tuleb sinna tagasi. Seejärel pakkis kannatanu koos pojaga süüdistatava asjad kokku ja süüdistatav lahkus taksoga. Järgmisel hommikul saatis kannatanu sõnul süüdistatav ta tööle, ei lahkunud kannatanu palve peale, üritas kannatanu käest kinni võtta ja sõimas kannatanut hooranärakaks, kes rikub meeste elusid. Kannatanu ütlustest nähtub, et sama päeva õhtul tuli süüdistatav kannatanu ukse taha, koputas uksele ja tagus jalaga ust, öeldes, et „kuradi hooranärakas sa veel saad.“ Kannatanu kutsus politsei, kes palus süüdistataval lahkuda. Süüdistatava sõnul tuli ta oma asjade (voodilina, oranž vihmavari, froteerätik) järgi, mis kannatanu kokku pakkis ja talle üle andis. Kannatanu sõnul läks süüdistatav tõenäoliselt nurga taha ja ootas kuni politsei ära läheb, kuna tema naaber tegi pildi, kuidas süüdistatav kannatanu akna taga seisab ning 10 minutit hiljem lendas kannatanu tänavapoolne aken sisse. Seejärel oli kannatanu sõnul nädal aega vaikus ja siis järgmisel reedel tuli süüdistatav jälle kannatanu ukse taha (kannatanu nägi süüdistatavat läbi uksesilma ja tundis tema hääle ära). Kannatanul õnnestus tänu Xxxe abile lahkuda ja läks oma õe juurde ning 10 minuti pärast saatis naabrimees kannatanule pildi, kuidas kannatanul on teine hoovipoolne aken sisse visatud. Kannatanu ütluste kohaselt saatis süüdistatav teda tööle kaks või kolm korda kindlasti (sealhulgas 04.10.2018.a). Ühtlasi nähtub kannatanu ütlustest, et süüdistatav helistas talle, kasutades Super kõnekaarte, mille numbrid kannatanu ära blokeeris ja saatis sõnumeid sisuga: „Me veel kohtume ja see saab valus olema“. Kannatanu sõnul oli süüdistatava selline tegevus väga õudne ja ta arvas reaalselt, et süüdistatav võiks talle midagi teha, sest ta kartis, et süüdistatav tuleb talle kallale, karjub, terroriseerib ja joob. Samuti tajus kannatanu reaalset ähvardust ja ohtu süüdistatava saadetud sõnumis ning süüdistatav saatis ka pärast lähenemiskeelu otsuse kuulutamist kannatanule sõnumi, et süüdistataval on eriväelasest sõbrad, relv on valmis pandud ja need sõbrad ei karda surma. Tunnistaja xxx. Xxxi poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et talle rääkis tädi xxx. Xxx, et emal on süüdistatavaga probleemid ja ema ei julge enam koju minna. Tunnistaja sõnul kartis ema süüdistatavat, kuna ta oskab karated ja oli väidetavalt mingi eriteenistuses töötav isik ning ema ei tahtnud seetõttu sellest ka pojale rääkida. Tunnistaja ütluste kohaselt läks ta 27.09.2018.a ema juurde, kutsus süüdistatavale politsei ja nad pakkisid emaga koos süüdistatava asjad ning süüdistatav lahkus taksoga. Tunnistaja sõnul on kannatanu talle rääkinud, kuidas süüdistatav oli pidevalt alkoholijoobes, tarvitas vägivalda, kohtles kannatanut halvasti, väänas kannatanu käsi, nimetas kannatanut hooraks, ähvardas kannatanut väljatõstmise korral maha löömisega ja kannatanu kartis teda selle kõige tõttu. Samuti on kannatanu pärast süüdistatava väljatõstmist rääkinud tunnistajale, kuidas süüdistatav jälitab teda tööle ja kiviga akna puruks viskamistest (visatud kaks korda ühelt poolt maja ja teiselt poolt). Ühtlasi on tunnistaja ütluste kohaselt 4 hilisemate sündmustega seoses kannatanu avaldanud talle, et ta kardab süüdistatavat, kuna ta ei tea, milleks süüdistatav võimeline on ja kuivõrd süüdistatav kunagi väitis, et tal on relv olemas ja et ta oskab inimesi tappa, siis on tunnistaja sõnul lause „Ma löön su raisa maha“ väga mõjuvõimas sõnavara. Tunnistaja sõnul ähvardas süüdistatav politsei juuresolekul ka teda, viibates tema suunas näpuga ja öeldes, et „Sa veel kahetsed seda, ma leian su ülesse.“ Ütlustest nähtuvalt kartsid süüdistatavat reaalselt nii tunnistaja kui ka kannatanu ning tunnistaja peab ka hetkel mingil määral oma elu ohus olevaks. Tunnistaja xxx. Xxxi poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta nägi süüdistatavat pärast tema väljakolimist ühe korra maja hoovis ja teisel korral kannatanu akna taga aknast sisse piilumas, millest ta tegi ka pilti ja saatis selle pildi kannatanule. Samuti nägi tunnistaja, kuidas kannatanu aknad olid kaks korda lõhutud, ükskord hoovipoolne aken ja teinekord tänavapoolne aken. Tunnistaja sõnul on kannatanu talle korduvalt rääkinud ka sellest, et ta kardab ja tal on hirm, süüdistatav ähvardab (kirjutab läbi sotsiaalmeedia või SMS sõnumite), ahistab ja luurab. Tunnistaja ütluste kohaselt tundis kannatanu hirmu, sest süüdistatav oli teda ähvardanud, luuranud ning tunnistaja märkas ise ka momente, kus õhtusel ajal olid nii õues kui ka trepikojas tuled ära kustutatud ja see tekitas ka tunnistajas ebakindlust. Tunnistaja xxx. Xxxu poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kannatanu helistas talle ja rääkis, et ta kardab koju minna, sest süüdistatav on teda ähvardanud vägivallaga ja tappa. Ütluste kohaselt viis tunnistaja kannatanu ükskord tema õe juurde ja kannatanu rääkis siis, et süüdistatav on turvamees olnud, tal on relv ja kannatanu kardab teda. Tunnistaja sõnul helistas ta siis ka politseisse ja rääkis, et kannatanu kardab kodus olla. Ühtlasi nägi tunnistaja süüdistatavat kannatanu ukse juures ja palus tal lahkuda, kuid nägi kannatanut oodates, kuidas süüdistatav liigub endiselt hoovis edasi ja tagasi. Kui tunnistaja oli kannatanu õe juurde viinud ja naasis kannatanu maja juurde, siis nägi ta, kuidas kannatanu üks hoovipoolne toaaken on kiviga katki visatud. Pärast seda juhtumit on kannatanu veel tunnistajale rääkinud, kuidas ta taotleb süüdistatava suhtes lähenemiskeeldu, kuna süüdistatav käis tal järgi, noris ja mõnitas teda. Tunnistaja xxx. Xxx poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta käis politseiametnikuna 28.09.2018.a väljakutsel aadressil xxx, kus endine elukaaslane oli teatajal akna sisse visanud. Sündmuskohale jõudes nägi tunnistaja teatajat naisterahvast ja ühte naabrit, kuid süüdistatavat sündmuskohalt ei leitud. Tunnistaja sõnul rääkis naisterahvas, kuidas otsitav meesterahvas oli tema endine elukaaslane, nad läksid lahku, kuid mees ei jätnud teda rahule, jälitas naisterahvast tööle minnes ja ähvardas ära tappa ning tol õhtul nägi keegi naabritest seda meesterahvast naisterahva akna all ka seismas ja pildistas teda ning pärast seda viskas keegi naisterahva akna katki. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta sündmuskohal, et naisterahva tänavapoolne aken on kiviga sisse visatud (kivi oli korteris). Tunnistaja xxx. Xxx poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta oli juures, kui politseinikud üritasid süüdistatavat kannatanu juurest välja tõsta ja ta nägi, kuidas süüdistatav sellele vastu sõdis ja keeldus lahkumast (ei allunud politseinike korraldustele, vaidles vastu ja politseinikud pidid korduvalt tema käevangust võtma, et teda diivanilt püsti saada). Tunnistaja sõnul rääkis kannatanu talle, et nad läksid süüdistatavaga lahku, sest süüdistatav oli psüühiliselt vägivaldne, ähvardas ja jõi koguaeg, mille tõttu tundis kannatanu hirmu ja ei julgenud koju minna. Ühtlasi näitas kannatanu tunnistajale ka sõnumeid, kus süüdistatav ähvardas kannatanu tappa. Pärast süüdistatava väljatõstmist järgnesid igasugused ähvardused, ukse ja akna taga käimised, akna lõhkumised ning süüdistatav jälitas kannatanut tööle ja koju. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kannatanu hirmus ja paanikas ning nad otsustasid perega, et kannatanul on turvalisem oma kodust ära tulla, kuniks olukord on maha rahunenud. 5 Tunnistaja xxx. Xxxi poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta käis politseiametnikuna 27.09.2018.a lähisuhtevägivalla või lahkumisnõude mittetäitmise väljakutsel aadressil xxx. Tunnistaja sõnul oli sündmuskohale jõudes olukord rahulik. Probleem seisnes selles, et süüdistatav käib pidevalt kannatanut tülitamas, soovides korterist mingeid asju kätte saada. Ütluste kohaselt pakkisid kannatanu ja noormees (xxx. Xxx) süüdistatava asjad kokku, andsid need talle üle ja süüdistatav lahkus taksoga. Tunnistaja sõnul ei olnud süüdistatav kaine, tal olid välised joobetunnused (närviline, rääkis politseiga ühte juttu ning naisterahvast nähes käitumine muutus kiiresti ja järsku, suust oli tunda alkoholilõhna). Politseiga suheldes oli süüdistatav väga viisakas ja vaoshoitud, kuid kui nägi naisterahvast, siis saatis tema poole teele mingisuguseid roppusi ja ei olnud enam nii viisakas. Kuivõrd tunnistaja ei mäletanud kohtuistungil, kas ta kuulis kohapeal mingisuguseid ähvardusi, siis avaldati

§ 289

lg 1 alusel protokollist tunnistajale meeldetuletamiseks lause, mille kohaselt ütles süüdistatav kannatanule, et „ta tuleb veel tagasi ja lõpetab nad ära.“ Tunnistaja märkis kohtuistungil, et kuna taoliseid juhtumeid on neil päevas, nädalas ja kuus väga palju, siis ta ei mäleta enam konkreetseid sõnu, mida süüdistatav ütles. Lisaks nähtub tunnistaja ütlustest, et tema oleks kannatanu asemel tundnud ennast küll ähvardatuna, kuna süüdistatava hoiak ja kõnemaneer jättis tunnistaja jaoks külmaverelise mulje ning süüdistatava lause „et ta lõpetab nad ära“ ei olnud niisama jutu käigus öeldud, vaid tundus nagu tal oleks tõsi taga olnud. Süüdistatav K. Mägi poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta elas kannatanuga koos

1. aasta juulist kuni 27.09.2018.a. Süüdistatava sõnul läks tal 23.09.2018.a telefoniekraan katki ja ta laenas kannatanu telefoni, kust leidis koledad sõnumid, mis nad koos kannatanuga 25.09.2018.a läbi vaatasid. Ütluste kohaselt kutsus süüdistatav nende sõnumite tõttu kannatanut ka litsiks ja sai nendest sõnumitest psüühilise šoki. 26.09.2018.a ei tulnud kannatanu koju. 27.09.2018.a tulid koju kannatanu, tema õde ja kannatanu poeg ning hakkasid süüdistatava asju kokku panema ja kannatanu poeg kutsus ka politsei. Süüdistatava sõnul ei olnud tal politseiga arusaamatusi ja ta ei ähvardanud kannatanut, vaid oli võib-olla natuke ärritunud. Samuti ei olnud süüdistatav enda sõnutsi joobes ja ei visanud kannatanu aknaid kiviga sisse. Kannatanu akna taga käimise kohta selgitas süüdistatav, et ta läks akna taha, vaatas, piilus ja koputas akna peale, et oma asju tagasi saada, kuid kui mingi noorte seltskond läks mööda ja ütles, et mis ta luurab seal teiste akende taga, siis läks ta minema. Ühtlasi tunnistas süüdistatav kannatanu ukse taga käimist ja uksele koputamist. Lisaks selgub süüdistatava ütlustest, et ta saatis kahel korral, s.o 28.09.2018.a ja 04.10.2018.a kannatanut töö juurde ja töö juurest koju, et oma asju saada (süüdistatav ei mäleta täpselt, milliseid asju). Ütluste kohaselt ei üritanud süüdistatav kannatanu käest kinni võtta ja neil ei olnud mingit ähvardamist, vaid nad lihtsalt rääkisid. Kui süüdistatav kannatanu tööle saatis ja nägi, et kannatanul on pisar silmas, siis mõtles ta, et aitab küll talle. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta kannatanule küll püüdnud erinevatelt numbritelt helistada (kannatanu blokeeris tema telefoninumbri, kui ta hääle järgi ära tundis), kuid ta ei ole saatnud kannatanule ähvardava sisuga sõnumeid. Süüdistatava sõnul sai ta aru, et kannatanul ei ole tema sabas käimise üle rõõmus meel. Samuti ütles politsei süüdistatavale, et tal on keelatud kannatanu korteris viibida. Süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi KarS § 120 lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Ähvardamise objektiivse koosseisu moodustab spetsiifiline tegu – ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine ning mis on veenev. Ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud 6 teises inimeses hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele ning ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub tema tahtest. Ähvardamise puhul on oluline, et ähvardaja sõnakasutus või väljendusviis ning muud asjaolud (nt ähvardaja varasem käitumine) kogumis annaksid aluse koosseisupärase kahju tekitamist eeldada. Ähvarduse veenvuse hindamisel tuleb asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, eraldi tuvastada ja lisaks kannatanule tuleb seejuures lähtuda ka objektiivsest kõrvalseisjast. Ähvardamise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust.1 25.09.2018.a episood Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav viibis 25.09.2018.a kannatanu korteris aadressil xxx ja ähvardas kannatanut, öeldes temale, et kui kannatanu viskab ta korterist välja, tapab ta ära. Nimetatu on tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, mille usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda. Süüdistatava ütlused tõendavad samuti, et süüdistatav viibis 25.09.2018.a kannatanu korteris ja tal oli kannatanuga jutuajamine sõnumitest, mille süüdistatav leidis kannatanu telefonist ning mis viisid süüdistatava endast välja. Süüdistatav kirjeldas kohtuistungil antud ütlustes, kuidas avastatud sõnumid tekitasid talle psüühilise šoki ja nende sõnumite tõttu kutsus ta kannatanut ka litsiks. Lisaks tõendavad kannatanu poja tunnistaja xxx. Xxxi ja kannatanu õe tunnistaja xxx. Xxx ütlused, et kannatanu oli hirmul ja ei julgenud koju minna ning ööbis seetõttu 26.09.2018.a motellis. Eelneva tõttu on kohus veendunud, et süüdistatav tõepoolest ähvardas kannatanu ära tappa ja selline ähvardus tekitas kannatanus hirmutunde, kuna kannatanu võttis ähvardust tõsiselt. Süüdistatava varasem käitumine (pidev alkoholi tarvitamine, rusikatega vehkimine, karjumine ja sõimamine), varasem süüdistatava poolt väidetav elukutse (töötamine eriteenistuses), relva väidetav omamine ja karatega väidetav tegelemine andsid kannatanule alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti tunduks selline ähvardus sellise isiku poolt veenev ka objektiivsele kõrvalseisjale, mistõttu on täidetud KarS § 120 lg 1 objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega, sest ta sai aru, et tema poolt öeldu mõjub kannatanule ähvardusena ja sellise ähvardusega lootis ta saavutada seda, et kannatanu ei viska teda oma korterist välja. Seega on tõendamist leidnud K. Mägi poolt 25.09.2018.a KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine. 27.09.2018.a episood Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav viibis 27.09.2018.a kannatanu korteris aadressil xxx ja ähvardas kannatanut patrullpolitseinike juuresolekul, öeldes, et „ta tuleb veel tagasi ja lõpetab nad (kannatanu ja tema poja) ära.“ Intsidendi aset leidmist tõendab esmalt lähisuhtevägivalla infoleht, mille kohaselt laekus 27.09.2018.a kell 17:44 politseile teade lähisuhtevägivallast xxx. Xxx ja K. Mägi vahel. Lähisuhtevägivalla teate sisu oli järgmine: „Teataja helistab, et ema elukaaslane lubas ema maha lüüa, olnud ihukaitsja, poeg jõuab ka kohale, K. Mägi on silmanähtavalt tugevas alkoholijoobes, sõimab ja ähvardab elukaaslast, lubas ära tappa ja tagasi tulla, nimetas litsiks. Mõlemal isikul vigastused puudusid. K. Mägi pakkis kõik oma isiklikud asjad kokku ja lahkus taksoga xxx suunas. xxx. Xxx ütles, et politseisse on juba avaldus kirjutatud ja probleemiga tegeletakse (tl 28).“ Lähisuhtevägivallast teatas politseisse kannatanu poeg xxx Xxx. Nimelt tõendab 10.10.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll, et Txxx Xxx helistas 27.09.2018.a häirekeskusesse ja kurtis, et ta emal on kodus üks mees, kes teda terroriseerib ja lubab ema J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 4., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, lk 381-
2. 1 7 maha lüüa, kui ta kellelegi kaebab ning poeg sai täna teada, et seal on selline olukord ja tahab küsida, kas politsei abiga on võimalik inimene sealt välja visata. Poja sõnutsi kardab ema ise politseid kutsuda ja ööbib hotellis, kuna ei julge koju minna. Kõnest selgub ka, et ema on selle mehega tuttav paar kuud, see mees tarvitab iga päev alkoholi ja terroriseerib. Poeg lubab oodata ära, kuni ema tööpäev lõpeb ja siis koos politsei kutsuda. Samal päeval helistab poeg hiljem politseisse tagasi ja ütleb, et ta ema võib olla ohus praegu, sest ema korteris on ema nö elukaaslane, kes on seal mõned kuud olnud ja ta lubas, et kui ema ta välja viskab, siis lööb ta ema maha ning poeg sai just teada, et asi on väga paha ja üritab ise ka sinna jõuda. Nimetatud kõnes mainib poeg, et ema elukaaslane oli kunagi olnud poliitikute ihukaitsja ja tal võib teoreetiliselt olla ka relvi, kui neid temalt ära korjatud ei ole (tl 29-31). Sündmuste aset leidmist sellise kujul (kannatanu läheb koju ja süüdistatav on joobes, kannatanu poeg kutsub politsei, kannatanu pakib koos pojaga süüdistatava asjad ja süüdistatav lahkub taksoga) kinnitavad lisaks kannatanu xxx. Xxx ütlused, mis riimuvad tunnistajate xxx. Xxxi, xxx. Xxx ja xxx.-xxx. Xxxi ütlustega. Tunnistajate ütluste puhul on lisaks oluline, et tunnistajad xxx. Xxx ja xxx. Xxx kirjeldasid mõlemad, kuidas süüdistatav hakkas politsei juuresolekul ülbitsema (ei allunud politsei korraldustele) ja kannatanut ähvardama. Samuti nähtub sündmuskohal käinud tunnistaja politseiametnik xxx.-xxx. Xxxi ütlustest, et kuigi süüdistatav oli alguses politseiga suheldes väga viisakas ja vaoshoitud, siis kannatanut nähes saatis ta kannatanu poole teele mingisuguseid roppusi ja ei olnud enam nii viisakas kui alguses. Kohus leiab, et kuigi tunnistajate xxx. Xxxi ja xxx. Xxx ütlustest ei selgu konkreetselt, kuidas süüdistatav kannatanut ähvardas, siis puudub kohtul siiski alus kahelda tunnistajate ütlustes, mille kohaselt süüdistatav kannatanut ähvardas, sest tunnistajate ütlused riimuvad muus osas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tuvastamaks süüdistatava poolt kannatanu ähvardamist on olulised ka tunnistaja politseiametnik xxx.-xxx. Xxxi ütlused, millest selgub konkreetselt, et süüdistatav ütles kannatanule, et „ta tuleb veel tagasi ja lõpetab nad (kannatanu ja tema poja) ära.“ Kuigi tunnistaja kohtuistungil täpselt ei mäletanud, mida süüdistatav kannatanule ütles ja

§ 289

lg 1 alusel avaldati protokollist talle meeldetuletamiseks nimetatud lause, siis on kohtu hinnangul arusaadav, et politseiametnikuna pidevalt erinevatel sündmustel käies ei olegi aasta hiljem enam meeles, mida mingil sündmusel keegi konkreetselt kellelegi ütles. Oluline on aga see, et tunnistaja mäletas nimetatud sündmust ja sellest sündmusest ka olulisi detaile, mis riimuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistaja xxx. Xxxi ütluste puhul tuleb rõhku panna ka asjaolule, et tunnistaja sõnul ei olnud süüdistatav tol õhtul kaine ja tal esinesid välised joobetunnused (oli närviline, rääkis politseiga ühte juttu ja kannatanut nähes süüdistatava käitumine koheselt muutus, suust tuli alkoholilõhn). Kohtu hinnangul on eelpool tooduga tõendamist leidnud, et süüdistatav ähvardas 27.09.2018.a kannatanut tapmisega ning kannatanul oli alus karta süüdistatava ähvarduse täideviimist ja süüdistatava käitumine põhjustas kannatanus hirmutunde. Arvestades asjaolusid, et süüdistatav oli alkoholijoobes, ta oli ka varasemalt kannatanut ähvardanud ja rääkis kannatanule pidevalt, kuidas ta on karated õppinud ja tal on kodus relv, siis esines kohtu hinnangul kannatanul põhjus süüdistatava kartmiseks. Kannatanu hirmutunne süüdistatava vastu avaldus ka selles, mis ta rääkis xxx Xxxile ja xxx. Xxxle, kes mõlemad kinnitavad, et kannatanu kartis süüdistatavat. Juba asjaolu, et kannatanu hoiatas oma poega xxx Xxxi korduvalt, et ta ei läheks ise süüdistatavaga rääkima, näitab, et kannatanul oli hirm ka oma poja elu pärast. Lisaks on kohtu hinnangul märkimisväärne, et politseiametnik xxx.-xxx. Xxxi sõnul oleks ka tema kannatanu asemel tundnud ennast ähvardatuna, kuna süüdistatava hoiak ja kõnemaneer jättis tunnistaja jaoks külmaverelise mulje ning süüdistatava poolt öeldud lause „et ta lõpetab nad ära“ ei olnud niisama jutu käigus öeldud, vaid tundus nagu süüdistataval oleks tõsi taga olnud. Seega mõjus ka objektiivsetele kõrvalseisjatele süüdistatava käitumine ähvardusena ja tema ähvardus oli nii veenev, et see põhjustas ka teistes isikutes, kui mitte hirmutunnet, siis vähemalt ettevaatlikust süüdistatava osas. Seega on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatav viibis 8 27.09.2018.a kannatanu korteris aadressil xxx ja ähvardas kannatanut tapmisega. Süüdistatav pani kohtu hinnangul teo toime vähemalt otsese tahtlusega, sest olles varasemalt kannatanut ähvardanud ja teades, mis mõju see kannatanule avaldab (kannatanu ei julgenud koju minna), pidi süüdistatav vähemalt möönma, et lause „ma tulen tagasi ja lõpetan teid ära“ mõjub kannatanule ja tema pojale ähvardusena, mille täideviimist on alus karta. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud K. Mägi poolt 27.09.2018.a KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine. 28.09.2018.a episood Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav viibis 28.09.2018.a kannatanu korteri ukse taga aadressil xxx ja ähvardas kannatanut läbi ukse, öeldes, et „kuradi hooranärakas, sa veel saad“. Nimetatu on esmalt tõendamist leidnud lähisuhtevägivalla infolehega, mis tõendab, et 28.09.2018.a kell 21:50 laekus politseile teade lähisuhtevägivallast kannatanu xxx. Xxx ja K. Mägi vahel. Lähisuhtevägivalla teate sisu oli järgmine: „Keegi viskas akna katki, isiku nimi K. Mägi, teataja ei julge välja vaadata, kas isik veel kohal, eile teataja viskas mehe koos politseiga välja, mees lubas kätte maksta (tl 27).“ Lisaks tõendab 10.10.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll, et kannatanu xxx. Xxx helistas 28.09.2018.a häirekeskusesse ja teatas, et lasi politseil eile oma elukaaslase K. Mägi välja tõsta ja K. Mägi on juba tund aega kannatanu ukse taga, koputab ja taob jalgadega ust, sõimab, on jälle juua täis. Kannatanu sõnul K. Mägi ähvardas teda ja ütles läbi ukse, et „sa hooranärakas saad.“ Samuti märkis kannatanu, et K. Mägi lubas teda kaks päeva tagasi ära tappa, kui ta K. Mägi välja viskab. Ühtlasi selgitab kannatanu, et K. Mägi oli kunagi xxx ja kellelegi veel ihukaitsja ning tal on kodus ka relv, kuid kannatanu ei tea, kas see on K. Mägil kaasas. Mõni aeg hiljem helistab kannatanu hüsteeriliselt nuttes uuesti häirekeskusesse ja teatab, et K. Mägi viskas tal akna sisse. Kannatanu selgitab, et ta tõstis politseiga K. Mägi eile välja, K. Mägi lubas talle kätte maksta ja täna käis politsei, kes saatis K. Mägi ukse tagant ära, kuid nad teda kinni ei võtnud ja nüüd viskas ta kannatanu akna sisse. Kannatanu sõnul ta ei tea, kas K. Mägi on veel seal, sest ta ei julge aknast välja vaadata (tl 32-36). Eelpool kirjeldatud sündmuste kulg on tõendamist leidnud ka kannatanu poolt kohtuistungil antud ütlustega, mis riimuvad tunnistajate xxx. Xxxi, xxx. Xxxu ja xxx. Xxx ütlustega. Üheks oluliseks tõendiks, mis kinnitab süüdistatava viibimist sündmuskohal on ka tunnistaja xxx Xxxi poolt tehtud foto (tl 61), kust nähtub, et süüdistatav seisis tollel õhtul kannatanu akna taga. Tunnistajana ülekuulatud politseiametnik xxx. Xxx ütlused ja 28.09.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 41-46) tõendavad, et kannatanu korteril aadressil xxx korteri xxx lõhuti 5x5 cm suuruse kiviga elutoa aken. Süüdistatav kinnitab samuti, et käis 28.09.2018.a kannatanu akna ja ukse taga ning koputas kannatanu uksele. Kuivõrd süüdistatav eitab kannatanu akna lõhkumist kiviga ja süüdistatavale ei ole esitatud ka sellekohast süüdistust, siis kohus ei peatu käesolevas kohtuotsuses sellel, kas süüdistatav lõhkus kannatanu elutoa akna kiviga või mitte. Küll aga on eelnevaga tõendamist leidnud, et süüdistatav käis 28.09.2018.a kannatanu ukse taga. Lisaks esineb kohtul kogutud tõendite pinnalt ning arvestades süüdistatava varasemat käitumist ja meelestatust kannatanu suhtes alust uskuda, et kannatanu ukse taga käies ähvardas süüdistatav kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes, et „kuradi hooranärakas, sa veel saad“. Samuti esines kohtu hinnangul kannatanul alus karta ähvarduse täideviimist, sest süüdistatav oli kannatanut ka varasemalt ähvardanud ja jätkas oma tegevust ka pärast politsei sekkumist. Tõendamist on leidnud, et süüdistatava käitumine tekitas kannatanus hirmutunde ning süüdistatava ähvardused mõjusid veenvalt ka objektiivsetele kõrvalseisjatele, sest ka kannatanu naaber tundis süüdistatava ringi hiilimisest ning süüdistatava poolt õhtusel ajal õue ja trepikoja tulede ära kustutamisest ebakindlust. Kohus leiab, et süüdistatav pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega, sest käies kannatanu ukse taga koputamas ja akna taga piilumas ning ähvardades kannatanut läbi ukse, teadis süüdistatav, et tema tegevus mõjub kannatanule ähvardusena ja 9 tekitab kannatanus hirmutunde. Seega on tõendamist leidnud K. Mägi poolt 28.09.2018.a KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine. Süüdistus KarS § 1573 järgi KarS § 1573 näeb ette vastutuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Kohtupraktikas on märgitud, et ahistava jälitamise puhul ei ole nõutav tõendada süüdlase tahtlust teo või tagajärje suhtes, kuna sageli on keeruline tõendada just süüdlase tahtlust või kavatsust ohvrile kannatusi põhjustada või teda oluliselt häirida, mistõttu tuleb ahistaval jälitamisel lähtuda keskmise mõistliku isiku kriteeriumist ning hinnata, kas teatud kindlale isikule suunatud korduv või järjepidev soovimatu tegu on väljund sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest ning muutunud keskmise mõistliku inimese jaoks vähemalt oluliselt häirivaks (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.04.2019.a kohtuotsus asjas nr 1-18-7777) Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et süüdistatav otsis korduvalt ja järjepidevalt kannatanuga kontakti, kuigi kannatanu oli talt korduvalt palunud seda mitte teha. Kannatanu ütluste kohaselt saatis süüdistatav teda 28.09.2018.a hommikul tööle aadressile xxx, üritades tal käest kinni võtta ja lahkus alles siis kui kannatanu lubas politsei kutsuda. Samuti on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et süüdistatav käis 28.09.

1. a kannatanu ukse taga teda ähvardamas, koputas uksele, tagus kannatanu ust ja piilus kannatanu akna taga. Ühtlasi nähtub kannatanu ütlustest, et süüdistatav saatis kannatanu tööle ka 04.10.2018.a ja käis samal õhtul kannatanu ukse taga teda hirmutamas. Nimetatut tõendab 11.10.2018.a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et xxx. Xxx helistas 04.10.2019.a häirekeskusesse ja teatas, et xxx on meesterahvas (helistaja teab olevat K. Mägi), kes tülitab ja naisterahvas xxx Xxx kardab seda meesterahvast, kes käib tal pidevalt järgi ja norib ja mõnitab. xxx Xxxu sõnul oli meesterahvas punases jopes, seljakott seljas ja joobes. (tl 37-40). Lisaks kannatanu tööle saatmistele ja kannatanu ukse taga käimistele üritas süüdistatav kannatanule ka korduvalt helistada, kasutades Super kõnekaarte ja saatis kannatanule ka sõnumeid. Kannatanu ütlused tema jälitamise ja hirmutamise osas riimuvad tunnistajate xxx. Xxxi, xxx Xxxi, xxx. Xxxu, xxx. Xxx ja xxx. Xxx ütlustega, kes kõik kinnitavad, et süüdistatav hakkas pärast kannatanu korterist väljatõstmist kannatanut tööle saatma, tema ukse taga käima, helistama ja ähvardava sisuga sõnumeid saatma. Süüdistatav ei ole samuti neid tegusid eitanud, vaid on selgitanud, et tema tegevuse eesmärgiks oli kannatanuga asjad selgeks rääkida ja oma asjad kannatanu juurest kätte saada. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava selgitused selle kohta, et ta soovis kannatanuga üksnes heatahtlikult rääkida, et oma asju tagasi saada, usutavad, sest süüdistatav ei osanud kohtule täpselt nimetada, mis asjad tal kannatanu juurde jäid. Kohus leiab, et kui keegi nii järjepidevalt isikut jälitab, et oma asju kätte saada, siis oskaks ta vähemalt nimetada, mis asju ta kätte saada soovib. Ühtlasi nähtub tõenditest, et süüdistatav sai kannatanult hiljem kätte mõned asjad (voodilina, oranž vihmavari, froteerätik), mis tal kannatanu juurde jäid, kuid süüdistatava jätkas sellest hoolimata kannatanu tülitamist. Samuti leiab kohus, et kui süüdistatav oleks kannatanut tööle saatnud ja tema ukse taga käinud üksnes asjade kättesaamise eesmärgil, siis ei oleks ta käitunud sellisel viisil, mis tekitas kannatanus hirmutunde. Kannatanus hirmutunde tekkimine on aga käesoleval juhul vaieldamatult tõendamist leidnud, sest ka süüdistatav ise kinnitas, et nägi kannatanut tööle saates kannatanu silmis pisaraid, mille järel mõtles, et aitab kannatanule küll. Kohtule jääb süüdistatava käitumisest mulje, et tal oli kannatanu vastu isiklik vimm selle 10 pinnalt, et kannatanu lasi ta enda korterist välja tõsta ja ei soovinud temaga enam tegemist teha. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav otsis kannatanuga kontakti korduvalt ja järjepidevalt ning tal puudus selliseks tegevuseks kannatanu nõusolek (tegemist oli kannatanu tahtevastaste tegudega), sealhulgas jätkas ta oma tegevust ka pärast politsei sekkumist. Tõendatud on, et süüdistatava tegevus sekkus kannatanu eraellu, sest süüdistatav mitte ainult ei saatnud kannatanut tööle, vaid käis ka tema ukse ja akna taga, helistas ja saatis sõnumeid, mis kõik kokku on väga intensiivne tegevus kannatanu eraellu sekkumiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on süüdistatava tegevus kahtlematult väljunud sotsiaalselt aktsepteeritava käitumisviisi raamidest ja selline tegevus oleks iga keskmise mõistliku inimese jaoks oluliselt häiriv ja hirmutunnet põhjustav. Süüdistatava eesmärgiks oli kannatanu hirmutamine ja olulisel viisil häirimine, mis läks ka korda, sest kannatanu sõnul arvas ta reaalselt, et süüdistatav võiks talle midagi teha ning kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes hirmu tundmise osas. Kuivõrd KarS §-s 137 sätestatud süüteokoosseis antud kriminaalasjas puudub, siis on tõendamist leidnud K. Mägi poolt KarS § 1573 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine. K. Mägi pool toime pandud süütegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. K. Mägi on süüvõimeline, sest ta oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane ning puuduvad ka KarS
2. peatükkis
3. jaoks sätestatud süüd välistavad asjaolud.
4. KARISTUS K. Mägi süüdistatakse KarS § 120 lg 1 ja § 1573 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, mis mõlemad näevad karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaaastase vangistuse. KarS § 56 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et K. Mägile rahalise karistuse mõistmine ei vastaks käesoleval juhul, arvestades toime pandud kuritegude iseloomu ja kannatanule põhjustatud moraalset kahju, karistamise eesmärkidele. Rahalise karistuse mõistmist ei toeta ka asjaolu, et süüdistataval puudub kindel töökoht (rahaline karistus jääks rahaliste vahendite puudumise tõttu tõenäoliselt tasumata) ja asjaolu, et süüdistatava käitumist pole seniselt suutnud mõjutada ka politsei sekkumine ja temale kohaldatud ajutine lähenemiskeeld. Seega ei avaldaks kohtu hinnangul rahalise karistuse mõistmine süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju ehk ei mõjutaks süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Nimetatu tõttu leiab kohus, et süüdistatavale tuleb kohaldada karistusena vangistust, mis lisaks eripreventiivsele mõjule täidab ka karistuse üldpreventiivset eesmärki ehk kaitseb õiguskorra huve. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest mõistab kohus K. Mägile karistuseks 4 kuud vangistust ja KarS § 1573 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest 6 kuud vangistust ning lugedes KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistab kohus K. Mägile liitkaristuseks 6 kuud vangistust, mille hulka arvestatakse tema eelvangistuses viibitud 2 päeva (11.10.201812.10.2018). Kuivõrd K. Mägil ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi (tl 48-52), siis leiab kohus, et mõistetud karistuse (5 kuud ja 28 päeva) saab süüdistatava suhtes KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga alates 03.12.2019.a, kui süüdistatav järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid.
5. LÄHENEMISKEELD 11 Kannatanu xxx Xxx esitas 08.10.2018.a taotluse kohaldada K. Mägi suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat, keelates K. Mägil läheneda kannatanu elukohale aadressil xxx, kannatanu töökohale xxx aadressil xxx ning avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit. Samuti taotles kannatanu keelata K. Mäel temaga ühenduse võtmine telefoni teel (nr xx), e-posti teel (xxx), posti teel (xxx; xxx) ja sotsiaalvõrgustikes (Facebook, Flirtic.ee) (tl 47). Kohtuistungil märkis kannatanu, et ta jääb enda poolt esitatud lähenemiskeelu taotluse juurde ja tahaks võimaluse korral eluaegset lähenemiskeeldu, kuna arvestades süüdistatava järjekindlust, tahtejõudu, agressiivsust ja kättemaksuhimu, siis ta ei tunneks end enam kolme aasta pärast turvaliselt.

§ 3101

lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealises vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.

§ 3101

lg 2 kohaselt lahendab kohus lähenemiskeelu taotluse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 310 sätestatud korras. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtumääruse nr 3-2-1-91-14 punktis 17 märkinud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu

1. augusti
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3). Kohus on seisukohal, et kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks on põhjendatud. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et K. Mägi ähvardas kannatanut tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, samuti pani kannatanu suhtes toime ahistava jälitamise süüteokoosseisu kui jälitas kannatanut tööle, käis korduvalt tema ukse ja akna taga ning saatis kannatanule ähvardava sisuga sõnumeid ja helistas. Lähenemiskeelu kohaldamine annab kannatanule kindlustunde, et süüdistatav ei saa tema õigusi enam rikkuda ning ühtlasi aitab see kohtu hinnangul vältida süüdistatava ja kannatanu vahel võimalike tulevasi konflikte, sest süüdistatav teab, et lähenemiskeelu rikkumine on samuti karistusseadustikuga karistatav süütegu. Kohus on ka seisukohal, et lähenemiskeelu kohaldamine ei riiva K. Mägi rohkem kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Seega tuleb kannatanu taotlus rahuldada ja kohtu arvates on mõistlik ka kannatanu poolt taotletud lähenemiskeelu 3 aasta pikkune tähtaeg. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS § 1055 ja

§ 3101alusel tuleb kohaldada kannatanu xxx.

Xxx (isikukood: xxx) isikuõiguste kaitseks süüdistatavale K. Mägi lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse kuulutamisest ning keelata K. Mägil läheneda kannatanu 12 xxx. Xxxle isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 100 meetrit, keelata K. Mägil läheneda kannatanu xxx. Xxx elukohale aadressil xxx mitte lähemale kui 100 meetrit, keelata K. Mägil läheneda kannatanu xxx Xxx töökohale xxx aadressil xxx mitte lähemale kui 100 meetrit ning keelata K. Mägil ühendust võtta kannatanu xxx. Xxxga telefoni xxx), posti (xxx), elektronposti (xxx) teel, sotsiaalmeedia (Facebook, Flirtic.ee jne) ja muude elektrooniliste sidepidamisvahendite kaudu. 5. ASITÕENDID

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisisutuses. Kohus jätab 3 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures,

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

6. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast.2 Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates

1. jaanuarist
2. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot. Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses 240 eurot (tl 53-54, tl 57-58, tl 59-60) ja kohtumenetluses 764,40 eurot (tl 69-71). Eeltoodu põhjal tuleb Kalle Mägilt välja mõista kaitsekulu 1004,40 eurot ja sundraha 810 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 2RKKKo 3-1-1-83-10 p 28.

13 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik Muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.20 otsusega 14