Obsah (6)

§ 173§ 49§ 166§ 167§ 168§ 171

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-610 Määruse kuupäev 7. aprill 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi luurekompanii ülema taotlus 1. aprilli

) § 171 lõike 7 kohaselt peab distsiplinaararesti määranud ülem teatama distsiplinaararesti määramisest halduskohtule.

§ 173

lõige 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks.

§ 173

lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas: − kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; − enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; − kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; − ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Halduskohtu kontroll jääb praeguses asjas eeltoodud piiridesse ning on põhiosas suunatud pädevusja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimisele. Kohus saab distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust (sh tegude tõendatust, süü olemasolu, määratud karistuse proportsionaalsust) täies ulatuses hinnata üksnes siis, kui karistatud isik käskkirja vaidlustab. 4.

§ 49

lõige 3 sätestab, et ajateenija on kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte.

1. jalaväebrigaadi ülema
2. juuni
3. a käskkirjaga nr 137 kinnitatud
4. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja (kuna Kaitsevägi pole viidatud sisekorraeeskirja kohtule esitanud, võtab kohus selle haldusasjas nr 3-19-1407 materjalide hulgast praeguse asja juurde) punkti 4.3 kohaselt on keelatud füüsilise ja vaimse vägivalla kasutamine, tülide õhutamine ja tülitsemine. Kaitseväe juhataja
5. aprilli
6. a käskkirjaga nr 95 kinnitatud ja
7. mai
8. a käskkirjaga nr 154 muudetud Kaitseväe sisemäärustiku punkti 16 järgi peab kaitseväelase käitumine olema laitmatu ja väärikas igal ajal ja igas olukorras.

§ 166

lõike 1 punkti 1 järgi on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine.

§ 167

lõige 1 näeb ette, et kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. Distsiplinaarkaristuseks võib muu hulgas olla distsiplinaararest (

§ 168lõike 2 punkt 3).

Distsiplinaararest määratakse kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini (

§ 171lõige 2).

Distsiplinaararesti võib määrata kuni 14 päevaks (

§ 171lõige 4).

1. K. Kendarule määrati distsiplinaarkaristuseks distsiplinaararest selle eest, et ta lõi
2. märtsil 2020 endise Põima raketibaasi kasarmute territooriumil linnalahinguharjutuse ajal
3. jalaväebrigaadi luurekompanii
4. rekerühma rühmavanemat nooremseersanti X näopiirkonda, tekitades sellega vigastusi, mis on fikseeritud
5. märtsil 2020 pärast väljaõppe lõppu Tapa meditsiinikeskuses. Kui kaitseväelane lööb teisele kaitseväelasele näkku ja tekitab sellega vigastusi, on ta rikkunud

§ 49lõikest 3, 1.

jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja punktist 4.3 ning Kaitseväe sisemäärustiku punktist 16 tulenevaid nõudeid. 2 3-20-610 K. Kendarule ette heidetud tegu on distsiplinaarsüütegu

§ 166lõike 1 punkti 1 mõttes ja selle eest võis talle määrata distsiplinaarkaristuse.

1. K. Kendarul on võimaldatud talle ette heidetud teo kohta selgitusi anda
2. ja
3. märtsil
4. Enne selgituste andmist oli tal võimalik tutvuda tema kui menetlusaluse isiku õigustega (need olid kajastatud seletuskirja blanketil). Enne distsiplinaararesti määramist viis Kaitsevägi läbi distsiplinaarjuurdluse, selle kohta koostati
5. märtsil 2020 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte nr 1JVBr-10-3-1/20/. Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega sai K. Kendaru tutvuda samal päeval. Samal päeval võimaldati tal kokkuvõtte kohta esitada ka oma seisukoht. 7.

§ 171

lõike 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. K. Kendaru kuulub

1. jalaväebrigaadi luurekompanii koosseisu. Distsiplinaarkaristuse määras kapten Priit Värno, kes on
2. jalaväebrigaadi luurekompanii ülem. Seega on distsiplinaararesti määranud pädev isik.
3. Eeltoodust tulenevalt on K. Kendarule määratud distsiplinaararest seaduslikult.
4. Kohus juhib siiski K. Kendaru ja Kaitseväe tähelepanu
5. aprilli
6. a käskkirja nr 185P vaidlustamisviites olevale eksitusele. Seal on selgitatud, et kui K. Kendaru soovib käskkirja kohtus vaidlustada, tuleb selleks pöörduda Tallinna Halduskohtusse. See on vale, sest selle käskkirjaga seotud vaidluse lahendamine allub Tartu Halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lõige 1 sätestab: „Kaebus esitatakse vastustaja asukoha või teenistuskoha järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi.“ Kõnealuse käskkirja andis
7. jalaväebrigaadi luurekompanii ülem. Kaitseväe veebilehe kohaselt asub
8. jalaväebrigaadi luurekompanii Tapal. Ka käskkirjas on selle andmise kohaks märgitud Tapa. Tapa asub Lääne-Virumaal. Justiitsministri
9. oktoobri
10. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 punkti 2 kohaselt kuulub Lääne-Viru maakond Tartu Halduskohtu tööpiirkonda. Eksitus vaidlustamisviites ei mõjuta siiski distsiplinaararesti kohaldamist. Distsiplinaararest on ikka määratud seaduslikult.
11. HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 kohaselt asendab kohus avaldatavas määruses Martin Theo Malgi nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3