Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-19-109585 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja xxx AS (Müüja) sõlmisid 28.09.2015 osamaksetega tasumise müügilepingu Nr. xxx, 28.09.2015 koos selle lisadega, millega Kostja kinnitas, et oli teadlik, et Müüja on kõik Lepingust ning selle alusel sõlmitavatest osamaksetega tasumise müügilepingutest tulenevad nõuded Kostja vastu loovutanud AS-ile xxx (xxx). Kostja kohustus vastavalt Lepingu Maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 22-ks kuupäevaks, esimese maksega 15.11.2015 summas 74,44 ning viimase osamaksega 22.02.2018 summas 983,38 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu Lisa eritingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 17,90 % aastas. Kostja täitis lepingut kuni 15.09.2017 makseni ning rohkem tasumisi ei teostanud. Seega jättis Kostja perioodil 15.10.2017 kuni lepingust taganemiseni 02.01.2018 tasumata põhisumma osamakseid 39,39+39,98+40,57= 119,94 € € ulatuses ja intressi makseid tasumata perioodilt summas 85,65 € ulatuses. Peale lepingust taganemist pidi Kostja tasuma sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa jäägi summas 1062,94 € - seega oli peale lepingust taganemist Kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksete ulatuses 119,94 + 1062,94 = 1182,88 € ja intressi osas summas 85,65 €. Vastavalt Lepingu Üldtingimuste p 8.6.

1. kohaselt on Müüjal õigus lepingust taganeda kui Kostja on täielikus või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele 2 2-19-109585 järgneva Osamakse või selle osa tasumisega ja xxx on Müüja esindajana andnud Kostjale edutult andnud kahe nädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks. Lähtudes Kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingu Tingimuste punktist 8.6.3 teavitas xxx 19.12.2017 Kostjat Lepingu erakorralisest ülesülemisest, kui Kostja ei täida hiljemalt 02.01.2018 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas xxx lepingust taganemise tähtpäeva saabunuks 02.01.2018 a. 28.02.2018 a. loovutas xxx oma nõuded Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitasid xxx ja Hageja Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja palub:
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 1182,88 €, intressid 85,65 €, viivised 371,84 €, sissenõudekulud 35 €;
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 1182,88 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,049041% päevas, alates 06.10.2019;
4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 225 €, õigusabikulu summas 420 € ja kohtutäituri dokumentide kättetoimetamise tasu summas 36,00 €;
5. Mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale on menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu 24.01.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ja kohtutäituri tasu 36 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 225 eurot ning kohtutäituri tasu summas 36 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot ning kohtutäituri tasu summas 36 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 381 eurot (225+120+36). 3 2-19-109585

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (381 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4