Obsah (5)

§ 97§ 100§ 101§ 102§ 105

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8602 Tsiviilasi C A G ja A G G hag

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hagejate isana kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Seega on kostja hagejate isa ning hagejad on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. 2

1. Kohus selgitas pooltele 28.08.2019 määrusega menetluslikku olukorda ning tõendamiskohustust. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks (tl 5758).
2. Elatisenõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (

§ 100lg 1).

Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (

§ 101lg 1), mis on 2018.

aasta 250,

1. aastal 270 eurot ja
2. aastal 292 eurot kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 3-2-1-165-13, p 15).
3. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. Kostja on märkinud, et ta ei ole suuteline miinimummääras hagejatele elatist tasuma ja palub vähendada elatist alla miinimumäära.

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra.

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 11). Muuhulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Eelnevast järeldub, et kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Arvestada tuleb sellega, millised on lapse vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.

1. Seega tuleb esmalt hinnata kummagi lapse igakuiseid vajadusi. Nii hageja 1 ja hageja 2 on hagiavalduses välja toonud enda igakuised vajadused ühes kuus kokku 945-1120 eurot, mis koosnevad järgmistest kuludest. Eluasemekulud 500 eurot; toidukulud 200 eurot; kulutused transpordile 10 eurot; kulutused tervishoiule 25-100 eurot; kulutused hügieenitarvetele 5 eurot hagejal 1 ja 10 eurot hagejal 2; kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 5 eurot; kulutused riietele 50-100 eurot; kulutused jalanõudele 100 eurot; muut vältimatud püsikulutused (ekskursioonid, teater, kino, muuseum, trenn) 50-100 eurot. Kostja vaidlustab laste igakuised kulud sumas 945-1120 eurot. 10.1 Kohus on seisukohal, et laste igakuised kulutused summas 945-1120 eurot on ülepaisutatud. Hagejad vaatamata kohtu selgitamiskohustusele (tl 57-58) tõendeid oma igakuiste vajaduste kohta ei esitanud. Kohus arvestab nii hageja 1 kui ka hageja 2 igakuisteks mõistlikeks kuludeks järgmised kulud. Eluasemekulusid summas 500 eurot kuus hagejad tõendanud ei ole. Samuti ei teadnud hageja lepinguline esindaja, kus hagejad elavad ja kui suured on eluasemekulud. Seega arvestab kohus eluasemekuludeks 150 eurot. Lapsed vajavad elukohta ning lapse eluasemekulude hulka tuleb arvestada osa kommunaalkuludest ning osa üüri- või laenumaksetest. Kohus peab eluliselt usutavaks kommunaalkulude esinemist. Mõistlikeks toidukuludeks arvestab kohus 160 eurot. Lapsed vajavad kasvamiseks täisväärtuslikku ja tervislikku toitu. Kulutused transpordile 10 eurot on mõistlikud kulud. 3 Tervishoiule arvestab kohus 25 eurot kuus. Kasvavad lapsed vajavad ka vitamiine ning üldteada asjaolu on, et lapsed põevad täiskasvanutest rohkem viirus- ja külmetushaigusi. Hagejad ei ole tõendanud, et neil esineks mingeid kroonilisi haigusi ning seetõttu ei ole põhjendatud tervishoiukulu kuni 100 eurot kuus. Kulutused hügieenitarvetele 5 eurot hagejal 1 ja 10 eurot hagejal 2 on põhjendatud ja vajalik kulu. Kulutused lapse koolikohustuse täitmisele 5 eurot on põhjendatud kulu. Kulutused riietele-jalanõudele arvestab kohus kokku 100 eurot kuus. Lapsed on kiires kasvueas ning vajavad pidevalt uusi riideid ja jalanõusid. Samuti on lapsed erinevast soost ning seetõttu ei ole võimalik kanda ka teineteise riideid. Muud vältimatud püsikulutused (ekskursioonid, teater, kino, muuseum, trenn) on põhjendatud eurot kuus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lapsed käiksid mõnes huviringis. Kohus arvestab vältimatutele püsikulutustele 50 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on hageja 1 põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud 505 eurot kuus ja hageja 2 põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud 510 eurot kuus. 10.2 Kohus peab eeltoodust tulenevalt eluliselt usutavaks, et laste igakuised kulud jäävad kahekordse elatise miinimummäära piiridesse. Siinjuures arvestab kohus ka sellega, et teenused ja kaubad pidevalt kallinevad. Seega tuleb arvestada hagejate igakuiste vajaduste suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, so aastal 2018 500 eurot, aastal 2019 540 eurot ja aastal 2020 584 eurot. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise lapse ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13).
2. Järgnevalt hindab kohus hagejate vanemate varalist seisundit ning kostja võimalusi elatise tasumiseks kahele lapsele miinimumsummas. Kuna pooled vaatamata kohtu nõudele oma majandusliku olukorra kohta tõendeid ei esitanud, kogus kohus tõendeid omal algatusel TsMS § 230 lg 4 alusel. Mõlema vanema arvelduskontosid hinnates asub kohus seisukohale, et hagejate ema majanduslik olukord on hagejate isa omast tunduvalt parem (tl 92-158). Hagejate isal igakuine sissetulek puudub. Mõned väikestes summades laekumised (augustis 2019 summas 250 eurot) on kostja emalt. Hagejate ema igakuiseks sissetulekuks saab pidada laekuvaid dividende ning muid kolmandatelt isikutelt laekuvaid summasid. Perioodil 06.06.2019-06.12.2019 laekus hagejate ema Xxxx pangas asuvale arveldusarvele sissetulekuna kokku 61 187,51 eurot, so ühes kuus 10 197,91 eurot (tl 95-106). Xxxx AS-is asuvale hagejate ema arvelduskontole laekus perioodil 16.06.2019 kuni 16.12.2019 24 188,39 eurot, so ühes kuus 4031,30 eurot (tl 146-156). Seega on hagejate ema igakuiseks sissetulekuks umbes 14 229,30 eurot (10 197,91 + 4031,30 eurot) kuus. Kinnisvara ja registritesse kuuluvat vallasvara hagejate vanematele ei kuulu.
3. Kohus selgitab ka, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15). Seega ei ole käesoleval juhul aluseid mis annaksid alust elatist vähendada alla miinimummäära. 4
4. Järgnevalt võtab kohus seisukoha vanemate vahelise ülalpidamiskohustuse proportsiooni kindlaksmääramise osas.

§ 105

lg 3 järgi tuleb kummagi vanema ülalpidamiskohustuse suurus määrata võrdeliselt kummagi vanema sissetuleku ja varalise seisundiga.

§ 105

lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on selgitanud, et selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 22). Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejate ema majanduslik olukord on tunduvalt parem kui kostja oma. Ülalpidamiskohustust täidetakse eelkõige sissetuleku arvelt ja praegusel juhul on vanemate sissetuleku suurus oluliselt erinev, on käesoleval juhul põhjendatud määrata vanemate ülalpidamiskohustuse propotsioon nende sissetulekute suurust arvesse võttes. Kohus tuvastas ka eelnevalt, et kinnisvara ja registritesse kuuluvat vallasvara hagejate vanematele ei kuulu. Seega ei ole kostjal mingit vara mida võõrandada, et täita ülalpidamiskohustust. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik tulenevalt tervislikust seisundist suuteline sissetulekut seeläbi suurendama. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on kostja töövõime langenud (tl 171). Samas ei nähtu nimetatud tõendist töövõime languse ulatus. Kostjal teisi ülalpeetavaid peale hagejate ei ole. Tõendatud ei ole, et kostja ei ole suuteline mingil määral oma varalist seisu parandama, tagamaks alaealisele hagejale ülalpidamist. Seega tuleb kostjal teha endast kõik igakuise sissetuleku hankimiseks. 14. Lastele makstav elatis ei või olla väiksem kui

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumäär ning kohus leidis, et elatise vähendamiseks alla miinimummäära ei ole alust. Seega on kohtu hinnangul õiglane jätta

§ 105

lg 3 alusel hagejate ema kanda 70% ja kostja kanda 30% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast muutuva suurusena.

1. Kohus selgitab ka kostjale, et elatise nõue on lapse nõue vanema vastu. Tagamaks lapse igapäevane toimetulek arvestatakse elatist igakuiselt. Seetõttu läheks elatise regulatsiooniga vastuollu olukord, kus pärast laste kolimist ühe vanema juurest teise juurde, saab vanem tasaarvestada teise vanema varasema elatise võlgnevuse oma elatise maksmise kohustusega. Olenemata vanemate käitumisest ja hoolsusest oma kohustuste sh elatise maksmise kohustuse täitmisel ei tohi lapsed ja nende hakkama saamine kannatada vanemate käitumise tõttu. Seetõttu ei saa kohus elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, kas hagejate seaduslik esindaja osales laste ülalpidamises, kui lapsed elasid kostja juures, või missuguses ulatuses ta laste ülalpidamises osales.
2. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kõikide summadega, juhul kui kostja on menetluse käigus hagejate ülalpidamiseks midagi tasunud. Samuti selgitab kohus, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik (hagejad) või elatist maksma kohustatud isik (kostja) edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
3. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohus märgib, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda

§ 100

lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja J S K arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „laste elatisraha“, viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse. Samuti on Riigikohus märkinud, et

§ 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks 5 kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 13.5).

§ 100

lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. MENETLUSKULUD

1. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2. Kohus leiab, et igati põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostjal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, mitte menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine ja kohtul on elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus. Lisaks on kohtul endal õigus tõendeid koguda. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatele kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
3. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6