← Eesti

2-19-121595/28

Obsah (9)§ 232§ 230§ 5§ 367§ 162§ 174§ 138§ 139§ 178

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-121595 Tsiviilasi Aktsiaselts INGES KIN

) § 403 lg 1 (vt dtl 24, dtl 82). Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

  1. Hagi kohaselt toimusid 01.05.2019 Tallinnas kell 21:02 Paepargi tn 17 ning kell 21:39 Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul järjestikku kaks liiklusõnnetust, mille põhjustas kostja poolt juhitud sõiduk XXX, reg. märk xxx (XXX). Liiklusõnnetuste tagajärjel sai vigastada sõiduk xxx, reg.märk xxx ning tekitati tervisekahjustus J S F A’ile ja K W Y’ile. Vaidlus puudub selle üle, et XXX suhtes kehtis liiklusõnnetuse toimumise ajal AS-ga Inges Kindlustus sõlmitud liikluskindlustuse leping nr xxx.
  2. Hageja tugineb sellele, et XXX-d juhtinud kostja põgenes peale liiklusõnnetuste põhjustamist avariide sündmuskohalt enne õnnetuse asjaolude väljaselgitamist ning oli vastavalt EKEI poolt peale liiklusõnnetuste põhjustamist talle teostatud joobetestile narkojoobes ja alkoholijoobes. Kohus märgib, et kostja ei eita 01.05.2019 Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul liiklusõnnetuse toimumist, kuid seab kahtluse alla samal kuupäeval aadressil Paepargi 17 toimunud liiklusõnnetuse. Kostja arvates puuduvad Paepargi tn 17 liiklusõnnetuse toimumise kohta otsesed tõendid peale ühe isiku ütluste. Kohus kostjaga ei nõustu. Hagiavaldusele lisatud liikluskindlustuse fondi infosüsteemi väljavõtetest liiklusõnnetuste kohta nähtub, et mõlema vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustajaks oli kostja (dtl 26-28). Kohtul ei ole alust kumbagi liiklusõnnetuse toimumises kostja osalusel kahelda. Kostja ei ole esitanud mistahes tõendeid, mis võimaldaks seada kahtluse alla ka aadressil Paepargi 17 kostja osalusel 01.05.2019 toimunud liiklusõnnetuse. Kahe liiklusõnnetuse ajalist lähedust arvestades ei ole eluliselt usutav, et keegi oleks esitanud kostja peale valekaebuse just samal õhtul enne teise liiklusõnnetuse toimumist, millega seoses tuvastati kostjal alkoholi – ja narkojoove. Arvestades eelnevat loeb kohus tuvastatuks, et mõlemad vaidlusalused liiklusõnnetused toimusid kostja osalusel.
  3. Kohus märgib, et haginõude esimeseks õiguslikuks aluseks on liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4, mille kohaselt on kindlustusandjal kindlustushüvitise tagasinõudeõigus, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lg 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel (dtl 26-28) tuvastatuks, et kostjal mõõdeti vahetult pärast liiklusõnnetuste toimumist joobeseisund, sh nii alkoholi kui ka narkojoobe seisund. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd EKEI uuringuakti nr 563T kohaselt tuvastati kostjal vahetult peale järjestikuste liiklusõnnetuste, mis toimusid 01.05 2019 Tallinnas kell 21:02 Paepargi tn 17 ning kell 21:39 Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul, põhjustamist ning enne liiklusõnnetuste asjaolude väljaselgitamist narkojoove ja alkoholijoove, siis tulenevalt LKindlS § 53 lg 1 p 4 on hagejal kostja vastu kindlustushüvitise tagasinõudeõigus. 5

(8)2-19-121595
  1. Kostja on seadnud kahtluse alla, kas ta oli alkoholi- ja narkojoobes liiklusõnnetuse momendil. Kohus nõustub hagejaga, et hageja tagasinõudeõiguse seisukohalt ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja oli narko- ja alkoholijoobes tingimata just liiklusõnnetuste põhjustamise ajal. LKindlS § 53 lg 1 p 4 ei tee kindlustusandja tagasinõude tekkimise osas vahet sellel, kas kostja oli narko- ja alkoholijoobes liiklusõnnetuste toimumise ajal või vahetult peale järjestikuste liiklusõnnetuste põhjustamist ning enne liiklusõnnetuste asjaolude väljaselgitamist. Liiklusseaduse § 169 lg 7 kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi ja muud narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.
  2. Kuigi hageja tagasinõudeõiguse tekkimiseks piisab ka ainuüksi LKindlS § 53 lg 1 p 4 sätestatud eelduste täidetusest, nõustub kohus hagejaga, et hagejal on kostja vastu tagasinõudeõigus ka LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seda, kas esitatud tõendite alusel on tuvastatav kostja süüline sündmuskohalt lahkumine, saab kohus hinnata oma siseveendumuse kohaselt (

§ 232lg 1).

Riigikohus on 11.10.2005 otsuses nr 3-2-1-97-05 p-s 11 leidnud, et regressinõude lahendamisel on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastase lahkumise ka siis, kui sõidukijuhti pole selle eest karistatud. Kohus leiab, et esitatud tõendid kinnitavad kostja süülist sündmuskohalt lahkumist. Kohus loeb hageja poolt esitatud tõendite alusel (dtl 26-28) tuvastatuks, et kostja lahkus mõlema liiklusõnnetuse puhul pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. 19. Kostja vastuväide, mille kohaselt olevat ta pärast Veerenni ja Tehnika tänava ringristmikul liiklusõnnetuse põhjustamist lahkunud sündmuskohalt šokiseisundi tõttu, on täielikult paljasõnalised.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Oma süü puudumist peab üldjuhul tõendama aga kahju tekitaja ehk antud juhul kostja. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esitanud mistahes tõendeid oma väidetava šokiseisundi või muude asjaolude kohta, mis võimaldaks hinnata kostja süü puudumist liiklusõnnetuste sündmuskohalt lahkumisel. Iseenesest ei ole välistatud olukord, kus sõidukijuht lahkub kindlustusjuhtumi kohalt mittesüüliselt ning see võib juhtuda nt siis, kui sõidukijuht ei saanud aru, et tema juhitud sõiduk oleks põhjustanud liikluskahju, st et toimunud oleks liiklusõnnetus. Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud, et ta poleks aru saanud liiklusõnnetuste toimumisest.

  1. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja kahjunõude suuruse ja kahjunõude tekkimist kinnitavate tõendite osas. Kostja soov tühistada Paepargi 17 liiklusõnnetuse nõue kostja vastu summas 784,49 eurot on seotud asjaoluga, et kostja seadis kahtluse alla antud liiklusõnnetuse toimumise. Kohus tuvastas eelnevalt, et mõlemad 01.05.2019 vaidlusalused liiklusõnnetused toimusid kostja osalusel. Kohus loeb hageja esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja hüvitas seoses vaidlusaluste liiklusõnnetustega kahjud summas 4158,41 eurot (dtl 29-35). Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 ega VÕS 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.
  2. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab 6

(8)2-19-121595 hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest. Kostja ei ole esile toonud ja kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust kostjalt tagasinõutavat summat vähendada.
  1. Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb hagiavaldus rahuldada. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas täidetud LKindlS § 53 lõikes 1 p 2 ja § 53 lg 1 p 4 kirjeldatud tagasinõude eeldused. Kohus on seisukohal, et antud juhul on hagejale tekkinud kahju hõlmatud sätte kaitseeesmärgiga, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 2). Samuti leidis asjas kinnitamist hageja kahjunõude suurus 4158,41 eurot ning kohtu hinnangul ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitise summas 4158,41 eurot. Rahuldamata jäävad kostja taotlused jagada isikukahju nõue pooleks kostja ja hageja vahel, kohustada hagejat esitama kostjale kirjaliku kokkuleppe, et tal ei ole kostja vastu enam mingeid nõudeid seoses tsiviilasjaga nr 2-19-121595 ning taotlus tühistada hageja Paepargi 17 tema sõnul juhtunud liiklusõnnetuse nõue kostja vastu summas 784,49 eurot.
  2. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis vastavalt VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud viivise määrale põhinõude summalt 4158,41 eurot alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kostja poolt tähtaegselt täitmata rahaliste kohustuste eest protsendina põhinõudelt viivituses oldud aja eest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hageja taotlusel ja

§ 367

alusel kostjalt välja viivise maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kindlas summas kuni kohtuotsuse tegemiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudest 4158,41 eurot ja edasi viivise võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Viivis alates 12.08.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 09.03.2020 on 192,14 eurot (viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 4158,41 eurot). 23. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 350 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 350 eurot. 24. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 7

(8)2-19-121595 / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.