Obsah (22)

§ 184§ 214§ 203§ 74§ 68§ 2§ 3§ 11§ 6§ 4§ 9§ 21§ 12§ 32§ 33§ 56§ 57§ 58§ 75§ 83§ 191§ 175

1-18-2232 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2018. a Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval Kriminaalasja number 1-18-2232 (17250100041) Kohtukoos

§ 184

lg 2-1 järgi; Kajar Viitkin süüdistus,

§ 184

lg 2-1 järgi; Jaan Saat süüdistus

§ 184

lg 2-1 järgi üldmenetluses Prokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatavad ARTEMIJ STARITŠENKOV (endine Artjom Tsõganov) – ik 38306234928, XX kodanik, XXXXXXXXXXX, emakeel XXXX XXXX, valdab XXXXX keelt kõnes ja kirjas, elukoht XXXXXXXX XXX XX XXXXXX XXXX XXXXXXXX, asukoht XXXXXXX XXXXXX, töökoht X.X.X XXX (XXX XXX) ja F Oy, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 31.07.2012 otsusega nr 1-12-6894

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi vangistusega 4 aastat, Viru Maakohtu 14.04.2014 määrusega (jõustus 25.04.2014) vabastatud karistuse kandmisest katseajaga kuni 30.01.2016. Väärteokorras karistatud 05.09.2017 otsusega nr 2300,17,000111 NPALS § 15-1 lg 1 järgi rahatrahv 160 eurot. Kahtlustatavana kinni peetud 04.10.2017, alates 06.10.2017 kohaldatud tõkendit vahistamine KAJAR VIITKIN – ik 39109180240, XX kodanik, XXXXXXXXXX, emakeel XXXXX keel, elukoht XXXXX XX-X XXXXXXX, asukoht XXXXXXX XXXXXX, töökoht XXX XXX (XXX XXX), karistatud kriminaalkorras kahel korral, viimati Harju Maakohtu 31.07.2012 otsusega nr 1-12-6894

§ 214

lg 2 p 4, 5, § 418 lg 1 järgi liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust. Karistus kantud 18.07.2016. Väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 04.10.2017, alates 06.10.2017 kohaldatud tõkend vahistamine 1 1-18-2232 Kaitsjad RESOLUTSIOON JAAN SAAT – ik 38602234220, XX kodanik, XXXXXXXXXXX, emakeel XXXXX keel, elukoht XXXXXXXXX XX-X XXXXX, asukoht XXXXXXX XXXXXX, ei tööta, karistatud kriminaalkorras Tartu Maakohtu 25.09.2014 otsusega nr 1-14-8011

§ 203

alusel 6-kuulise vangistusega,

§ 74alusel 2-aastase katseajaga (katseaeg kuni 24.09.2016).

Väärteokorras karistatud 13.02.2018 otsusega nr 2670,18,000175 RelvS § 89-2 lg 1 järgi 80 eurot. Kahtlustatavana kinni peetud 29.11.2017, alates 01.12.2017 kohaldatud tõkend vahistamine Artemij Staritšenkov kaitsja advokaat Priit Palmiste Kajar Viitkin kaitsja advokaat Marko Tammann Jaan Saat kaitsja advokaat Paul Järve Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 301, 305-1, § 306, § 309, § 311-313, § 126, § 175, § 179 lg 1 p 1, § 180, 181 lg 1 kohus otsustas: 1. KrMS § 301 alusel mõista Artemij Staritšenkov õigeks süüdistuses

§ 184lg 2-1 järgi ajavahemikus jaanuar kuni aprill 2016. a. narkootilise aine kanep edasiandmise vahendamise episoodis. 2. Kr

MS § 274 lg 1 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Artemij Staritšenkov süüdistuses 04.10.2017 sõiduautos XX XXXXXX kanepi valdamise episoodis, kuna A. Staritšenkov tegevuses esinevad NPALS § 15-1 sätestatud väärteo tunnused. Saata kohtuotsus nimetatud osas peale jõustumist väärteomenetluses kohtuvälise menetluse läbiviimiseks Politsei- ja Piirivalveametile. 3. Süüdi mõista Artemij Staritšenkov

§ 184lg 2-1 järgi (04.10.2017 episoodis) ja karistada vangistusega 9 (üheksa) aastat.

4.

§ 68

lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust hakata lugema alates Artemij Staritšenkovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 04.10.

1. a.
2. Artemij Staritšenkovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.
3. Välja mõista Artemij Staritšenkovilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 1 350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot 80 senti /tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
4. Maksekorralduse selgitusse lisada: Pärnu kohtumaja, otsus nr 1-18-2232 menetluskulud A. Staritšenkov/. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
5. KrMS § 301 alusel mõista Kajar Viitkin õigeks süüdistuses

§ 184lg 2-1 2 1-18-2232 järgi ajavahemikus jaanuar kuni aprill 2016.

a. narkootilise aine kanep omandamise episoodis. 8. Süüdi mõista Kajar Viitkin

§ 184lg 2-1 järgi (04.10.2017 episoodis) ja karistada vangistusega 7 (seitse) aastat.

9.

§ 68

lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust hakata lugema alates Kajar Viitkini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 04.10.

1. a. 10.Kajar Viitkini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada. 11.Välja mõista Kajar Viitkinilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 1 350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend) eurot 80 senti /tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Pärnu kohtumaja, otsus nr 1-182232 menetluskulud K. Viitkin/. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 12.Rahuldada taotlus ja hüvitada riigieelarve vahenditest Kajar Viitkinile /kanda E.M arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX S ASis/ valitud kaitsjale makstud tasu 2 700 (kaks tuhat seitsesada) eurot. 13.Süüdi mõista Jaan Saat

§ 184lg 2-1 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud.

14.

§ 68

lg 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust hakata lugema alates Jaan Saat kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 29.11.

1. a. 15.Jaan Saati suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada.
2. Välja mõista Jaan Saatilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 1 350 (üks tuhat kolmsada viiskümmend senti) 80 eurot /tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Pärnu kohtumaja, otsus nr 1-18-2232 menetluskulud J. Saat/. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.
4. Asitõendid: 17.
5. jätta kriminaalasja juurde: 17.1.
6. jälitustoimingu protokolli 06.10.2017 lisa DVD-ROM plaadil; 17.1.
7. jälitustoimingu protokolli 29.11.2017 lisa DVD-ROM plaadil; 3 1-18-2232 17.1.
8. sideettevõtjalt saadud andmete protokolli 06.10.2017 lisa CD-ROM plaadil; 17.1.
9. sideettevõtjalt saadud andmete protokolli 28.11.2017 lisa CD-ROM plaadil; 17.1.
10. asitõendi vaatlusprotokolli 15.01.2018 lisa – ASi Olerex Enge tankla 03.10.2017 turvakaamerate salvestised DVD-ROM plaadil; 17.1.
11. asitõendi vaatlusprotokolli 15.01.2018 lisa – M.E OÜ XX kaupluse aadressil X. XXXXX XXX XX/XX XXXXXX 04.10.2017 turvakaamera salvestised CD-ROM plaadil; 17.1.
12. asitõendi vaatlusprotokolli 08.02.2018 lisa Leedu Vabariigis Šiauliais asuva kaubanduskeskuse „Saules miestas“ turvakaamera salvestised CD-ROM plaadil; 17.1.
13. isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollide 25.10.2017 lisad CD-ROM plaadil. 17.
14. Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad esemed, mis hävitada peale kohtuotsuse jõustumist: 17.2.
15. pakend nr KV01 - ekspertiisist tagastatud pakend: 04.10.2017 Kajar Viitkini kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja äravõetud musta värvi prügikott, kus sees oli kile sisse mässituna kerakujuliselt valget värvi aine; 17.2.
16. pakend nr KV02 - ekspertiisist tagastatud pakend: 04.10.2017 Kajar Viitkini kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja äravõetud musta värvi prügikott, kus sees oli 21 ümara ja ovaalse kujuga kilepakendit, millede sees oli valget värvi aine; 17.2.
17. pakend KV04 - ekspertiisist tagastatud pakend: 04.10.2017 XXXXX XX-X XXXXXXX XXXX läbiotsimise käigus leitud korteri magamistoast gripiga suletav läbipaistev kilekott, mille sees oli 2,5 tabletti; 17.2.
18. pakend nr KVKP - Kajar Viitkini 04.10.2017 kinnipidamisel temalt ära võetud esemed: „Selveri“ kilekott, musta värvi kilekott ja valget värvi kilekott, 1 karp kummikindaid, metallist lusikas, musta värvi prügikottide rull, pruuni värvi teip; 17.2.
19. pakend VW01 - ekspertiisist tagastatud pakend: 04.10.2017 sõiduauto XXXXXXXXXX XXXXXXX rg-märgiga XXXXXX läbiotsimise käigus Artemij Staritšenkovi poolt vabatahtlikult välja antud 1 minigrip kilekott, mille sees olid rohekaspruunikat värvi taime osad; 17.2.
20. pakend VW03 - ekspertiisist tagastatud pakend 04.10.2017 sõiduauto XXXXXXXXX XXXXXXX rg-märk XXXXXX läbiotsimise käigus leitud kiletatud paber, mille vahel oli rohekas-pruunikat värvi taimne puru; 17.2.
21. pakend nr MK01 - ekspertiisist tagastatud pakend: 04.10.2107 X. XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX läbiotsimise käigus leitud elutoa aknalaua pealt valget värvi paber, mille peal oli rohelist värvi taimne puru; 17.2.
22. ekspertiisist tagastatud pakend: 29.11.2017 Jaan Saati elukohas teostatud läbiotsimisel leitud kile, mille sees oli oranži värvi tablett; 17.2.
23. pakend SS01 - sündmuskoha vaatluse käigus aadressil XXXXXXX, X. XXXXX XXX XX maja ees olevast katusealusest leitud „Maxima“ kirjetega kott, mille sees erinevad vaatlusprotokollis kirjeldatud esemed. 17.
24. Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad esemed, mis tagastada isikutele peale kohtuotsuse jõustumist: 17.3.
25. pakend VW02 - 04.10.2017 sõiduauto XXXXXXXXX XXXXXXX registreerimismärgiga XXXXXX läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefon XXXXXX XX-XXXXX, IMEI-kood XXXXXXXXXXXXXXX, mõranenud ekraaniga - tagastada Kajar Viitkinile; 17.3.
26. pakend nr P01 - 08.10.2017 P.V i kasutuses olnud sõiduki rg-märk 4 1-18-2232 XXXXXX teostatud läbiotsimisel leitud mobiiltelefon XXXXXXX IMEIkoodiga XXXXXXXXXXXXXXX/XX, mille sees on SIM kaart numbrile XXXXXXXX – tagastada P.V´le; 17.3.
27. pakend nr JS03 - 29.11.2017 aadressil XXXXXX XXXX, XXXXXXXXX XX-X teostatud läbiotsimisel Jaan Saati toast keskel oleva laua pealt leitud tahvelarvuti XXXXXXX XX-XXXX, IMEI-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, pruuni värvi kaante vahel - tagastada Jaan Saatile; 17.3.
28. pakend nr JSKP - Jaan Saati 29.11.2017 kinnipidamise käigus temalt leitud ja äravõetud mobiiltelefon XXXXXX XXXXXXX, IMEI-koodidega XXXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXXX koos kaantega tagastada Jaan Saatile.
29. Konfiskeerimine: 18.
30. konfiskeerida Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas pakendis nr KVKP asuv Kajar Viitkini 04.10.2017 kinnipidamisel ära võetud digitaalne kaal kui kuriteo toimepanemise vahend; 18.
31. konfiskeerida Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ekspertiisist (akt 06.11.2017 nr 17E-AN1231) järelejäänud narkootilised ained, mis jäeti EKEI keemiaosakonda ja käidelda vastavalt NPALS-le.
32. Artemij Staritšenkovi süüdistuses 04.10.2017 sõiduautos XX XXXXXX kanepi valdamise episoodiga seotud narkootilise aine osas (mis oli akti 06.11.2017 nr 17EAN1231 kohaselt pakendites VW01 ja VW03), mis asub EKEI-s, võtta seisukoht väärteomenetluses.
33. Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol (Rahandusministeeriumi ak nr EE932200221023778606 Swedbank ASis) asuvad rahasummad tagastada peale kohtuotsuse jõustumist: 20.
34. Kajar Viitkinile 290 eurot; 20.
35. Artemij Staritšenkovile 400 eurot 58 senti; 20.
36. Jaan Saatile 50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUSED JA KOHTU SEISUKOHAD SÜÜDISTUSED JA KOHTU SEISUKOHAD

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. 2016 jaanuar kuni aprill episood, süüdistavad Artemij Staritšenkov ja Kajar Viitkin. Artemij Staritšenkovi süüdistatakse selles, et tema vahendas ajavahemikus 2016 jaanuar kuni aprill täpselt tuvastamata ajal Kajar Viitkinile vähemalt 500 grammi narkootilise aine 5 1-18-2232 kanepi edasiandmist H.M poolt. Nimetatud ajavahemikul võttis Artemij Staritšenkoviga ühendust H.M, kes avaldas soovi müüa narkootilist ainet kanepit. Artemij Staritšenkov oli nõus H.Me aitama ja korraldas XXXXX linnas H.Me ja kanepi ostjatena Kajar Viitkini ja Aleksandri nimelise isiku kokkusaamise. Selleks võttis Artemij Staritšenkov Facebooki vahendusel ühendust H.Mega ning ütles talle aja ja koha XXXXX linnas, kuhu aine ostjatega kohtumiseks minema pidi. Vastavalt Artemij Staritšenkovi juhistele sai H.M kokku Aleksandri nimelise isikuga ja Kajar Viitkiniga, kellega arutati võimalikku kanepi müümist, mis viis edasi selleni, et 2016 aprillis täpselt tuvastamata kuupäeval Tartu linnas omandas Kajar Viitkin H.Me käest vähemalt 500 grammi narkootilist ainet kanepit. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 7,5 grammist kanepist ehk 500 grammist kanepist piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 666 inimesele. Seega Artemij Staritšenkovi ja Kajar Viitkini poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. Kajar Viitkinit süüdistatakse selles, et tema 2016. a aprillikuus täpselt tuvastamata ajal omandas XXXXX linnas H.Me käest vähemalt 500 grammi narkootilist ainet kanepit. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 7,5 grammist kanepist ehk 600 grammist kanepist piisab joobe tekitamiseks vähemalt 800 inimesele. Seega Kajar Viitkini poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele. 26.09.2018 istungil /kd IV tl 144-155/ (siin ja edaspidi on esitatud viited kohtutoimikute köidete ja lehekülgede järgi) loobus prokurör KrMS § 301 alusel ülalkirjeldatud süüdistusest A. Staritšenkov ja K. Viitkin osas, mida kinnitas ka kohtuvaidlustes. KrMS § 301 alusel tuleb Artjemij Staritšenkov süüdistuses

§ 184lg 2-1 järgi ajavahemikus jaanuar kuni aprill 2016.

a. narkootilise aine kanep edasiandmise vahendamise episoodis ja Kajar Viitkin süüdistuses

§ 184lg 2-1 järgi ajavahemikus jaanuar kuni aprill 2016.

a. narkootilise aine kanep omandamise episoodis, õigeks mõista. 04.10.2017 episood – süüdistatavad Artemij Staritšenkov, Kajar Viitkin, Jaan Saat. Pärnu Maakohus 19.09.2018 määrusega /kd IV tl 103-105/ rahuldas prokuröri taotluse ja eraldas süüdistatava P.V süüdistuse eraldi menetlusse. Artemij Staritšenkovi, Kajar Viitkinit ja Jaan Saati süüdistatakse narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.o

§ 184lg 2-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Artemij Staritšenkovi süüdistatakse selles, et tema korraldas grupis koos J.O, Jaan Saati, Kajar Viitkini ja P.V´ga 04.10.2017 suures koguses narkootilise aine kokaiini omandamist ja edasi toimetamist Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki. Jaan Saati süüdistatakse selles, et tema 04.10.2017 Leedu Vabariigis Šiauliai linnas Draugystės tänaval andis koos J.O´ga P.V´le edasi „Maxima“ kirjetega koti, milles oli pakendatud 1847,6 grammi valget värvi pulbrilist ainet, mis sisaldas 89% kokaiinhüdrokloriidi, mis tähendab, et kokku oli puhta ainena pulbris 1468 grammi narkootilist ainet kokaiini. 6 1-18-2232 A. Staritšenkovi, K. Viitkini, J.O ja J. Saati ühiselt kooskõlastatud teoplaani alusel pidi P.V „Maxima“ koti koos narkootilise aine kokaiiniga toimetama Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki Artemij Staritšenkovi juhendamisel Kajar Viitkinile. Kajar Viitkinit süüdistatakse selles, et tema 04.10.2017 omandas ja valdas Tallinna linnas grupis koos Artemij Staritšenkoviga suures koguses valget värvi pulbrilist ainet, mille puhul oli tegemist narkootilise aine kokaiiniga. Süüdistustest nähtub, et süüdistatavatele arvatakse süüks grupis kuriteo toimepanemist nii Eesti territooriumil kui väljaspool Eesti territooriumi.

§ 11

lõike 1 järgi loetakse teo toimepanemise kohaks koht, kus isik tegutses, isik oli õiguslikult kohustatud tegutsema, koht, kus saabus süüteokoosseisu kuuluv tagajärg või kus see isiku ettekujutuse järgi oleks pidanud saabuma. Kuna osa süüdistatavatele etteheidetava kuriteo koosseisu kuuluvast käitumisest toimus Eesti Vabariigis, siis tuleb süüdistatavate tegu käsitada Eesti Vabariigis toimepandud teona. Seega on Eesti Vabariigil süüdistatavate tegude suhtes territoriaalne jurisdiktsioon tulenevalt

§ 6lõikest 1.

Süüdistatavatele arvatakse süüks

§ 184

lg 2-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist, mis vastavalt

§ 4lg 2 on esimese astme kuritegu, mis asub karistusseadustiku 12.

peatükis, mis sätestab rahvatervisevastased süüteod. Seega ka vastavalt

§ 9

lg 2 kehtib Eesti karistusseadus nende osategude kohta, mis on toime pandud väljaspool Eesti territooriumi. Kohtule esitatud Eurojust 30.11.2017 vastuskiri /kd II tl 125-128/ näitab, et narkootilise aine suures koguses käitlemine on ka Leedu Vabariigis kriminaalkorras karistatav kuritegu. Kaitsjad avaldasid juba kaitseaktides ja ka korduvalt kohtuliku uurimise käigus, et süüdistusaktis ei ole ammendavalt märgitud, millist elulist asjaolu prokurör soovib mingi kohtule esitatava tõendiga tõendada. Kohus 14.06.2018 määruses leidis, et süüdistusaktis on vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus sätestatule ning selle alusel välja kujunenud kohtupraktikale kirjeldatud, mida süüdistusaktis nimetatud tõendiga tõendada soovitakse. Kaitsjad heitsid kohtuliku uurimise käigus ette, et kuna prokurör on kasutanud väljendit, et „tõendab eeskätt“, siis prokurör on jätnud kaitsjate eest varjatuks, mida ta selle tõendiga veel tõendada soovib. Kohus leiab, et süüdistusaktist on arusaadav, et tõendi juures prokurör nimetab konkreetse kuriteoepisoodi, millega tõend on seotud ja seejärel peale sõna „eeskätt“ on kirjas konkreetne eluline asjaolu, mida tõendiga tõendada soovib. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise ajal tõendite uurimise käigus prokurör ei üllatanud kaitsjaid, prokurör ei soovinud kasutada süüdistusaktis nimetatud tõendeid mingi muu asjaolu tõendamiseks kui oli süüdistusaktis märgitud. Süüdistuse kohaselt läks Artemij Staritšenkovi korraldusel ja juhendamisel P.V 04.10.2017 Leedu Vabariiki. AS O on politsei nõudmisel 11.10.2017 kirjaga /kd II tl 169-172/ edastanud ASi Olerex Enge tankla turvakaamerate 03.10.2017 salvestised. Asitõendi vaatlusprotokolli 15.01.2018 lisadest /kd II tl 173-183/ on näha ASi Olerex Enge tanklas 03.10.2017 Artemij Staritšenkovi, P.V ja A.T kohtumine. P.V saabub kell 15.24, 15.38 saabub A.T ja kell 15.39 A. Staritšenkov. Isikud lahkuvad tanklast kell 15.5015.

1. Süüdistatava P.V andis kohtuistungil /kd IV tl 120-134/ ütlusi, et 03.10.2017 helistas talle A.T, kes soovis kohtuda. Tema ise vist pakkus välja, et võiks kohtuda Rapla maakonnas Enge tanklas. A.T kinnitas, et tuleb üksi, mispeale oli P.V nõus kohtuma. Kohtumise põhjuseks oli tema 3-aasta vanune võlg 2 000-3 000 eurot A.T´le. Tunnistaja A.T andis istungil ütlusi /kd IV tl 134-137/, et 03.10.2017 võis P.V´iga kokkusaamiseks helistada Artemij palvel. Ütles P.V´ile, et tahab rääkida võla teemast, P.V 7 1-18-2232 oli talle võlgu 3 500 eurot aastast
2. Ei öelnud P.V´le, et keegi kaasa tuleb. A.T selgitas, et tegid seoses selle võlaga lepingu auto kohta, et kui P.V ei jõua ära maksta, võib A.T auto XXXXXXXX XXXX X-klass XXXXXX enda nimele kirjutada. Kohtule on võlasuhte olemasolu tõendamiseks esitatud laenuleping nr 07042017/1, kuupäevast 07.04.2017 lisadega /kd II tl 103-105/, millede kohaselt sõiduk XXXXXXXXXXXX XXXX CDI rg-märk XXXXXX (registreerimistunnistuse koopiaga) on 08.07.2017 müügilepingu alusel müüjast omaniku P.R (esindaja P.V) ja ostja A.T vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva võlanõude 3 500 eurot tagatiseks. Kohus leiab, et tunnistaja J.P ütlused /kd IV tl 148p-150/ A.T ja P.V vahelise võlasuhte kohta ei ole tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 p 1 alusel, sest vahetud tõendiallikad, s.o lepingu pooled on kohtus üle kuulatud, J.P ei ole lepingu osapooleks, seega J.P on võimalik olnud neist asjaoludest teada saada teiste isikute vahendusel. Süüdistatav Artemij Staritšenkov andis istungil /kd IV tl 183-184/ ütlusi, et oli 03.10.2017 ASi Olerex Enge tanklas, kuhu sattus enda ja A.T initsiatiivil. P.V sattus tanklasse kuna A.T helistas talle, et kokku saada. Kinnitas, et valget värvi XXXXXXX oli tema kasutuses asendusautoks antud värvitöökojast. J.P on kohtuistungil rääkinud, et Staritšenkov pidi tegelema A.T ja P.V võlasuhtega, sest A. T ei saanud P.V kätte. A.T, P.V ja A. Staritšenkovi ütlustest tuleneb, et just A.T ja P. V ise leppisid kohtumise kokku ning P.V lisas, et oli nõus kohtumisele minema, sest sai aru, et A. T tuleb üksinda. Kohus leiab, et tunnistaja J. P on kohtuistungil avaldanud asjaolusid, mida ta ise tajunud ei ole ja seeläbi teinud teiste käest kuuldu kohta järeldusi, mis ei vasta tegelikkusele, seetõttu tuleb J. P ütlused tõendite kogumist välja jätta. Kohus leiab, et P. V, A.T, A. Staritšenkovi ütlustega, laenulepinguga on tõendatud, et P. V oli A. T´le võlgu ja A. T leppis P.V´ga kokku ASi Olerex Enge tanklas kokkusaamise, viidates, et soovib rääkida sellest võlast. P.V selgitas, et kõigepealt tuli valge kaubikuga A.T ja siis tuli valge XXXXXXX, milles oli Artjom (praegune Artemij Staritšenkov). Artjomiga oli jutuajamine, et P.V läheks Leetu Šiauliaisse ühe inimese järgi. Artjom ei öelnud, kes see inimene on, ütles, et küll sa ta ära tunned, pidi olema XXXXX inimene. Kui ära käib ja toob selle inimese sealt ära, siis on võlg A.T ees kustutatud. Artjom andis bensiiniraha 200 eurot. A.T – palus tanklas rääkida Artjomil P.V i võla kohta, ise läks endale tanklapoodi kohvi ostma. A.T sõnul läksid P.V ja Artjom omavahel rääkima, kui tema tuli välja tanklast, ütles Artjom, et P.V lubas lähipäevil raha ära maksta. Artemij Staritšenkov selgitas, et P.V oli A.T´le võlgu 3 500 eurot. A. Staritšenkov selgitas, et tema huvi oli selles, et tahtis, et sponsor A.T saaks teha toetust spordiklubile ja A.T viitas sellele, et kui saaks P.V i käest võla kätte, et sealt annaks 1 000 eurot nagu varasemaltki. Tanklas rääkis P.V iga võlast, P.V il oli erinevaid vabandusi, miks pole ära maksnud ja erinevaid lubadusi, et kohe-kohe saab võlg makstud. Sai enda sõnul P.V iga kokkuleppe, et oktoobrikuus on P.V i poolt A.T´le võlg tervenisti tasutud. Kohus leiab, et isikute ütlused ja ASi Olerex Enge tankla turvakaamera salvestis kinnitavad kokkulangevalt 03.10.2017 isikute saabumist kohtumisele ASi Olerex Enge tanklasse, P.V ja A. Staritšenkovi omavahelist vestlust. Kohtumisel räägitu sisu osas on A. Staritšenkov ja P.V , kelle vahel vestlus toimus, andnud erinevaid ütlusi. P.V kinnitas, et A. Staritšenkov käskis tal Šiauliaisse ühe inimese järgi minna ja Eestisse tuua ja seeläbi oli võimalus võlg A.T ees kustutada. A. Staritšenkov eitab seda. A. Staritšenkov selgitas kohtuistungil, miks tema rääkis P.V iga A.T võlast. A.T ei jaksanud enam P.V iga rääkida, olid olnud erinevad lubadused, aga temal oli ennem ka õnnestunud 8 1-18-2232 võlad kätte saada. Said 03.10.2017 A.T´ga (spordikooli koostööpartner) kokku (enne Enge tanklasse minekut), istusid ja arutasid spordikoolist, et kas A.T on nõus tegema sinna panuse 1 000 eurot nagu eelmine aasta. A.T ütles, et kui saaks P.V i käest võla kätte, siis sealt annaks raha. Samuti on A. Staritšenkov väitnud, et alates
3. a töötas A.T firmas Soomes, ametlikult tööl ei olnud, aitas kaasa, tegeles ehitustöölistega, vaatas, et ehitajad oleks õigel ajal tööl, täidaks töökohustusi jne. A.T rääkis kohtuistungil, et on Artjomiga (praegune Artemij Staritšenkov) tuttav, kohtusid 03.10.2017, sest palus Artjomil uurida P võla kohta. Kohtuvad harva, ei ole lähedased, ei tea, kus Artjom töötas. Kohus leiab, et A.T ütlused ei kinnita A. Staritšenkovi versiooni, et neil oli A.T´ga tihedam suhtlus, kuna A.T oli spordiklubi sponsor, samuti, et ta töötas A.T firmas. Kohus leiab, et kui A.T oleks olnud A. Staritšenkovi spordiklubi korduv sponsor, oleks ta ka teadnud, millega A. Staritšenkov tegeles, sest A. Staritšenkov nimetas teda koostööpartneriks ja rääkis ka eelnevast sponsoreerimisest. A.T selliseid asjaolusid kohtus ei avaldanud, väitis, et ei tea, millega A. Staritšenkov tegeles. Samuti leiab kohus, et kui P.V i võlg oleks tõusetunud seoses järjekordse sponsoreerimisega, oleks tunnistajale see meenunud. Ilmselgelt teaks A.T ka A. Staritšenkovi poolt töökohtutuste täitmist tema firmas, kui A. Staritšenkovi ütluste kohaselt oli ta seal sisuliselt ehitajate töödejuhataja. Leedu Vabariigis sai P.V ajavahemikus kell 01.13 kuni kell 04.04 Šiauliai linnas Draugystės tänaval J.O ja Jaan Saati käest Maxima kirjetega koti. Jaan Saati süüdistatakse, et tema nimetatud kohas andis koos J.O´ga P.V´le edasi Maxima kirjetega kilekoti, milles oli pakendatuna 1 847,6 grammi valget värvi pulbrilist ainet, mis sisaldas 89% kokaiinhüdrokloriidi, mis tähendab, et kokku oli puhta ainena pulbris 1 468 grammi narkootilist ainet kokaiini. Süüdistatava P.V /kd IV tl 120-134/ antud ütluste kohaselt läks tema üksinda oma sõbra T.R autoga, musta värvi XXXXXX XX, Leetu Šiauliaisse bussijaama 04.10.17 kella ühe-kahe paiku öösel. A.Staritšenkov ütles talle, et peab minema bussijaama, seal on keegi inimene, kes ootab, et küll ta selle inimese ära tunneb. Tunnistaja T.R rääkis istungil /kd IV tl 133p-134/, et võis küll olla, et P.V laenas temalt 0304.10.2017 musta värvi XXXX XX rg-märgiga XXXXXX, mis on T.R elukaaslase omandis. Seda autot on P.V temalt laenanud üks kord. Asitõendi vaatlusprotokolli 10.10.2017 /kd II tl 100-102/ kohaselt on Maksu- ja Tolliameti automaatne numbrituvastussüsteem ANTS tuvastanud sõiduki XXXX XX rgmärk XXXXXX väljumise 03.10.2017 kell 19.38 Eestist Lätti, 04.10.2017 kell 01.13 väljumise Lätist Leetu. Kirjeldatud tõendid kinnitiavad kokkulangevalt, et 03.10.217 läks P.V Leetu. Süüdistatav P.V kirjeldas, et läks bussijaama ja seal tulid vastu kaks inimest, üks küsis temalt, kas ta on eestlane või venelane, P.V ütles vastu, et eestlane. Seega oli leidnud selle inimese või tegelikult inimesed, neid oli kaks. See kes kõnetas, oli tuttav, siis tema nime ei teadnud, nüüd teab, et see oli J.O, kellega lepiti kokku, et minnakse ühe maja juurde. J.O´ga kaasas oli Jaan Saat (teda siis ei teadnud, nüüd teab, et see on J. Saat). J.O oli turskem ja J. Saat oli kõhnem. J. Saat tuli tema auto peale, juhendas, kuhu sõita. J.O läks teise autoga, millega nad olid P.V´le bussijaama koos vastu tulnud. See oli kandiline maastur, hallikat värvi. Ei olnud pikalt minna, võib olla pool kilomeetrit. Jõudes kahesuunalise tänava peale, J. Saat ütles kuhu parkida. J.O jõudis järgi oma autoga ja parkis. Pärast seda läksid J. Saat ja J.O majja sisse või sinna maja taha (P.V täpselt ei näinud) ja tulid tagasi kotiga ja panid selle tema ette. Süüdistatav Jaan Saat andis istungil /IV KD tl 174-179/ ütlusi, et
4. septembris9 1-18-2232 oktoobris oli reis, läks venna J.O´ga Hispaaniasse (lennukiga Tallinnast Istanbuli ja Istanbulist Malagasse), et „oma tütarlapsega asjad ära klattida“. Hispaanias oli 2-3 nädalat, tagasi tulid vennaga kahekesi septembri lõpule poole autoga. Kohtule on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 13.11.2017 nõudekiri ja Turkish Airlines 07.12.2017 vastuskiri /kd II tl 194-197/ millede kohaselt J.O ja Jaan Saat on lennanud Turkish Airlines lendudega 03.09.2017 Tallinnast Istanbuli, 04.09.2017 Istanbulist Malagasse (Costa del Sol lennujaam), piletid väljastatud 29.08.
5. Hispaaniast tagasitulekut kirjeldas J. Saat, et juhiluba temal endal ei ole. Autoinimene ei ole, pigem tunneb mootorrattaid. Autosid eriti ei tunne. Ei teadnud, mis automargiga Hispaaniast tagasi tulema hakkasid, roolis oli vend J.O, tema oli kõrval kaasas. Autol oli eesti numbrimärk. Rohkem kedagi kaasas ei olnud. Sõideti Hispaaniast koju Eestisse, ei oska nimetada riike, kust läbi tulid, marsruuti öelda ei oska. Kas oli Leedu, võib olla tulid Leedust läbi, ei tea. Ei tea, kas jõudsid Šiauliaisse. Vend J.O vaatas „navi“ järgi ja J. Saat väga ei pööranud tähelepanu sellele, et kus või mida. G.E tunneb päris pikalt. PPA 24.10.2017 kirjale vastuseks on Leedu ettevõtte UAB Saules Miestas kirjaga 24.01.2018 /kd II tl 198-203/ edastanud Leedus Šiaulai linnas Tilžes tn 109 asuva kaubanduskeskuse Saules Miestas 04.10.2017 turvakaamerate salvestised, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis 08.02.2018 lisadega /kd III tl 10-15/. Vaatluse kohaselt on Leedu Vabariigis Šiauliais asuva kaubanduskeskuse „Saules miestas“ 04.10.2017 turvakaamera salvestiselt näha kahte inimest liikumas ning on fikseeritud autoparklas hall maastur XXXX XXXXX XXXXXXX rg-märgiga XXXXXX (eesti numbrimärk). Asitõendi vaatlusprotokolli /kd II tl 116-117/ kohaselt on Maksu- ja Tolliameti automaatne numbrituvastussüsteem ANTS tuvastanud sõiduki XXXX XXXXX XXXXXXX rg-märk XXXXXX liikumise alljärgnevalt: sisenemise 02.10.2017 kell 16.59 Poolast Leetu; 04.10.2017 kell 03.32 Leedust Lätti, kell 06.32 Lätist Leetu, kell 08.24 Leedust Lätti (kõik 3 liikumist Kalviai piiripunktis), kell 12.00 Lätist Eestisse. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli 28.11.2017 /kd II tl 150-168/ järgi on Jaan Saati kasutuses olnud abonendinumbri XXXXXXXXX asukoht ajavahemikul 03.09.201704.10.2017 olnud Eesti (03.09) – Türgi (04.09) – Hispaania (04.09-29.09) – Prantsusmaa 29.09-30.09) – Itaalia (01.10) – Poola (02.10) – Eesti (04.10 kell 13.15 XXXXX XXXXXXXX). Nimetatud tõendid näitavad, et nii sõiduk XXXX XXXXX XXXXXXX rg-märk XXXXXX kui ka J. Saati kasutuses olnud telefon olid 02.10 Poolas ja 04.10 Eestis. J. Saat kaitsja P.Järve leidis, et P.V i ütlused selle kohta, kuidas isikud, kellega ta Leedus kokku sai välja nägid, on vasturääkivad. Kohtueelses menetluses ütles P.V , et J.Saat oli umbes tema pikkune, aga kohtus oli näha, et J.Saat on lühem. Kohus leiab, et P.V osutas kohtuistungil ütlusi andes kindlalt Jaan Saatile kui isikule, kes oli üks isikutest, kellega ta Šiauliais kohtus, tema poolt kirjeldatud n-ö kõhnem mees. Asjaolu, et P.V i kohtueelses menetluses antud isikukirjeldus ei pruugi olla väga täpne, võib tuleneda ka Šiauliais toimunud sündmuste üllatuslikkusest P.V i jaoks. J. Saat imestas, et kuidas P.V sai öelda, et see oli tema Šiauliais, isegi ei tunne P.V i. P.V ongi kinnitanud, et varasemalt J. Saati ei tundnud, menetluse käigus sai teada, kes ta on, küll aga teadis J.O. 10 1-18-2232 Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid kogumis annavad kindla veendumuse, et P.V kohtus Šiauliai bussijaamas just J.O ja J.Saatiga. J.Saat kinnitas, et tulid J.O´ga kahekesi autoga (millel oli eesti number) Hispaaniast Eestisse. Šiauliai bussijaama kaameras on 04.10 fikseeritud XXXX XXXXX XXXXXXX rg-märk XXXXXX ja sellesse autosse sisenemas 2 isikut. Selle maasturi oli oma sõnade kohaselt Hispaaniasse jätnud G.E, kes seda autot kasutas Hispaaniasse sõiduks. Auto kuulus G.E elukaaslasele A.S´le (liiklusregistri väljatrükk /kd II tl 113/, A.S ütlused /kd IV tl 152p-155p/). J. Saat ja G.E tunnevad teineteist. Maasturi ja J. Saati liikumine kattuvad (J. Saati telefoni liikumise ja sõiduki piiriületuste põhjal). Eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et P.V kohtus A.Staritšenkovi poolt nimetatud kohas – Leedu Vabariigis Šiauliai bussijaamas J.O ja J. Saatiga. P.V tegi kohtuistungil tühjale Google Maps kaardi väljatrükile skeemi /kd IV tl 56/ eelkirjeldatud kokkusaamise kohta J.O ja Jaan Saatiga 04.10.2017 Leedu Vabariigis Šiauliai linnas asuvas bussijaamas ja sealt edasi liikumise kohta, kus P.V i antud ütluste kohaselt sai ta J.O ja J. Saati käest „Maxima“ kirjetega koti. Süüdistatava P.V /kd IV tl 120-134/ antud ütluste kohaselt oli tegemist suurema kilekandekotiga, riidest käepidemed, „Maxima“ kirjed olid peal. Koti saamisel tekkis päris suur tüli, kuna P.V´ile oli Artjom (praegune Artemij Staritšenkov) kohtumisel 03.10.2017 ASi Olerex Enge tanklas öelnud, et ta peab inimese sealt bussijaamast peale võtma ja tooma Eestisse, aga mitte seda, et inimest ei tule ja tuleb kott. Tundus, et J.O oli see, kes neid asju seal määras. Tunniajane vaidlus oli umbes ja siis ühel hetkel oli ta selle kotiga kahekesi seal tänaval. P.V i sõnade kohaselt ei jäänud tal muud üle, kui see kott autosse tõsta ja Eestisse sõita. J.O ja J. Saat ütlesid, et see „Maxima“ kirjetega kott tuleb viia kindlasti Artjomi kätte Eestisse. Ütlesid talle, et ta hakkaks 20 minuti pärast liikuma. P.V mõtles, mis variandid on, et kui selle koti sinna jätab, tuleb kindlasti probleeme. Siis hakkaski Eestisse sõitma (mööda teist teed kui tuli), et see kott jõuaks Artjomi kätte. J. Saati ütluste kohaselt tema ei ole P.V iga kokku saanud, ei tunne teda, mingit kokkupuudet elus pole narkootikumidega olnud. Kohus leiab, et P.V i ütlustega on tõendamist leidnud, et J.O ja J.Saat jätsid talle „Maxima“ kirjetega koti, mille käskisid Eestisse A. Staritšenkovile viia. P.V tõstis koti autosse ja hakkas Eestisse sõitma. Süüdistuse kohaselt toimetas P.V kokaiini Eesti Vabariiki, sisenedes 04.10.2017 kell 06.42 sõiduautoga XXXX XX (registreerimismärgiga XXXXXX) Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki. Pärnusse jõudes võttis P.V enda kasutuses oleva sõiduauto XXXXXXXXXXXX X XXX XXX (registreerimismärgiga XXXXXX) ja võttes kaasa „Maxima“ koti kokaiiniga, kohtus lõuna paiku XXXXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXX XXXXX XXX X Maxima poe juures Artemij Staritšenkoviga. Kokkusaamisel keeldus Artemij Staritšenkov kotti narkootilise ainega enda kätte võtmast ning andis korralduse kott ainega Tallinnasse toimetada, öeldes kokkusaamise aja ja koha. Asitõendi vaatlusprotokolli 10.10.2017 /kd II tl 100-102/ kohaselt on Maksu- ja Tolliameti automaatne numbrituvastussüsteem ANTS tuvastanud, et sõiduk XXXX XX rg-märk XXXXXX 04.10.2017 kell 04.04 väljub Leedust Lätti, 04.10.2017 kell 06.42 väljub Lätist Eestisse. P.V selgitas, et jõudis Leedust tagasi XXXXXXXX 7-8 vahel, läks koju XXXXX tänavasse, vahetas autod ära, tõstis koti naise autosse, võttis lapse, sõitis XXXXXXXXX, viis lapse lasteaeda ja siis läks koju XXXXXXXXX, kott oli kogu aeg autos. Artjomi (praegune Artemij Staritšenkov) numbrit ei olnud, saatis mitmele tuttavale sõnumi, et on vaja Artjomiga kohe kokku saada. Vaikus oli pikalt, kuskil lõunani, kui tuli sõnum, et Artjom on Märjamaal Maxima poe juures 15-20 minuti pärast. Sõitis Märjamaale Maxima poe juurde, seal ootas 11 1-18-2232 teda Artjom sama valge autoga, millega oli eelmine päev käinud Enge tanklas. Kohtumisel Märjamaal tekkis väga suur vaidlus, et niimoodi tehti. Artjom ütles, et ta ei saa seda kotti võtta, koer oli veel kaasas ja ütles, et tal naine ja laps tulevad peale või on peal, et P.V tuleks Tallinnasse selle kotiga Kännu Kuke Maxima juurde parklasse ja ootaks Artjomi seal. Süüdistatav Artemij Staritšenkov andis ütlusi, et järgmine päev, s.o 04.10 helistas A.B, kellega suhtleb tihedamini P.V , helistas vene keeles, et P.V võttis temaga ühendust, et otsib K.Viitkinit, ei saa kätte. Enda sõnul ütles A. Staritšenkov, et näeb täna niikuinii K. Viitkinit, milles asi on. P.V tahab midagi K. Viitkinile edasi öelda. A. Staritšenkov oli oma sõnade järgi maal, ei hakanud Tallinnasse sõitma, ütles, et P.V tulgu maalt läbi, lootes, et äkki P.V il tõesti õnnestus raha tuua. Sai lepitud kokku, et kuna läheb Märjamaa Maximasse kohe perele toitu ostma või koeraga jalutama, tulgu P.V sinna. P.V tuligi, kott käes, et võta vii see Tallinnasse, nagunii lähed Tallinnasse, mis vahet seal on. K. Viitkin annab selle raha ära. Sellele vastas A. Staritšenkov enda sõnul, et ei hakka P.V i asju kuskile viima. A. Staritšenkov ütles, et läheb Tallinnasse, niikuinii saab K. Viitkini kätte, kuna oli vaja paluda K. Viitkinilt autot laenata, sest (elukaaslane) S pidi lapsega minema oma toimetusi tegema. P.V ütles, et tal ei ole telefoni kaasas. Sellepärast ütleski A. Staritšenkov, et P.V sõidaks Kännu Kuke Maximasse. Kui A. Staritšenkov saab K. Viitkini kätte, tuleb läbi sealt. Selgus, et P.V il ei olnud võlga ära anda A.T´le tol päeval. Tekkis tüli sellest, et tal on kott, et K. Viitkin annab ise raha. A. Staritšenkov läks enda sõnade järgi perega Tallinnasse, kuna notarisse oli vaja minna eksabikaasaga Coca-Cola Plaza juures, K. Viitkiniga oli vaja kokku saada, perel oli vaja asju ajada. Tee peal helistas K. Viitkinile, aga ei mäleta, võib olla ka K. Viitkini elukaaslasele E.M´le, sai lõpuks K. Viitkini kätte ja ütles, et P.V ajab K. Viitkinit taga. A. Staritšenkovi ütluste kohaselt pidi tema minema Kännu Kuke Maxima juurde, kuna K. Viitkin oli juba seal. K. Viitkin pidi sinna M.K juurde minema, M.K´ga kokku saama. K. Viitkin palus, et nad käiksid korra linnas ära, et siis peale seda saab auto jätta A. Staritšenkovile. P.V i sõnade kohaselt jõudis ta Kännu Kuke Maxima parklasse, umbes minuti pärast tuli A. Staritšenkov valge Mercedesega, keeras auto ringi ja viipas, et P.V sõidaks talle järgi. Politsei- ja Piirivalveameti 07.11.2017 nõudekirja ja üleandmise-vastuvõtmise akti 09.11.2017 /kd II tl 184-186/ kohaselt edastati Maxima Eesti OÜ XX kaupluse asukohaga X. XXXXX XXX XX/XX XXXXXXX turvakaamerate 04.10.2017 salvestised. Asitõendi vaatlusprotokollist 15.01.2018 lisadega /kd II tl 187-193/ nähtub Maxima Eesti OÜ XX kaupluse X. XXXXX XXX XX/XX XXXXXXX turvakaamerate 04.10.2017 salvestistelt, et kella 13.24-13.26 ajal oli poe parklas XXXXXXXXXXXXX rg-märgiga XXXXXX (P.V) ja sinna saabus XXXXXXXXXXXXXX rg-märgiga XXXXXX (Artemij Staritšenkov). Sõidukid lahkuvad parklast, ees liigub valge XXXXXXXXXXXXXXX rgmärk XXXXXX ja sellele järgneb sinine XXXXXXXXXXXXXXX rg-märgiga XXXXXX. Kohus leiab, et uuritud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et P.V ja A. Staritšenkov kohtusid 04.10.2017 Märjamaal Maxima poe juure ja A. Staritšenkov keeldus P.V i käest kotti võtmast, käskis P.V il minna Tallinnasse Kännu Kuke Maxima juurde, kuhu P.V ka läks. A. Staritšenkov tuli samuti parklasse ja näitas, et P.V talle järgi sõidaks, mida P.V ka tegi. Süüdistuse järgi ligikaudu kell 13.25 ajal XXXXXXXXXX X. XXXXX XXX XX/XX Maxima XX kaupluse läheduses võttis P.V Artemij Staritšenkovi oma sõiduauto peale ning Artemij Staritšenkovi juhendamisel ja korraldusel sõideti ühiselt narkootilist ainet vallates ja edasi toimetades XXXXXXXXX X. XXXXX XXX XX maja juurde. Kell 14:34 ajal tuli P. V 12 1-18-2232 sõiduauto XXXXXXXXXXXXXX X XXX XXX [XXXXXX] juurde Kajar Viitkin ja võttis sõiduautost Maxima kilekoti kokaiiniga ning viis selle XXXXX XXX XX majja. P.V i sõnul sõitsid nad Kännu Kuke juurest üle tee parklasse, A. Staritšenkov parkis oma auto ära ja tuli tema auto peale. Koos sõitsid sealt paar maja edasi, jäid seisma, tulid autost välja ja A. Staritšenkov ütles, et ootavad K. Viitkinit. Ootasid umbes pool tundi. K. Viitkin tuli mingi autoga. A. Staritšenkov ütles P.V´le, et tal pole korteri võtmeid, et ei saa korterisse minna, et ei saa praegu kotti võtta. A. Staritšenkov ja K.Viitkin rääkisid omavahel. A. Staritšenkov ütles P.V´le, et tal pole aega, et peab notari juurde minema, K. Viitkin pidi minema võtmeid tooma ja P.V jäigi sinna maja ette ootama. Umbes 20-30 minuti pärast tuli K. Viitkin tagasi. K. Viitkin tegi autol tagant ukse lahti (kott oli taga kõrvalistuja taga kahe istme vahel maas) ja võttis koti. Tuli auto esiosa juurde, rääkisid paar sõna ja K. Viitkin läks ära. P.V ise läks koju XXXXXXXXX. A. Staritšenkov selgitas, et kolmekesi saadigi kokku Kännu Kuke Maximast 100 meetrit eemal ja seepärast, et P.V tahtis K. Viitkinit kätte saada. A. Staritšenkov tahtis K. Viitkinit kätte saada, et täpsustada millal kokku saavad ja kas K. Viitkin saab talle auto jätta. Jälitustoimingu protokollist 06.10.2017 koos lisaga /kd II tl 56-61/ on näha, et 04.10.2017 kell 13.47 istus Kajar Viitkin XX XXXXXX XXXXXXX rg-märk XXXXXX juhikohale Pärnu mnt ja Luha tn nurgal, kell 13.58 peatus X. XXXXX XXX XX juures, väljus sõidukist ja kõndis X. XXXXX XXX XX juurde, kus kohtus Artemij Staritšenkoviga ja tundmatu noorema meesterahvaga. Liiklusregistri väljatrükk näitab, et sõiduki XXXXXXXXXX XXXXXX XXXXXXX, rg-märk XXXXXX /kd II tl 85/ omanik on OÜ C.L.F, kasutaja Kajar Viitkin ja E.M. Edasi nähtub jälitustoimingu protokollist, et 04.10.2017 kell 14.01 A. Staritšenkov ja K. Viitkin istusid XXXXXXXXXsse ning alustati sõitu kesklinna suunas, kell 14.10 peatuti XXXXXXX XX X ja XXXXXXXX XXX XX juures. K. Viitkin ja A. Staritšenkov väljusid, toimetasid midagi sõiduki kõrvalistuja poolsel küljel, K. Viitkin pani midagi väikest vesti vasakusse taskusse, suunduti seejärel Söögiplatsi kioski taha. Kell 14.13 alustati XXXXXXXXXXXXga sõitu, peatuti 14.24 XXXXXXXX XXX XXX juures, siseneti trepikotta korteritega vahemikus X-XX, väljusid kell 14.
6. Kell 14.34 kõndis K. Viitkin täidetud „Selveri“ logoga kilekotiga X. XXXXX XXX XXX asuva Mustamäe turu poolt X. XXXXXX XXX XX suunas, kus eelnevalt seis XXXXXXXXXXXXXX rgmärgiga XXXXXX, juhikohal oli P.V . Süüdistatav Artemij Staritšenkov selgitas istungil, et kui P.V ja K. Viitkin suhtlesid, sõitis tema minema, sai lõpuks auto kätte. K. Viitkini ja P.V i vahelise vestluse sisu või tegevust, mida nad omavahel tegid ei näinud ega kuulnud. Kilekoti üleandmist ei näinud. Raha üleandmist ei näinud. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et P.V ja A. Staritšenkov läksid P.V i kasutuses olnud sõidukiga XXXXXXXXXXXXXXX rg-märk XXXXXX X. XXXXX XXX XX XXXXXXX maja juurde. Enne seda parkis A. Staritšenkov oma auto eemale, ootasid K. Viitkinit umbes pool tundi. A. Staritšenkov sõnade kohaselt läksid sinna K. Viitkiniga kokkusaamisele kuna K. Viitkin oli seal, pidi M.K juurde minema. Tegelikult aga jõudis K. Viitkin X. XXXXX XXX XX juurde umbes pool tundi hiljem. Süüdistuse kohaselt, nimelt 04.10.2017 kell 14:34 ajal võttis Kajar Viitkin Artemij Staritšenkoviga eelnevalt kooskõlastatud ühise teoplaani alusel XXXXXXXXXX X. XXXXX XXX XX maja juurde pargitud P.V kasutuses olevast sõiduautost XXXXXXXXXXXXX X XXXXXX [XXXXXX] Maxima kilekoti kokaiiniga ning sisenes sellega X. XXXXX XXX XX majja. Jälitustoimingu protokollist 06.10.2017 koos lisaga /kd II tl 56-61/ nähtub, et kella 14.34 ajal K. Viitkin jõudis XXXXXXXXX juurde, avas kõrvalistujapoolse tagumise ukse, 13 1-18-2232 toimetas tagaistmel midagi, misjärel kõndis X. XXXXX XXX XX trepikoja ette (korterid X-XX), käes eelmainitud täidetud „Selveri“ logoga kilekott, lisaks hallikas kott (mõõtmed u 40x30 cm). Hetk hiljem kõndis K. Viitkin tagasi XXXXXXXXX juurde ning vestles juhikohalt tõusnud P.V iga. Kell 14.36 kõndis K. Viitkin tagasi X. XXXXX XXX XX maja trepikoja korteritega X-XX suunas, kell 14.39 alustas XXXXXXXX (P.V ) sõitu. Süüdistuse kohaselt pärast X. XXXXX XXX XX majast väljumist peeti Kajar Viitkin kell 16.38 X. XXXXX XXX XX ja XX vahel politsei poolt kahtlustatavana kinni. Kinnipidamisel võeti Kajar Viitkinilt ära tema käes olnud „Selveri“ kilekott, milles oli pakendatud erinevatesse kilepakenditesse valget värvi pulbrilist ainet 1 847,6 grammi, mis sisaldas 89% kokaiinhüdrokloriidi, mis tähendab, et kokku oli puhta ainena pulbris 1 468 grammi kokaiini. Jälitustoimingu protokolli kohaselt 04.10.2017 kell 16.34 väljus K. Viitkin trepikojast (X. XXXXX XXX XX trepikoda korteritega X-XX) käes kaks kotti – üks „Selveri“ logoga ja üks tumedam plastikaatkott). K. Viitkin viskas tumeda plastikaatkoti X. XXXXX XXX XX maja ees olevasse prügimajja. K. Viitkin kõndis X. XXXXX XXX suunas ning peeti kahtlustatavana kinni. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 04.10.2017 fototabeliga /kd II tl 86-88/ nähtub, et X. XXXXX XXX XX XXXXXXX maja ees olev katusealune avati K. Viitkini kinnipidamisel äravõetud võtmetega. Protokolli punkti 4 kohaselt on katusealuses uksest vaadates otse ees olevas prügikastis kõige pealmine kott „Maxima“ kirjetega, mille sangad on seotud sõlme. Leitud kott avati ja sealt seest leiti lahtised erinevates mõõtudes toidukile tükid, kaks toidukile rulli, millest ühe küljes väike tükk toidukilet ning teine täielikult ilma kileta, valget värvi kilekott, mitmed õhukesed musta värvi kilekotid, mitmed kummikindad, mitmed proteiinipudingu purgid, lahtine valget värvi pulbriline aine, mis sarnaneb sellele pulbrile, mis on ühes avatud ilma kaaneta proteiinipulbri purgis, erinevad muud väärtusetud esemed. Leitud „Maxima“ kott sisuga pakendati pakendisse SS
7. 04.10.2017 läbiotsimisprotokollist /kd II tl 91-93/ nähtub, et XXXXXXX X. XXXXX XXX XX korter XX, nii trepikotta kui korterisse sisenemiseks kasutati võtmeid, mis K. Viitkinilt kinnipidamisel ära võeti. Korteris viibis M.K. Kajar Viitkini kahtlustatavana kinnipidamise protokolli / KT KD II tl 62-67/ kohaselt peeti Kajar Viitkin kahtlustatavana kinni 04.10.2017 kell 16.38, XXXXXXXXX X. XXXXX XXX XX ja XX vahel. Protokolli punkti 11 kohaselt oli K. Viitkinil kaasas 290 eurot sularaha, 1 „Selveri“ kilekott, milles eraldi musta värvi prügikott ja valget värvi kilekott. Valget värvi kilekotis 1 karp kummikindaid, metallist lusikas, musta värvi prügikottide rull, pruuni värvi teip ja digitaalne kaal, millel valget värvi pulbrilise aine jäägid. Musta värvi prügikoti sees oli veel eraldi musta värvi prügikott, mille sees kokku 21 tk ovaalse ja ümara kujuga kile sisse mässituna valget värvi pulbriline aine ja veel üks musta värvi prügikott, mille sees 1 tk kile sisse mässituna valget värvi pulbrilise aine pakk. Samuti 3 võtit, 1 magnetkiip võtmehoidjaga. Asitõendi vaatlusprotokolli 05.10.2017 koos lisadega /kd II tl 68-78/ kohaselt vaadeldi K. Viitkini kinnipidamisel 04.10.2017 tema käes olnud „Selveri“ kilekotti ja selle sisu. Vaatlusprotokolli punkti 4 kohaselt oli „Selveri“ kilekoti sees valget värvi kilekott ja musta värvi prügikott. Valget värvi kilekotis on kummikinnaste karp L-suuruses, mille sees kummikindad, lisaks on kilekotis pruuni värvi teip, metallist lusikas, musta värvi prügikottide rull ning digitaalne kaal, millel valget värvi pulbrilise aine jäägid (pakend KV03). „Selveri“ kilekotist välja võetud musta värvi prügikotis oli omakorda musta värvi prügikott, mille sees oli üks musta värvi kilekott ning ümara ja ovaalse kujuga kilepakendid, mille sees valget värvi aine. Musta värvi kilekotist tõsteti välja ja avati selle sees kilesse mässituna kerakujuline valget värvi aine, kaaluti ja asetati tagasi (pakend 14 1-18-2232 KV01). Musta värvi kilekotis olnud ovaalse ja ümara kujuga kilepakendid oli kokku 21 tk (pakendati pakendisse KV02). Vaatluse käigus enne pakendamist avati üks kilepakend, valget värvi aine lahti pakkimisel oli pulbriline, spaatliga võeti proov ning asetati M.M.C International B.V. kiirtesti ampulli, mis on mõeldud narkootilise aine kokaiin kiirtestimiseks. Ampulli sisu värvus helesiniseks /kd II tl 78 foto nr 18/, mis viitab narkootilise aine kokaiin sisaldumisele valges pulbrilises aines. 06.10.2017 ekspertiisimäärusest /kd II tl 139/ nähtub, et ekspertiisi on saadetud 04.10.2017 K. Viitkini kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja äravõetud musta värvi kilekott, milles kile sisse mässituna kerakujuliselt valget värvi aine (pakend nr KV01) ning musta värvi prügikott, milles 21 ümara ja ovaalse kujuga kilepakendit, millede sees valget värvi aine (pakend nr KV02). Ekspertiisiaktis 06.11.2017 nr 17E-AN1231 /kd II tl 140-143/ on ekspert andnud arvamuse, et Kajar Viitkini kinnipidamisel 04.10.2017 äravõetud aine pakendis KV01 oli valge pulber massiga 806,6 g, sisaldas 89% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris 641 g kokaiini; pakendis KV02 oli valge pulber massiga 1 041 g, sisaldas 89% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris 827 g kokaiini. Kaitsja tõstatas küsimuse, kas kaalud, millega K. Viitkinilt ära võetud ainet kaaluti, olid ka mõõteseadusele vastavad. Kohus juhib tähelepanu, et K. Viitkinilt ära võetud aine kogused ei tulene mitte asitõendi vaatlusprotokollis nähtuvatest kaalumistest. Asitõendid on saadetud ekspertiisi ja ekspertiisi käigus on tuvastatud ainete mass. Ekspertiisiaktis on märgitud, et massi mõõtmiseks kasutati EKEI kinnitatud ning Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud metoodikat (MR-MM01), akrediteerimistunnistus nr L-
8. Eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et K. Viitkinilt võeti tema kinnipidamisel ära süüdistuses märgitud koguses ja omadustega narkootilist ainet kokaiin. Tunnistaja B.S andis istungil /kd IV tl 140 pöördel-142/ ütlusi, et Artjom Tsõganov, (praegune Artemij Staritšenkov), on tema endine abikaasa, lahutasid
9. aasta alguses. Alguses elasid koos XXXXXXXXX X. XXXXX XXX XX-XX. Lahku kolisid
10. aasta suvel. Tol ajal see oli B.S ema korter, nüüd ostis korteri endale. Elas seal eelmise aasta septembrini ja 01.10.2017 andis korteri üürnikule M.K. Facebooki pani postituse, et välja üürida korter ja M.K võttis ühendust. Arvab, et M.K tundis Artemijt, sest neil olid ühised tuttavad - kuskilt ta ikka teadis, aga ei tea, kas nad suhtlesid ka omavahel. Artjom, K. Viitkin ja M.K aitasid välja kolida. Kahed võtmed olid ja ühed andis M.K´le ja teised varuvõtmed pidid jääma enda kätte. Ei oska öelda, kuidas K. Viitkini kätte võtmed said. Korteris elab praegu uus üürnik, M.K elas seal sees kaks kuud. Rahvastikuregistrist väljatrükist B.S kohta seisuga 06.10.2017 /kd II tl 94/ nähtub, et B.S on olnud abielus A. Staritšenkoviga XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX. Kinnistusraamatu väljatrükist korteriomandi XXXXXXXX X. XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX kohta seisuga 06.10.2017 /kd II tl 95-96/ nähtub, et korteriomand X. XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX kuulub 04.05.2017 alates B.S´le. KMA komplekspäringu ankeedist Artemij Staritšenkovi kohta 05.10.2017 /kd III tl 49-50/ nähtub, et 09.03.2016 passi ja isikutunnistuse taotlemisel on A. Staritšenkov enda kontaktiks märkinud X.XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX. Rahvastikuregistri väljatrükist Artemij Staritšenkovi kohta 05.10.2017 /kd III tl 55/ nähtub, et A. Staritšenkov ( varasema nimega Artjom Tsõganov) on olnud abielus B.S ga. Elukoht alates 07.06.2017 ja sideaadress 01.05.2017-01.05.2018 XXXXXXXXXXXX XXX XXXXXX XXXXX XXXXXXXX. Süüdistatav A. Staritšenkov andis istungil ütlusi, et ei elanud 04.10.2017 X. XXXXX XXX XX XXXXXXX, elas XXXXXX XXXXXXX XXX X S.L ema majas. 15 1-18-2232 Kohus leiab, et tõendid kinnitavad A. Staritšenkov ütlusi, et oktoobris 2017 ei elanud ta korteris X.XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX. See korter kuulus tema eksabikaasale ja oli välja üüritud M.K´le. Teisest küljest näitavad tõendid A. Staritšenkovi seotust selle korteriga, see kuulus 04.10 tema eksabikaasale, kes oli üürinud selle M.K´le, keda A. Staritšenkov tundis. Mõned päevad varem olid M.K, A. Staritšenkov ja K.Viitkin aidanud B.S sellest korterist välja kolida. Analüüsinud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, tuleb tõdeda, et isikuks, kes teadis ütlusi anda kogu kuriteosündmuse objektiivse külje kohta, on P.V. Kaitsjad on leidnud, et süüdistus ei ole tõendamist leidnud, süüdistus on üles ehitatud kaassüüdistatava P.V i ütlustele, kelle ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja on selge, et andis teiste vastu ütlusi, et ise pääseda kergema karistusega. Kaitsjate meelest näitab seda ka asjaolu, et P.V ile oli esitatud süüdistus

§ 184

lg 2 järgi, mitte sama süüdistus kui teistele süüdistatavatele, s.o

§ 184lg 2-1 järgi.

P.V avaldas kohtuistungil, et kohtueelses uurimises ei teinud menetlejad talle ettepanekuid ütluste sisu osas, ei selgitanud talle, kuidas talle oleks menetluslikult parem ja talle ei ole pakutud mingisuguste kindlate ütluste eest kokkulepet. P.V andis kohtuistungil ütlusi ja kohus on eespool tõendite uurimise käigus käsitlenud P.V i ütluste riimumist teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tõendite uurimisel on kinnitust leidnud prokuröri poolt avaldatud asjaolu, et käesolevas menetluses oli just peale P.V i poolt ütluste andmist võimalik koguda kuriteo objektiivset külge tõendavaid tõendeid. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kaamerate salvestised, autode piiriületuste andmed on kokkulangevad P.V i ütlustega. Teisalt joonistub selgelt välja muster, et P.V i ütlused A. Staritšenkovi ja J. Saati osalemise kohta kuriteo toimepanemises ei riimu J. Saati ja A. Staritšenkovi ütlustega. Samas kinnitab A. Staritšenkov P.V iga kohtumisi, mis on fikseeritud erinevatel salvestistel. Tunnistaja A.B /kd IV tl 150-152/ rääkis kohtus, et teab süüdistatavaid J. Saati ja A. Staritšenkovit, olid kambrikaaslased, K. Viitkinit on vanglas näinud. 07.11.2017 võeti ta kinni, oli Pärnus arestimajas, enne jõule viidi ta Tallinna Vanglasse, umbes

1. detsembri paiku. Istus kolm nädalat P.V iga koos Pärnu arestimajas novembrikuu lõpust või detsembrikuu algusest. A.B rääkis, et P.V ei teadnud, mida teha, sest talle oli öeldud, et kui näitab näpuga teiste peale, „siis saab 5, muidu 10“, teda „pressiti ja pressiti“ kogu aeg. Ta oli nii nurka surutud, advokaadid ei sobinud talle. Kohus märgib, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on seoses kuriteosündmusega erinevate paikade videosalvestised välja küsitud just tulenevalt P.V i ütlustest. Kohtus P.V i küsitlemise käigus avaldati P.V i kohtueelses menetluses antud ütlused ja sealt nähtub, et P.V on üle kuulatud 08.10.
2. Menetlustoimingute protokollidest on aru saada, et just nimelt P.V i ütluste sisust lähtuvalt oskas menetleja pöörduda Leetu kaamerasalvestiste saamiseks. Nii näiteks anti kaubanduskeskuse „Saules Miestas“ videosalvestused Leedu politseile üle 10.10.
3. Kohus leiab, et P.V i poolt ütluste andmist enne tunnistaja A.B poolt viidatud aega kinnitavad ka järgmised tõendid – asitõendi vaatlusprotokollist /kd II tl 100-102/ on näha, et andmesüsteemist on 10.10.2017 andmeid otsitud kahtlustatava P.V ütluste alusel ja sealt ka P.V i ütlusi kinnitavad tõendid leiti. Eeltoodust on selge, et P.V andis menetlejale 08.10.2017 detailsed ütlused s.o enne A.B ega ühte kambrisse paigutamist. Sellest tulenevalt ei ole usaldusväärsed A.B e ütlused, et P.V alles hiljem (novembris, detsembris 2017) uurijate survestamise järgselt andis uurijatele sobivaid ütlusi rääkides teiste peale. Seetõttu jätab kohus A.B e ütlused tõendite kogumist välja. 16 1-18-2232 Kohus leiab, et P.V i enda ütlustega on kinnitust leidnud, et teda ei ole ütluste andmisele sunnitud, teda ei ole mõjutatud kellegi peale valeütlusi andma. Kohus leiab, et seda kinnitab ka asjaolu, et P.V andis ka kohtus ütlusi ja ütluste andmisel vaid paari üksikasja täpsustamisel kasutasid nii prokurör kui kaitsjad menetlusseadustikus sätestatud võimalust tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. P.V selgitas usutavalt erinevusi kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlustes ning seetõttu ei ole alust tema ütlusi lugeda mitteusaldusväärseteks. Kohus leiab, et tunnistaja J.P poolt kohtuistungil avaldatu, et tema hinnangul ei saa P.V i juttu tõe pähe võtta, ei ole aluseks P.V i poolt kohtuistungil käesoleva kuriteosündmuse kohta antud ütluste hindamisel. Tunnistaja on selle hinnangu andnud läbi enda võlasuhete P.V iga ja see hinnang ei puuduta käesoleva kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid. P.V avaldas kohtuistungil, et suhted A. Staritšenkoviga ei ole olnud sõbralikud, on üritanud temast eemale hoida. See on tingitud A. Staritšenkoviga eelnevast kokkupuutest seoses sellega, et P.V oli ühele inimesele võlgu. Ei pea A. Staritšenkovi peale viha, on vastumeelne. J. Saati enne kohtumist Šiauliais ei tundnud, K. Viitkinit teadis umbes poolteist aastat, ei tea, millega seoses. Kohus leiab, et P.V i ütlused on usaldusväärsed kuna nad riimuvad kohtus uuritud teiste mitteisikuliste tõenditega ja P.V i ütlused kogumis teiste tõenditega annavad sündmuste käigust tervikpildi, mida toetavad ka tunnistajate T.R ja A.T ütlused ning A. Staritšenkovi ütlused osas, mis on kinnitust leidnud kohtule esitatud salvestistega. Kohus leiab, et süüdistatavad J. Saat ja A. Staritšenkov on püüdnud oma ütlusi kohandada selliselt, et need sobituks kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuid lükkaks ümber P.V i ütlused ja ei seoks neid kuriteosündmusega. Kohus leiab, et J. Saat on kohtus peamiselt avaldanud, et ta Hispaaniast kojusõidust midagi ei mäleta, ei tea kus selle kojusõidu käigus Leedus oli, ei tundnud marsruudi vastu huvi, ei tea, mis autoga sõitis. P.V iga ei ole Leedus kohtunud, mingit kotti talle andnud ei ole. Kohus juba eespool leidis, et J. Saati ja P.V i kohtumist Leedus tõendavad peale P.V i ütluste ka kohtule esitatud kirjalikud tõendid. Kohus leiab, et kirjalikud tõendid kinnitavad kaudselt J. Saati Leedus viibimist, kuid kogumis P.V i ütlustega moodustavad sellise tõendite kogumi, mis kinnitavad J. Saati ja P.V i kohtumist Leedus süüdistuses märgitud ajal. Kohus leiab, et A. Staritšenkovi ütlusi iseloomustab läbivalt asjaolu, et ta kinnitab asjaolusid, mis nähtuvad kohtule esitatud kirjalikest tõenditest ja need ütlused on riimuvad P.V i ütlustega. Küll aga on diametraalselt erinevad P.V i ja A. Staritšenkovi ütlused vestluste sisu kohta, mis on toimunud nelja silma all. Kohus leiab, et A. Staritšenkovi ütlused on vastuolulised ja ei riimu teiste tõenditega. Kohus leiab, et hinnates kogu süüdistuses kirjeldatud objektiivset sündmuste käiku (mis on tõendamist leidnud), saab teha järelduse, et kogu sündmus toimub A. Staritšenkovi korraldamisel ja juhendamisel. Sündmuste käik saab alguse A. Staritšenkovi ja P.V i kohtumisest ASi Olerex Enge tanklas. Kohus juba eelpool leidis, et A. Staritšenkovi ütlused, miks just tema tegeles P.V i ja A.T võlasuhte klaarimisega, ei ole tunnistaja A.T ütlustega kinnitust leidnud. Kui P.V läks A. Staritšenkovi poolt öeldud kohtumispaika Leedus Šiauliai bussijaama, saigi ta seal kokku tuttava inimesega (J.O) ja J. Saatiga, kuid üllatuseks kästi P.V il Eestisse viia kott, mitte inimene. Kui P.V saabus tagasi Eestisse, kohtus ta A. Staritšenkoviga Märjamaal ja P.V tegutses edasi A. Staritšenkovi juhiste järgi. Kohus leiab, et A. Staritšenkovi ütlused selle kohta, miks ja kuidas just tema sel päeval püüdis korraldada K. Viitkini ja P.V i kohtumist, on vastuolus 17 1-18-2232 tema enda ütluste ja salvestistelt nähtuga. Kohtule jääb arusaamatuks A. Staritšenkovi väide, et kui P.V otsis tema kaudu 04.10 K. Viitkinit, siis ta läks P.V iga Märjamaa Maxima juurde kohtuma, lootes, et P.V juba võla ära toob. Eelnevatest selgitustest ei nähtu kuidagi K. Viitkini puutumus selle võlaga. A. Staritšenkov ütles, et läksid K. Viitkiniga kohtuma Mustamäele, sest K. Viitkin oli juba seal. Tegelikult ootasid A. Staritšenkov ja P.V K. Viitkinit pea pool tundi. Edasi liikusid K. Viitkin ja A. Staritšenkov koos ja lõpuks läks K. Viitkin üksinda P.V i poolt Leedust toodud kotti ära võtma. Kohus leiab, et sündmuse tehioludest on näha, et A. Staritšenkov püüdis algusest peale hoida ennast eemale konkreetsest kokkupuutest narkootilise ainega, kuid ta läbivalt figureerib kogu sündmuse vältel korraldava jõuna – annab P.V ile suuniseid, kuhu minna ja kellega kohtuda, kellele kott üle anda. Kuigi A. Staritšenkovi, J. Saati, J. O suhtlemise kohta pole kohtule tõendeid esitatud, olid J. O ja J. Saat kohas, kuhu A. Staritšenkov P.V ile kohtumise määras. Samuti korraldas ta P.V i ja K. Viitkini kohtumise, et K. Viitkin saaks Leedust toodud narkootilise aine P.V ilt vastu võtta. Konspiratiivsus nähtub ka sellest, kuidas A. Staritšenkov P.V iga kohtumisi kokku leppis – ta ei teinud seda ise, 03.10.2017 lasi helistada A. T ja kohtumine järgmisel päeval lepiti samuti kokku läbi kolmandate isikute. Korter, kuhu K. Viitkin talle edastatud narkootilise ainega läks, oli seotud A. Staritšenkoviga. Tunnistaja A.S andis istungil ütlusi, et peale seda kui G.E läks sõidukiga XXXX XXXXX XXXXXXXX rg-märk XXXXXX, Hispaaniasse,
4. aasta kevadel-suvel, tema seda autot näinud ei ole. Auto müüdi maha. G.E tuttav ehk siis S.L isa, kes tegeleb autodega, ostis selle ära. Süüdistatav Artemij Staritšenkov andis 27.09.2018 istungil /kd IV tl 170-199/ ütlusi, et sai teada, et XXXX XXXXX XXXXXXX oli G.E auto. S.L kindlasti ei vajanud
5. aastal selle auto müügi organiseerimist. S.L isa tegeleb autoremondiga ja müüb neid ja väga paljud tuttavad on pöördunud tema poole, et autot maha müüa, siis S.L isa on aidanud. S.L ütles A. Starentšikovile, et G.E oli öelnud, et XXXXX XXXXXXX on vaja maha müüa, sest see laguneb. G.E ütles kohtuistungil, et peale Hispaaniast ära tulemist tema ei tea, mis sellest autost saanud on. Hispaaniast ära tuli lennukiga. Seega G.E ei ole avaldanud oma seotust selle auto hilisema müümisega. Kohtule on esitatud kiiruskaamera fotod /kd II tl 114-115/, mis on seotud 30.10.2017 sõidukiga XXXXXX, kuid kohus leiab, et see aeg jääb väljapoole esitatud süüdistust ja see tõend ei ole kuidagi süüdistusega seotud ning tuleb tõendite kogumist välja jätta. Artemij Staritšenkov rääkis kohtuistungil, et
6. aastal oli suvehooajal Hispaanias, S.L oli kaasas koos lapsega. Seal tegelesid koos hooajaliselt majutusteenusega ja tema korraldas seal spordilaagri
7. a augustis. G.E on kohtuistungil öelnud ka, et tema teadis, et Artjom (praegune Artemij Staritšenkov) on Hispaanias käinud ja küsis Artjomilt, et kas on võimalik aidata leida Hispaanias elukoht. Artjom oli Hispaanias perega ja nad kohtusid mõned korrad ikka. G.E teadis nimetada Artjomi elukaaslase nime – S, ning selgitas, et K. Viitkinit tunneb seoses taipoksiga, J. Saati tunneb kooliajast XXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. J. Saat oma ütlustes kinnitas, et tunneb G.E päris pikalt. Sellest järeldub, et G.E ja A. Staritšenkov tundsid teineteist, kohtusid Hispaanias kevadel
8. Seda, et ka J. Saat ja G.E tundsid teineteist, kinnitab jälitustoimingu protokoll 29.11.2017 /kd III tl 7-9/, mille kohaselt 23.10.2017 kell 23.48 helistas Jaan Saat (XXXXXXXX) G.E´le (XXXXXXXX). 18 1-18-2232 Jälitustoimingu protokolli 29.11.2017 lisaga /kd III tl 7-9/ kohaselt 13.10.2017 kell 12.14 helistas tundmatu isik abonendinumbrilt +XXXXXXXXXXXX G.E´le XXXXXXXX, vestluses mainitakse „Artjomi“ ning tema tulekut Hispaaniast ja kättesaamist „mentide poolt 1,8 hea asjaga, mille eest tuleb üle kümpi“. Asitõendi vaatlusprotokollist 29.01.2018 /kd II tl 129-137/ nähtub, et Kajar Viitkinile kuuluvast mobiiltelefonist XXXXXXXX XXXXXXX IMEI-koodiga XXXXXXXXXXXXXXX, infotehnoloogiauuringuga saadud andmete põhjal, et K. Viitkin ja A. Staritšenkov on omavahel suhelnud 02.10.2017, 03.10.2017 ja 04.10.2017 Facebook Messengeri abil, kus A. Staritšenkov on kasutanud kasutajat „Artjom Siitsealt“. Facebooki kasutaja „Artjom Siitsealt“ konto väljatrükist nähtub, et 30.06.2017 on tehtud postitus „XXXX XXXX XXXXXXXXX XXXX XXXXX 8.08.-17.08.2017“. Mobiiltelefoni kontaktide all on salvestatud nimetusega „fin nr“ XXXXXXXXXXXX, nimega „S “ XXXXXXXXXX. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli 06.10.2017 /kd II tl 148-149/ järgi toimus A. Staritšenkovi (XXXXXXXX) ja K. Viitkini (XXXXXXXX) omavaheline suhtlus ajavahemikul 25.05.2017-03.10.2017 32-l korral. Need tõendid näitavad, et K. Viitkin ja A. Staritšenkov suhtlesid tihedalt, mh ka vahetult enne kuriteosündmust ja kuriteo toimepanemise ajal. Süüdistatav Artemij Staritšenkov andis 27.09.2018 istungil /kd IV tl 187/ ütlusi, et XXXXXXXX telefoni kasutaja on abikaasa S.L, kuid ka tema on seda telefoni kasutanud. Kui oli Soome tööleping, siis eestisisesed kõned olid odavam helistada selle Eesti omaga. S.L käes oli telefon kogu aeg. Samuti on kohtuistungil A. Staritšenkov kinnitanud, et teab J. Saati, kuna J. Saat kohtus ütlusi andes tuletas talle meelde, et „tema M“ (J. Saati elukaaslane) käis tõepoolest trennis, aga see oli 2010 aasta, 2015 äkki nägid ka J. Saatiga üritusel „Weekend“. J.O teab samuti, on kunagi ikka suhelnud. Asitõendi vaatlusprotokollist 29.01.2018 /kd II tl 138/ nähtub, et J. Saatile kuuluvast mobiiltelefonist XXXXXX XXXXXXX infotehnoloogiauuringuga saadud andmete põhjal, et J. Saati mobiiltelefonis on olnud kontaktidena abonendinumbrid „Artjom“ XXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXX, „Artjom1“ XXXXXXXXXXXX, „Artjom2“ XXXXXXXXXXXX. J. Saat selgitas kohtus, et tunneb A. Staritšenkovi kuskil aastatest 2011-2012 ja suhtles seoses sellega, et J. Saati „tüdruk“ käis taipoksi trennis, ei pidanud raha maksma trennis käimise eest, tulemused trennis olid head. Ei suhelnud A. Staritšenkoviga tihti. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid näitavad seda, et J. Saati telefonis olid salvestatud erinevad numbrid, millelt suhtles A. Staritšenkov. Samuti on suhtlus olnud A. Staritšenkovi kasutuses olnud numbrilt K. Viitkiniga. A. Staritšenkov on tuttav või vähemalt teab G.E, kes on olnud sõiduki XXXX XXXXX XXXXXXX rg-märk XXXXXX faktiline omanik ja kasutaja. G.E on menetluses tuvastamata isiku poolt informeeritud A. Staritšenkovi korraldatud kokaiini käitlemise ebaõnnestumisest ning politsei poolt tabamisest. Just G.E sõiduk on olnud 04.10.2017 Leedus Šiauliai bussijaamas J.O ja J. Saati kasutuses, kui J.O ja J. Saat sõitsid Hispaaniast Leetu ning andsid „Maxima“ koti kokaiiniga P.V ile. Seejuures on G.E ja J. Saat omavahel ka otse suhelnud (küll peale kuriteosündmust). Kõikide isikute omavahelised kontaktid, tutvused ei saa sellises mahus olla juhuslikud. Vastupidi, selline suhtlemine kinnitab A. Staritšenkovile ette heidetut, et tema korraldas grupis koos J.O, Jaan Saati, Kajar Viitkini ja P.V iga 04.10.2017 suures koguses narkootilise aine kokaiini omandamist ja edasi toimetamist Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki. Ka kokaiini transportimise küsimused olid kogu tegevuse juures läbi mõeldud riskide vähendamiseks, leitud sobivad isikud ja transpordivahend, millega 19 1-18-2232 seotusest peale sõiduki Hispaaniasse jäämist püüavad end kõik distantseerida. Kohus leiab, et niisamuti ei saa olla juhuslik, et auto edasi müümist korraldas S.L , millest oli teadlik ka A. Staritšenkov. Kohus leiab, et eelkirjeldatule tuginedes saab lugeda usaldusväärseks P.V i ütlused ning süüdistatavate J. Saati ja A. Staritšenkovi ütlused ei ole kuriteo korraldamise ja elluviimise osas usaldusväärsed ja tuleb selles osas tõendite kogumist välja jätta. Ekspertiisiaktis 06.11.2017 nr 17E-AN1231 /kd II tl 140-143/ on ekspert andnud arvamuse, et Kajar Viitkini kinnipidamisel 04.10.2017 äravõetud aine pakendis KV01 oli valge pulber massiga 806,6 g, sisaldas 89% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris 641 g kokaiini; pakendis KV02 oli valge pulber massiga 1 041 g, sisaldas 89% kokaiinhüdrokloriidi, pulbris 827 g kokaiini. Narkootiline aine kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3-1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise aine kokaiin käitlemiseks puudus Artemij Staritšenkovil, Kajar Viitkinil ja Jaan Saatil õigustav luba. Süüdistatavatele arvatakse süüks suures koguses narkootilise aine käitlemist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuse nr 16-6/1236-2 /kd II tl 121-124/ kohaselt on kokaiini keskmine ühekordne kogus 65 mg (0,065 g), keskmine kogus kümnele inimesele 650 mg (0,65 g) ja ühekordse annuse piirid 10-120 mg. Seega K. Viitkinilt ära võetud 1 468 grammist narkootilisest ainest kokaiin piisas narkojoobe tekitamiseks vähemalt 22 584 inimesele. Seega on kinnitust leidnud, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet suures koguses. Süüdistatavatele arvatakse süüks narkootilise aine käitlemist suures koguses grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistuse kohaselt narkootilise aine kokaiini hulgihind Eesti kuritegelikul turul
9. aastal oli 40-80 eurot grammi kohta ning jaemüügi hind 80-150 eurot grammi kohta. Seega käideldud kokaiini minimaalne turuväärtus oleks olnud hulgimüügil 58 720 eurot ning jaemüügis (tänavamüügis) 117 440 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti kirjast 09.01.2018 /kd II tl 118-120/ nähtub, et kokaiini hulgihind
10. aastal oli 40-80 eurot/g, keskmine jaemüügihind 80-150 eurot/g sõltuvalt kvaliteedist ning see ei ole muutnud
11. aastal. Lisaks on avaldatud, et narkootilise aine täpne hind sõltub paljuski ka müügipiirkonnast, müüja-ostja omavahelistest suhetest, ostetud aine kogusest ja selle puhtuseastmest ehk narkootilise aine kontsentratsioonist müüdavas aines. Nimetatud tõend kinnitab, et ebaseaduslikult käideldud K. Viitkinilt ära võetud 1 468 g kokaiini miinimum hulgihinnaks oleks olnud 58 720 eurot ja miinimumhinnaks jaemüügi korral 117 440 eurot. Süüdistuses arvatakse A. Staritšenkovile süüks, et tema korraldas grupis koos J.O, Jaan Saati, Kajar Viitkini ja P.V iga 04.10.2017 suures koguses narkootilise aine kokaiini 20 1-18-2232 omandamist ja edasi toimetamist Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki suure varalise kasu saamise eesmärgil. Riigikohus on lahendi 3-1-1-10-15 punktis 12 selgitanud, et vastutus kaastäideviimise eest järgneb siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. NPALS § 2 p 3 loetelu mõttes on käitlemine – narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Süüdistuses on Artemij Staritšenkovile ette heidetud, et tema korraldas grupis koos J.O, Jaan Saati, Kajar Viitkini ja P.V iga 04.10.2017 suures koguses narkootilise aine kokaiini omandamist ja edasi toimetamist Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki.

§ 184

mõttes tähendab omandamine narkootilise või psühhotroopse aine üle käsutusõiguse saavutamist tuletatud teel, n-ö koostöös eelmise valdajaga. Omandamine toimub tehingu kaudu ning omandamisega on hõlmatud ka valdamine, mis on vältav tegu. Edasiandmise all seevastu tuleb mõista käsutusõiguse üleandmist, mille läbi suureneb käitlejate ring, seejuures pole oluline kas see toimub tasuta või tasu eest. Süüdistuse kohaselt Artemij Staritšenkovi korraldusel läks P.V 04.10.2017 Leedu Vabariiki, kus ta sai ajavahemikus kell 01.13 kuni kell 04.04 Šiauliai linnas Draugystės tänaval J.O ja Jaan Saati käest Maxima kirjetega koti, milles oli pakendatuna 1 847,6 grammi valget värvi pulbrilist ainet, mis sisaldas 89% kokaiinhüdrokloriidi, mis tähendab, et kokku oli puhta ainena pulbris 1 468 grammi narkootilist ainet kokaiini. P.V toimetas kokaiini Eesti Vabariiki. Riigikohus on lahendi 3-1-1-23-10 punktis 11.2 sisustanud gruppi ehk kaastäideviimist lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Funktsionaalset teovalitsemist iseloomustab asjaolu, et tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, st ei piisa ainult toetavast, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulisest tegevusest. Objektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub

§ 21lg 2 esimese lause mõistes „kooskõlastatult“.

Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikuses sõltuvuses - st süütegu pannakse toime teadliku ja soovitud koostegutsemisega. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Süüdistuses oli P.V i poolt toime pandud kuriteo kvalifikatsiooniks märgitud

§ 184lg 2 p 1.

Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist A. Staritšenkovi kohtumine (A.T 21 1-18-2232 poolt vahendatuna) P.V iga ASi Olerex Enge tanklas 03.10.2017. Tõendamist on leidnud, et P.V sõitis A. Staritšenkovi korraldusel ja juhiste alusel Leedu Vabariiki Šiauliai bussijaama, kus teda ootasid ees J. Saat ja J.O. J. Saat ja J.O andsid P.V ile Eestisse A. Staritšenkovile toimetamiseks üle „Maxima“ kirjetega koti. P.V ütles, et täpselt ei teadnud, mis seal kotis on, jutt käis alla kilosest kuni umbes kilosest kogusest. P.V pidas võimalikuks, et kotis on kanep. P.V mõistis, et ta satuks suurtesse pahandustesse kui jätaks koti sinna. Eeltoodust saab järeldada, et grupi suures koguses narkootilise aine käitlemiseks ning ühise ja kooskõlastatud teoplaani moodustasid A. Staritšenkovi juhtimisel K. Viitkin, J. Saat ja J.O , algselt ilma P.V ita. Seejuures kasutas A. Staritšenkov P.V i ära läbi ärakasutamissuhte, mis võimaldas A. Staritšenkovil rakendada ärakasutatavat P.V i kui vahendit narkootilise aine kokaiini suures koguses ebaseaduslikuks käitlemiseks. A. Staritšenkov, kes nägi ette teo kujunemist, omas informatsiooni grupi ülejäänud isikute teopanuste kohta, valitses selle teadmisega P.V i tegevust. P.V sai aru, et võlg A.T ees loetakse tagasimakstuks, kui ta sõidab A. Staritšenkovi juhiste järgi Leetu ühele inimesele järgi. Sellega viis A. Staritšenkov P.V i tegelikest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutas tema eksitust ära nii, et P.V teostaks oma tegevusega tahtmatult A. Staritšenkovi, J. Saati, J. O ja K. Viitkini teoplaani. Seejuures ei oma tähtsust kas ülejäänud grupi liikmed olid teadlikud P.V i ärakasutamisest või mitte. Antud juhul on süüdistuses teokirjelduses ära märgitud, et P.V läks Leetu A. Staritšenkovi korraldusel ja juhendamisel. Kohtulikul uurimisel on selgunud, et Leedus pandi P.V grupi liikmete J. O ja J. Saati poolt fakti ette, mis tähendas, et grupi ühise ja kooskõlastatud plaani elluviimisel valitsesid nemad tegu ning P.V mõistis, et ei pea Eestisse viima mitte inimest vaid koti. P.V otsustas peale kaalumist ning J. O ja J. Saatiga vaidlemist koti võtta ja juhiste järgi Eestisse A. Staritšenkovile toimetada. Sel hetkel sai P.V oma teo tagajärgedest ja keelatusest aru. See tähendab, et P.V väljus vahendliku täideviija rollist, millesse ta oli asetatud, kuna võttes „Maxima“ kirjetega koti oma valdusesse ja asudes sellega teele Eestisse, mõistis, et asus realiseerima

§ 184

mõttes narkootilise aine käitlemist suures koguses läbi selle omandamise ning väljus eespool kirjeldatud ärakasutamissuhtest. P.V jäi teadmatusse narkootilise aine liigist, täpsest kogusest ja seetõttu ka suure varalise kasu saamise eesmärgist, küll aga mõistis teo keelatust. Tema teadmine ei ulatunud kogu grupile omistatavate teadmisteni. Antud juhul on P.V i tegevuses toimunud kvalitatiivne üleminek vahendlikust täideviijast kaastäideviijaks. Seda subjektiivset tahtlust tugevdasid Leedus kohapeal grupi liikmed J. Saat ja J. O. P.V asus kaastäideviima

§ 184

lg 2-1 kuritegu, kuid piltlikult öeldes „lülitus“ juba grupis toimepandavasse süüteosse pärast selle algust, jäädes oma tegevusega

§ 184lg 2 p 1 piiridesse.

Seetõttu on kaitsjate väited kohtumenetluse kestel, et P.V justkui oleks saanud prokurörilt „kingituse“ kergema kvalifikatsiooni, paljasõnalised, ega lähtu tuvastatud tehioludest, mis on esitatud süüdistuses ja leidnud kinnitust kohtulikul uurimisel. Kohtule ei ole esitatud selliseid tõendeid, millest „kingitus“ nähtuks. Kohus leiab, et A. Staritšenkovi teopanus on niivõrd oluline, et ilma selleta ei oleks olnud kogu süüteo toimepanemine tervikuna võimalik, olenemata K. Viitkini, J. Saati või J. O osategudest. A. Staritšenkovi vaimne teopanus on olnud olulisemgi, kui sündmuskohal vahetult tegutsevate grupi liikmete füüsiline teopanus. A. Staritšenkov on hõlmanud süüteo kui terviku ning ta on koordineerinud grupi erinevate osade tegevust ja kommunikatsiooni. Just sellise olulise teopanusega hoidis A. Staritšenkov

§ 184

lg 2-1 kuriteokoosseisule vastavate sündmuste kulgemise oma kontrolli all ning tagas ühise 22 1-18-2232 teoplaani realiseerumise. A. Staritšenkovi poolt välja töötatud üksikasjalise ja kõikehõlmava teoplaani alusel pandigi kuritegu toime. Kohtulikul uurimisel tuvastatud grupi liikmete erinevad osateod moodustavad seejuures terviku, mida ei saa loogiliselt ega ka õiguslikult üksteisest lahutada. Neid seovad üheks tervikuks A. Staritšenkovi antud juhised, grupi liikmetele pandud ülesanded, P.V i gruppi kaasamine ja talle juhtnööride jagamine. Riigikohus on lahendis 3-1-1-97-04 punktides 21.1-21.4 selgitanud, et objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. See tähendab, et igaüks (kaas)täideviijatest peab lisama tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Ühine ja kooskõlastatud tegu kui tervik teovalitsemise teooria mõttes on olemuselt jagamatu ja omistatav kõigile kaastäideviijatele ka siis, kui keegi neist kaastäideviijatest mingit üksikut tegu n-ö omakäeliselt toime ei pannud. Selle ühise teoga on hõlmatud ka kaastäideviijate koosseisupärase tegevuse kõik ebaolulised kõrvalekalded, mis pole käsitletavad ekstsessina. Järelikult võib süüteo kaastäideviija olla teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. A. Staritšenkov on igal etapil minimaliseerinud enda vahetut kokkupuudet kokaiiniga, lastes erinevad osateod realiseerida teiste grupi liikmete poolt ning kasutanud grupi ühises huvis ära P.V i. Selle eredaks ilmestamiseks võib tuua asjaolu, et Märjamaa Maxima juures kohtumisel (selleks ajaks oma tegevuse kaudu juba grupiga liitunud P.V iga), ei võtnud A. Staritšenkov kokaiini enda otsesesse valdusesse, vaid andis juhtnöörid P.V ile Kännu Kuke Maxima juurde liikumiseks. Seejuures sõitis A. Staritšenkov kohtumisele oma kasutuses olnud autoga ning Kännu Kuke Maxima parklasse andis vastavalt juhtnööridele saabunud P.V ile seal märku, et viimane järgneks talle, mida P.V ka tegi sõites oma autoga teise, A. Staritšenkovi poolt ettenäidatud kohta. Alles seejärel istus A. Staritšenkov P.V i autosse, juhendas edasi P.V i kuhu sõita, et kohtuda K. Viitkiniga. K. Viitkinit süüdistatakse selles, et tema 04.10.2017 omandas ja valdas Tallinna linnas grupis koos Artemij Staritšenkoviga suures koguses valget värvi pulbrilist ainet, mille puhul oli tegemist narkootilise aine kokaiiniga. Kohtus uuritud tõenditega on leidnud kinnitamist, et K. Viitkin võttis P.V i sõidukist „Maxima“ kirjetega koti selles olnud kokaiiniga, viis selle X.XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX korterisse, kus pakkis ümber väiksematesse pakenditesse. Juhtnöörid minekuks P.V i juurde ja tema autost kokaiiniga „Maxima“ koti võtmiseks ning korteri, kuhu see viia, sai K. Viitkin A. Staritšenkovi käest. Käitlemine NPALS § 2 p 3 loetelu mõttes on narkootiliste ainete pakkimine. Seejuures on tõendamist leidnud, et korter, kuhu K. Viitkin kokaiini pakkimiseks viis, kuulus A. Staritšenkovi endisele abikaasale ning nad on seal eelnevalt ka koos elanud. K. Viitkini kahtlustatavana kinnipidamisel leitud esemete pinnalt võib öelda, et narkootilise aine kogus ei saanud tulla talle üllatusena. Sellise koguse pakkimiseks oli K. Viitkin põhjalikult ette valmistunud, omades kummikinnaste pakki, pakkekile rulle, erinevaid kilekotte, metallist lusikat ja digitaalset kaalu. Hiljemalt kokaiini pakkimisel väiksematesse pakenditesse, mida oli 21 tk ovaalse ja ümara kujuga ja 1 tk kile sisse mässituna, pidi K. Viitkin mõistma kokaiini suurt kogust isegi kui seda eelnevalt ei teadnud. Sellest tulenevalt pidi K. Viitkin mõistma, millist suurt varalist kasu on grupil oodata sellise koguse kokaiini käitlemisest. Riigikohus on lahendi 3-1-1-38-11 punktis 31.2 selgitanud, et kvalifitseerimaks süüdistatavate tegevust

§ 184

lg 2-1 p 1 järgi, ei piisa üksnes narkootilise aine koguse 23 1-18-2232 ja selle maksumuse tõendamisest, vaid välja tuleb selgitada isikute tegevuse tegelikud eesmärgid. Kohus eelnevalt tuvastas, et isikud käitlesid kokaiini suures koguses: käideldi 1 847,6 grammi valget värvi pulbrilist ainet, mis sisaldas 89% kokaiinhüdrokloriidi, puhta ainena pulbris 1 468 grammi narkootilist ainet kokaiini. Kokaiini hulgihind Eesti kuritegelikul turul 2017. aastal oli 40-80 eurot grammi kohta ning jaemüügi hind 80-150 eurot grammi kohta. Selle põhjal käideldud kokaiini minimaalne turuväärtus oleks olnud hulgimüügil 58 720 eurot ning jaemüügis (tänavamüügis) 117 440 eurot. Ei saa mööda vaadata asjaolust, et kokaiini kogus oli piisav narkojoobe tekitamiseks vähemalt 22 584 inimesele ehk arvulises mõttes ligikaudu poolele Pärnu linna elanikest. Sellise koguse omandamist ja valdamist ei saa pidada oma tarbeks kasutamiseks või niisama juhuslikuks investeeringuks, kuhu käibevahendeid paigutada. Sellest tulenevalt on selge, et grupi ühine tegevus oli suunatud suure varalise kasu saamisele. K. Viitkin kokaiini ümber pakkimisega andis oma teopanuse ja realiseeris osateo. Kohus leiab, et kokaiini ümberpakkimine väiksematesse pakenditesse osundab kokaiini edasise käitlemise kavatsusele, mis aga jäi teostamata, seoses õiguskaitseorganite sekkumisega. Võttes arvesse teadaolevat kokaiini jae- ja hulgihinda näitab, see grupi kui terviku eesmärki saada kokaiini müügist suurt varalist kasu, s.o saada kasu rohkem kui

§ 12-1 p 2 sätestatud suur ulatus, s.o 40 000 eurot.

Jaan Saati süüdistatakse selles, et tema 04.10.2017 ajavahemikus kell 01.13 kuni kell 04.04 Leedu Vabariigis Šiauliai linnas Draugystės tänaval andis koos J.O ga P.V ile edasi „Maxima“ kirjetega koti, milles oli pakendatud 1 847,6 grammi valget värvi pulbrilist ainet, mis sisaldas 89% kokaiinhüdrokloriidi, mis tähendab, et kokku oli puhta ainena pulbris 1 468 grammi narkootilist ainet kokaiini. Kohtule ei ole esitatud menetlusdokumente, mis puudutaksid J.O t, seega ei ole kohtule teada, kas ja milline kahtlustus/süüdistus J.O t detailides puudutab. Seetõttu saab kohus käsitleda J.O tegevust niivõrd kuivõrd see nähtub teistele grupi liikmetele esitatud süüdistustest ning on kajastatud süüdistusaktis. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et P.V kohtus Leedus Šiauliais J. Saati ja J.O ga, kellest viimasega lepiti kokku, et minnakse ühe maja juurde. J.O ga kaasas olnud J. Saat tuli P.V i auto peale, juhendas, kuhu P.V peab sõitma. J.O läks teise autoga, millega nad olid P.V ile bussijaama koos vastu tulnud. Turvakaamerate salvestiste põhjal on tuvastatud, et selleks oli faktiliselt G.E le kuuluv maastur XXXX XXXXX XXXXXXX Rg-märgiga XXXXXX . Eeltoodu ilmestab, et J. Saat valitses täielikult olukorda ning teadis täpselt kuhu kokaiini järele tuleb sõita, andis P.V ile sõitmiseks ja parkimiseks juhiseid. J.O ja J. Saat teadsid, kus kott kokaiiniga asub, läksid koos majja sisse või sinna maja taha ja tulid tagasi kotiga, mille käskisid P.V il Eestisse viia A. Staritšenkovi kätte. Eelkirjeldatud tegevusega andis J. Saat (koos J.O

1. ga)oma teopanuse ning valitses tegu. Ilma J. Saati ja J.O panuseta kokaiini edasi andmisel Leedus P.V ile, ei oleks olnud võimalik edasine tegevus, mille käigus P.V toimetas selle Eestisse. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et J. Saat oli teadlik, milline on tema panuse järgselt grupi edasine ühine ja kooskõlastatud eesmärk narkootiline aine edasi anda ning kuidas seda plaaniti realiseerida suure varalise kasusaamise eesmärgil. Küll on aga selge, et ilma kokaiini edasi andmiseta Leedus P.V i kätte, poleks olnud võimalik K. Viitkinil süütegu toime panna ning plaanitud tegevus oleks võinud katkeda. Seepärast tuleb käsitleda J. Saati tegevust kui grupi ühist ja kooskõlastatud tegevust eesmärgiga narkootiline aine edasi anda. J. Saat (koos J.O
2. ga)pidi teadma, et teo toimepanemine sõltub temast endast ja samavõrd ka teistest grupi liikmetest. Sellest lähtudes saab J. Saati (J.O ) tegevusele vastastikuse omistamise põhimõtte järgi omistada teise kaastäideviija teo ja sellega 24 1-18-2232 põhjustatud tagajärje, kuna need kuuluvad ühisesse teoplaani käidelda kokaiini suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et kõikide süüdistatavate – A. Staritšenkovi, J. Saati ja K. Viitkini teopanused on olnud niivõrd olulised, et ilma iga isiku teopanuseta ei oleks olnud teo tervikuna toimepanemine võimalik. Süüdistatavatel puudusid ametlikud sissetulekud ning kontrollitaval kujul pole kohtule esitatud tõendeid, mis tõendaksid deklareerimata, kuid reaalseid sissetulekuid. Nii on töötamise registri TÖR väljatrükist Artemij Staritšenkovi kohta 05.10.2017 /kd III tl 56/ näha, et A. Staritšenkov omas tasuta töötamise töökohta 09.07.2014-13.07.2014 V OÜs. Süüdistatav Artemij Staritšenkov andis 27.09.2018 istungil ütlusi, et A.T firmas ametlikult tööl ei olnud, kuid aitas kaasa, tegeles ehitustöölistega, kontrollis, et ehitustöölised oleksid õigel ajal tööl, teeksid oma ametikohustusi, et kõik oleks vastavalt riides jne. 2016. aastal oli S.L A.T´l ametlikult abis tööl, aitas paberiasju majandada. S.L majandas pere rahaasjadega ja kaartidega. A. Staritšenkovil on kohtuhagid, ei kasuta oma nimel kaarte 1999. aastast, igapäevaselt arveldas S.L kuuluva kaardiga, S.L konto kaudu. Firmas F Oy oli alates 2017. a jaanuarist, töökoht oli XXXXXX. Tööks olid tõlketööd eesti keelest vene keelde, eesti keelest soome keelde ja vene keelest eesti keelde. Töötasu 1 200 eurot. Vahepeal oli eksabikaasaga üks firma, vahendasid tööjõudu, tegid alltöövõttu A.T firmale 2015. aastal. Spordikoolist sai kulude katteks raha - näiteks nädal või kaks oli spordikooli asjaajamised, siis kulude katteks sai sealt võtta raha. A. Staritšenkov on kohtus öelnud, et ise ei maksa makse kellegi pealt. Teeb tööd ja saab selle eest tasu ja kogu lugu. Enne kinnipidamist töötas põhiliselt kahes kohas: firmas F Oy ja P.T.K (XXX XXX 2010. aastast. See spordiklubi keskendus üleüldiselt võitlusspordile, seal olid grupid lastele, tüdrukutele, vanematele naistele, vanematele meestele. Erinevad spordi-aeroobilised trennivõimalused. Pere vajaduse katteks sai raha XXXXXXX, S.L sai natuke rohkem, emapalk tuli ka pärast XXXXXXX. Kohtule on esitatud 01.01.2017 tööleping ja tõlge /kd IV tl 167-168/ millede kohaselt F Oy D.R isikus ja Artemij Staritšenkov (XXXXX isikukood XXXXXXXXXXXX aadress XXXXXXXXXXX XXX XXXXXX XXXXX) on sõlminud 01.01.2017 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt algab osalise koormusega (keskmiselt 100 t/kuus) töösuhe 02.01.2017. Põhilised tööülesanded: kontori abitöötaja, kõik otsese ülemuse antud tööd. Palgamäär 1 300 eurot/kuus iga kuu 5.kuupäeval. A. Staritšenkovi reaalsete sissetulekute kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta 05.10.2017 /kd III tl 201-202/ nähtub, et A. Staritšenkovi tulumaksuga maksustatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist 2016. aastal oli 726 eurot, päevasissetuleku suurus 2016. aastal (arvutuslikult negatiivne) -8,19 eurot. Isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokoll 25.10.2017 /kd III tl 194-196 / protokolli punkti 4.6 järgi puuduvad A. Staritšenkovil legaalsed sissetulekud. Ei kasuta pangakontot, mis on arestitud erinevate kohtutäiturite nõuete tõttu. Deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2014.a 4 873 eurot, 2015.a 0 eurot ja 2016.a 726 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud tõendid kogumis näitavad ilmekalt, et A. Staritšenkovil puudusid ametlikud sissetulekud. Puudus reaalne tasustatav töökoht. A. Staritšenkovi ütlused, et sai spordiklubist kulude katteks raha, ei näita sissetulekut, sest ütlustest on aru saada, et sealt sai raha MTÜ huvides tehtud kulude hüvitamiseks. Asjaolu, et A. Staritšenkov oleks spordiklubiga seotud MTÜs töötanud, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, et töösuhe F Oy-ga reaalselt eksisteeris, pole esitatud tõendit sealt töötasu saamise kohta. A. Staritšenkovi ütlused 25 1-18-2232 Hispaanias majutusteenusega tulu teenimisest on paljasõnalised, kuna ükski kohtus uuritud tõend seda ei kinnita. Eeltoodu annab aluse põhjendatud kahtluseks, et elatise hankimiseks oli vaja asuda teenima kuritegelikku tulu, mida plaaniti teeninda suures koguses kokaiini müügist. Ka Kajar Viitkini kohta nähtub töötamise registri TÖR väljatrükist 05.10.2017 /kd III tl 48/ kaks kehtivat tasuta töötamise kannet 11.08.2014 P.T.K ja 17.10.2014 B.S (ik XXXXXXXXXXX). Isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli 25.10.2017 /kd III tl 192-193, tl 196/ protokolli punkti 4.6 järgi puuduvad K. Viitkinil legaalsed sissetulekud. Ei kasuta pangakontot, mis on arestitud erinevate kohtutäiturite nõuete tõttu. Deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist aastatel 2014, 2015 ja 2016 puudus. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta 05.10.2017 /kd III tl 203-204/ nähtub, et 2016. aasta kohta K. Viitkini tulumaksuga maksustatavate väljamaksete kohta andmed puuduvad, keskmise päevasissetuleku suurus 2016. aastal (arvutuslikult negatiivne) -10 eurot. Isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist 27.10.2017 /kd IV tl 159-164 ja tl 165 CD-ROM plaat/ on vaadeldud K. Viitkini elukaaslase E.M (ik XXXXXXXXXXX) varalist seisundit kajastavad andmed. Protokolli punkti 4.6 kohaselt on perioodil 01.01.2014-05.10.2017 teadmata päritolu allikatest pärit sissetulekuid summas vähemalt 39 782,36 eurot. XX XXXXX rg-märk XXXXXX esimese sissemakse kohta viited puutuvad. Kohtule pole esitatud tõendeid, mis tõendaksid deklareerimata, kuid reaalseid sissetulekuid. K. Viitkinil puudus reaalne tasustatav töökoht. Elatise hankimiseks oli vaja ka K. Viitkinil asuda teenima kuritegelikku tulu, mida oli lootus teeninda suures koguses kokaiini müügist. Töötamise registri TÖR väljatrükist Jaan Saati kohta 30.11.2017 /kd III tl 64/ nähtub, et J. Saat omas töökohta K G OÜs 20.12.2016-23.12.2016. 2017. a puudus tasustatud töökoht. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta 30.11.2017 /kd III tl 205/ nähtub, et J. Saatil 2016. a tulumaksuga maksustatavate väljamaksete kohta andmed puudusid, 2015 aastal oli 108 eurot. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta /kd III tl 206/ nähtub J. Saati keskmine päevasissetuleku suurus 2015. aastal (arvutuslikult negatiivne) -9,73 eurot. Kohtule esitatud tõendeid, mis tõendaksid deklareerimata, kuid reaalseid sissetulekuid. Puudus reaalne tasustatav töökoht. Elatise hankimiseks oli vaja ka J. Saatil asuda teenima kuritegelikku tulu, mida oli lootus teeninda suures koguses kokaiini müügist. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et A. Staritšenkovi, J. Saati ja K. Viitkini süüdistuses kirjeldatud ja kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud tegevus – grupis narkootilise aine suures koguses käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil täidab

§ 184lg 2-1 sätestatud teokoosseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud.

Kohus on seisukohal, et kõik süüdistatavad panid kuriteo toime kavatsetult. Isikud tegutsesid kooskõlastatult grupis eelnevalt väljatöötatud teoplaani alusel, igaühel oli teo toimepanemisel oluline teopanus. Kohus leiab, et süüdistatavate liikuma panevaks jõuks oli justnimelt eesmärk saada ebaseadusliku narkootilise aine käitlemisega suurt varalist kasu. Kindlustamaks, et nende ebaseaduslikku tegevust ei tuvastataks ja seeläbi ei võetaks ära võimalust saada kuritegeliku käitumise läbi suurt varalist kahju, tegutseti konspiratiivselt, erinevaid osategusid panid toime erinevad isikud, kuriteo korraldaja A. Staritšenkov andis grupi liiketele korraldusi, püüdes end distantseerida välisest 26 1-18-2232 kuriteopildist. Suure varalise kasu saamine oleks teoplaani õnnestumisel olnud kindel, kuna käideldud kokaiini koguse minimaalseid hindasid arvestades oleks kokaiini müügihind olnud 58 720 eurot. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Artemij Staritšenkov, Kajar Viitkin ja Jaan Saat on neile süüks arvatud

§ 184

lg 2-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine Artemij Staritšenkovi, Jaan Saati ja Kajar Viitkini poolt. Süüdistatavate poolt toime pandud teod täidavad

§ 184lg 2-1 sätestatud kuriteokoosseisu, on õigusvastased, A.

Staritšenkov, J. Saat ja K. Viitkin on nende toimepanemises süüdi. Kaitsjate etteheited kriminaalasja kohtueelse menetluse kohta. Kaitsjad on ette heitnud, et käesolevat kriminaalasja on menetlenud I.V, kes on süüdi mõistetud ametialaste kuritegude toimepanemises. Samuti leidsid kaitsjad, et uurimise osas tõstatab kahtlusi ka see, et uurija K.L on kohtu alla antud. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis näitaks, et I.V oleks süüdi mõistetud käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus toime pandud ametialaste kuritegude eest või et I.V suhtes käiks kohtueelne uurimine või kohtumenetlus seoses tema poolt ametikohustuste rikkumisega, millised oleks aset leidnud käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses. Ka K.L osas ei ole kaitsjad esitanud kohtule ühtki tõendit, et teda süüdistataks/kahtlustataks käesoleva kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel oma ametikohustuste täitmisega seotud kuritegude toimepanemises. Seetõttu leiab kohus, et kaitsjate arvukad viited, et kriminaalasja eeluurimine võis olla toime pandud menetlusnormide rikkumisega I.V, K.L või mõne kolmanda menetleja poolt, on paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta. Kohtus on süüdistatavad A. Staritšenkov, J. Saat ja kõik menetlusosaliste poolt taotletud tunnistajad vahetult üle kuulatud ja nende ütlused on käesolevas asjas ka tõendiks (osas, milliseid kohus pole tõendite kogumist välja jätnud). Kuigi kohtus küsitlemise käigus nii mõnigi tunnistaja avaldas, et kohtueelses menetluses üle kuulamisega seotud toimingute ajal tundsid survet, siis kinnitasid, et kohtuistungil andsid ütlusi asjaolude kohta nii nagu teadsid ja mäletasid, keegi ei ole neid mõjutanud ja sundinud teatud liiki ütlusi andma. A. Staritšenkov on avaldanud kohtuistungil etteheiteid tema väidetavate õiguste rikkumise kohta eelvangistuses viibimise ajal - kinnipidamistingimuste ja arstiabi võimaldamise/mittevõimaldamise kohta. Eelvangistuse täideviimist reguleerib Vangistusseaduse 5.peatükk, mis viitab, et vahistatu puhul lähtutakse muuhulgas ka Vangistusseaduse 1. ja 2. peatükist. 1.peatüki 5.jagu reguleerib tervishoiu korraldamist vanglas. Vangistusseaduse § 1-1 viitab, et Vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Seega kui A. Staritšenkov leidis, et tema eelvangistuses viibimise ajal rikuti tema õigusi, oli tal võimalik oma õigusi kaitsta haldusmenetluse seaduses sätestatud reegleid järgides. Eelnimetatud väidetavate vahistatu õiguste rikkumise asjaolude kindlakstegemine või kaebuste lahendamine ei ole käesoleva kriminaalmenetluse esemeks. 27 1-18-2232 Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid ka karistada. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§ 56lõikest 1.

Karistamise alus on isiku süü. Kohus leiab, et kõikide isikute puhul on süü tuvastatud. A. Staritšenkov süü võrreldes teiste grupi liikmetega on suurem, sest tema teopanus kuriteo toimepanemisel on oluline, tema korraldamisel pani grupp kuriteo toime. Kohus leiab, et J. Saati süü kolmest isikust on väikseim, kuna J. Saati teopanus seisnes ühes konkreetses teos, narkootilise aine edastamises P.V ile. K. Viitkin võttis P.V ilt narkootilise aine vastu ning valmistas selle kaalumise ja pakendamise teel ette edasiseks käitlemiseks, seetõttu K. Viitkini teopanus ja ka süü on suurem kui J. Saatil. Kuriteo eesmärgiks oli suure varalise kasu saamine, s.o kasu saamine üle 40 000 euro. Kohtus leidis tuvastamist, et teoplaani õnnestumisel oleks varaline kasu vähesel määral ületanud suurt varalist kasu, mis näitab, et isikute süü

§ 184lg 2-1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemisel oli keskmisest väiksem.

A. Staritšenkovi ja J. Saati puhul ei ole tuvastatud

§ 57

sätestatud karistust kergendavaid ega

§ 58sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid.

K. Viitkini puhul loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise ja kahetsuse, karistust raskendavad asjaolud ei ole tuvastamist leidnud. Karistusregistri teade ja kohtumäärus Artemij Staritšenkovi kohta /kd III tl 51-52, 5354, / näitab, et teda on karistatud Harju Maakohtu 31.07.2012 otsusega nr 1-12-6894

§ 214

lg 2 p 1, 4, 5 järgi karistusega vangistusega 4 aastat, Viru Maakohtu 14.04.2014 määrusega vabastatud karistuse kandmisest katseajaga kuni 30.01.2016, millest esimeseks 6 kuuks kohaldati elektroonilist valvet ning kohustati järgima

§ 75lg 1 p 1-5 kontrollnõudeid.

Karistus oli käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo toimepanemise ajaks kantud, kuid karistus ei ole kustunud. Samas ei ole A. Staritšenkovi eelnimetatud kohtuotsusega karistatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteo toimepanemise eest, tegu on teiseliigilise kuriteoga. Väärteokorras on A. Staritšenkovi karistatud 05.09.2017 otsusega nr 2300,17,000111 NPALS § 15-1 lg 1 järgi rahatrahviga 160 eurot. Karistusregistri teade ja kohtuotsused Kajar Viitkini kohta /kd III tl 16-47/ näitavad, et teda on karistatud kriminaalkorras kahel korral, viimati Harju Maakohtu 31.07.2012 otsusega nr 1-12-6894

§ 214

lg 2 p 4, 5, § 418 lg 1 järgi liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust. Karistus täidetud 18.07.

1. Väärteokorras on K. Viitkin karistamata. K. Viitkinit ei ole eelnevalt karistatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, mõlema kohtuotsuse puhul on tegemist teiseliigiliste kuritegudega. Kohtule on esitatud kaks tõendit K. Viitkini iseloomustamiseks. Kokkuvõte kohtumistest 07.11.2017 /kd IV tl 156-157/, millest nähtub, et K. Viitkin käis psühholoogi vastuvõtul kevadel alates 13.02.
2. Kaebusteks olid esinenud paanikahood ja ärevushäire. Kohus leiab, et tõend iseloomustab K. Viitkini seisundit kevadel 2017 ja ei ole otseses puutumuses arutatava kuriteosündmusega, kohtuistungitel kohus ei täheldanud, et K. Viitkin poleks suutnud toimuvat jälgida või istungitel toimunust aru saada. P.T.K 08.01.2018 tõendist /kd IV tl 158/ nähtub, et K. Viitkin on andnud väga suure ja olulise panuse Järvamaa noorte psüühilise, vaimse ja sportliku poole arengusse, toetanud noori sportlasi erinevatel võistlustel, otsinud klubile koostööpartnereid ning sponsoreid, viinud läbi treeninguid, valmistanud sportlasi ette võistlusteks ja aidanud korraldada toredaid üritusi Järvamaa peredele. 28 1-18-2232 Karistusregistri teade Jaan Saati kohta 06.09.2018 /kd III tl 63/ näitab, et teda on karistatud kriminaalkorras Tartu Maakohtu 25.09.2014 otsusega nr 1-14-8011

§ 203

alusel 6-kuulise vangistusega,

§ 74alusel 2-aastase katseajaga (katseaeg 25.09.201424.09.2016).

Katseaeg oli käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo toimepanemise ajaks lõppenud, kuid karistus ei ole kustunud. Samas ei ole J. Saati eelnimetatud kohtuotsusega karistatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud kuriteo toimepanemise eest, tegu on teiseliigilise kuriteoga. Seega kõikide süüdistatavate puhul on tegemist eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, eelnevad karistused on kantud ja keegi neist ei ole eelnevalt kriminaalkorras karistatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Seega ei ole tegemist isikutega, kes oleks süstemaatiliselt toime pannud narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegusid ja kelle puhul karistuse eripreventiivne eesmärk tingiks rangema karistuse mõistmist. Kohus leiab, et karistuse üldpreventiivse eesmärgi puhul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis tingiks süü suurusest lähtuva karistusmäära suurendamist. Tõepoolest tegu on rahvatervisevastase kuriteoga, tegemist oli suures koguses kokaiini ebaseadusliku käitlemisega suure varalise kasu saamise eesmärgil, kuid kohus leiab, et kõik need asjaolud sisalduvad kuriteokoosseisus ja seadusandja on neid arvestanud karistusraamide valikul. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kõiki süüdistatavaid tuleb karistada sanktsiooni alammäära lähedases määras, diferentseerides karistusi süü suurusest lähtuvalt. Kuna A. Staritšenkovi süü kuriteo grupis toimepanemisel teo korraldajana on kõige suurem, tuleb talle mõista kõige rangem karistus. Kohus leiab, et J. Saati süü kolmest isikust on väikseim, kuna J. Saat teopanus seisnes ühes konkreetses teos, narkootilise aine edastamises P.V ile. K. Viitkin võttis P.V ilt narkootilise aine vastu ja valmistas selle kaalumise ja pakendamise teel ette edasiseks käitlemiseks, seetõttu K. Viitkini teopanus ja ka süü on suurem kui J. Saatil. Samas K. Viitkini puhul esinevad karistust kergendavad asjaolud, mida teiste süüdistatavate puhul ei esine. 04.10.2017 Artemij Staritšenkov poolt kanepi valdamise episood. Süüdistuse kohaselt, valdas Artemij Staritšenkov samuti 04.10.2017 sõiduautos XXXXXXXXX XXXXXX (registreerimismärgiga XXXXXX) 0,87 grammi narkootilist ainet kanepit, mille THC sisaldus oli 18% ja 0,45 grammi tubaka ja kanepi segu, mille THC sisaldus oli 11%. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli 04.10.2017 /kd II tl 89-90/ kohaselt peeti Artemij Staritšenkov kahtlustatavana kinni 04.10.2017 kell 17.01 XXXXXXXXXX XXXXXX XXX XX juures. Läbiotsimisprotokolli 04.10.2017 fototabeliga /kd II tl 79-84/ kohaselt leiti ja võeti ära Kajar Viitkini valduses olnud sõidukist XXXXXXXXX XXXXX XXXXXXX rg-märk XXXXXX 04.10.2017 toimetatud läbiotsimisel A. Staritšenkov poolt vabatahtlikult ette näidatud kohas, kõrvalistuja ukse sahtlist 1 minigrip kilekott, mille sees rohekas-pruunikat värvi taimeosad pakendis VW01 ja keskkonsoolist käetoe seest lahtiselt kiletatud paberi vahel rohekas-pruunikat värvi taimne puru, pakendatud pakendisse VW03. Ekspertiisimäärusest 06.10.2017 /kd II tl 139/ nähtub, et nimetatud pakendid VW01 ja VW03 on saadetud narkootilise aine ekspertiisi. Ekspertiisiaktis 06.11.2017 nr 17E-AN1231 /kd II tl 140-143/ on ekspert andnud arvamuse, et pakendis VW01 olev roheline taimeosa massiga 0,87 g soonsulguriga 29 1-18-2232 kilekotis on 18% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldav kanepiõisik (marihuaana). Pakendis VW03 rohelise ja pruuni taimepuru segu massiga 0,45 g A4 kiletaskus pakendis on 11% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldav peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu, marihuaana täpset kogust polnud võimalik määrata. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastuse nr 16-6/1236-2 /kd II tl 121-124/ kohaselt on marihuaana (kanepilehed) keskmine ühekordne kogus 750 mg (0,75 g), keskmine kogus kümnele inimesele 7,5 g ja ühekordse annuse piirid 0,5- g. Narkootiline aine kanep, mille THC sisaldus ületab 0,2% kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3-1 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on NPALS § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Nimetatud aine käitlemiseks puudus A. Staritšenkovil selleks õigustav luba. Kohus leiab, et A. Staritšenkov valdas süüdistuses märgitud koguses kanepit. A. Staritšenkov on selgitanud kohtuistungil, et see oli tal enda tarbeks. Kohus leiab, et kohtus tõendamist leidnud asjaolud ei anna alust lugeda käesolevat episoodi ja kokaiini ebaseadusliku käitlemise süüdistust kogumis jätkuvateks kuritegudeks - tegemist ei ole erinevates episoodides sama narkootilise ainega, narkootikumide käitlemise eesmärk on erinev. Kohus leiab, et käesoleva episoodi puhul on tegemist olukorraga, kus A. Staritšenkov on avaldanud, et sõidukist XX XXXXX rg-märk XXXXXX läbiotsimise käigus autost leitud kanep oli seal tema enda tarbeks. Leitud kanepi kogus ei ole vastavalt NPALS § 3-1 lg 3 suur kogus. Seega ei ole nimetatud tegu kvalifitseeritav kuriteona, sest narkootilise aine väikses koguses valdamine on väärtegu, mis on sätestatud NPALS § 15-1 lg 1 järgi. Järgmisena lahendab kohus küsimuse, kas A. Staritšenkov tuleb talle süüks arvatud süüdistuses 04.10.2017 kanepi väikses koguses valdamises enda tarbeks õigeks mõista või tuleb kriminaalmenetlus A. Staritšenkov suhtes lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel. KrMS § 274 lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse, et puudub kriminaalmenetluse alus, kuid süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-23-12 punktis 1 leidnud, et kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, mis saab olla üksnes eraldiseisva väärteomenetluse esemeks, siis saab kolleegium võtta üksnes abstraktselt seisukoha, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused, jättes süüküsimuse ette otsustamata. Kohus leiab, et A. Staritšenkovile ette heidetava teo – 04.10.2017 väikses koguses kanepi valdamine enda tarbeks, osas tuleb kriminaalmenetlus A. Staritšenkovi suhtes lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel, sest A. Staritšenkovi tegevuses esinevad NPALS § 15-1 sätestatud väärteo tunnused. Selles osas tuleb otsus saata Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluses kohtuvälise menetluse läbiviimiseks (NPALS § 15-3 lg 1 alusel). Kohtu seisukoht kohtule esitatud tõendite osas. Kuna kohtus prokurör loobus A. Staritšenkov ja K. Viitkin suhtes süüdistusest narkootilise aine kanep käitlemises ajavahemikul jaanuar kuni aprill 2016, siis selle episoodiga seotud kohtule esitatud järgmisi tõendeid, uurida ei ole vaja: asitõendi vaatlusprotokoll 30.08.2017 /kd III tl 65-66/; läbiotsimisprotokoll 17.05.2017 fototabeliga /kd III tl 67-116/; 30 1-18-2232 läbiotsimisprotokoll 25.09.2017 lisadega /kd III tl 117-157/; ekspertiisimäärus 24.05.2017 /kd III tl 158-163/; ekspertiisiakt nr 17E-AN0628 13.09.2017 /kd III tl 164-176/; Tartu Maakohtu 21.11.2017 otsus nr 1-17-10008 /kd III tl 177-191/. Pärnu Maakohus 19.09.2018 määrusega /kd IV tl 103-105/ rahuldas prokuröri taotluse ja eraldas süüdistatava P.V i süüdistuse eraldi menetlusse. Sellest tulenevalt ei ole vaja käesoleva kohtulahendi tegemisel uurida ja hinnata kohtule esitatud järgmisi tõendeid: tõend isiku maksustatava tulu kohta 09.10.2017 /kd III tl 207/; teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta /kd III tl 208/; tõend isiku maksustatava tulu kohta 09.10.2017 /kd III tl 207/; Pärnu Maakohtu 02.04.2013 otsus nr 1-13-2002 /kd III tl 57-59/; Harju Maakohtu 08.09.2017 otsus 1-17-6327 /kd III tl 60-62/; isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 08.10.2017 /kd II tl 97-98/; Pärnu Maakohtu 10.10.2017, 06.12.2017, 07.02.2018 määrused /kd IV tl 29-42/; RÕA tasu ja kulude hüvitamise määrus 11.10.2017 /kd IV tl 55/; Harju Maakohtu 31.07.2012 otsus nr 1-12-6894 /kd III tl 17-31/; Harju Maakohtu 13.12.2011 otsus nr 1-11-11978 /kd III tl 32-47/; Viru Maakohtu määrus 14.04.2014 nr 1-12-6894 /kd III tl 53-54/. KONFISKEERIMINE JA ASITÕENDID KONFISKEERIMINE JA ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde: − jälitustoimingu protokolli 06.10.2017 lisa DVD-ROM plaadil /kd II tl 61/; − jälitustoimingu protokolli 29.11.2017 lisa DVD-ROM plaadil /kd III tl 9/; − sideettevõtjalt saadud andmete protokolli 06.10.2017 lisa CD-ROM plaadil /kd II tl 149/ ; − sideettevõtjalt saadud andmete protokolli 28.11.2017 lisa CD-ROM plaadil /kd II tl 168/; − asitõendi vaatlusprotokolli 15.01.2018 lisa – ASi Olerex Enge tankla 03.10.2017 turvakaamerate salvestised DVD-ROM plaadil /kd II tl 183/; − asitõendi vaatlusprotokolli 15.01.2018 lisa – Maxima Eesti OÜ XX kaupluse aadressil X. XXXXX XXX XX/XX XXXXXXX 04.10.2017 turvakaamera salvestised CD-ROM plaadil /kd II tl 193/; − asitõendi vaatlusprotokolli 08.02.2018 lisa Leedu Vabariigis Šiauliais asuva kaubanduskeskuse „Saules miestas“ turvakaamera salvestised CD-ROM plaadil /kd III tl 15/; − isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollide 25.10.2017 lisad CD-ROM plaadil. Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad esemed ja asitõendid, mis KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad peale kohtuotsuse jõustumist: − pakend nr KV01 - ekspertiisist tagastatud pakend: 04.10.2017 Kajar Viitkini kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja äravõetud musta värvi prügikott, kus sees oli kile sisse mässituna kerakujuliselt valget värvi aine; − pakend nr KV02 - ekspertiisist tagastatud pakend: 04.10.2017 Kajar Viitkini kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja äravõetud musta värvi prügikott, kus sees oli 21 ümara ja ovaalse kujuga kilepakendit, millede sees oli valget värvi aine; − pakend KV04 - ekspertiisist tagastatud pakend: 04.10.2017 XXXXX XX-X XXXXXXXX linn läbiotsimise käigus leitud korteri magamistoast gripiga suletav läbipaistev kilekott, mille sees oli 2,5 tabletti; − pakend nr KVKP - Kajar Viitkini 04.10.2017 kinnipidamisel temalt ära võetud esemed: „Selveri“ kilekott, musta värvi kilekott ja valget värvi kilekott, 1 karp kummikindaid, metallist lusikas, musta värvi prügikottide rull, pruuni värvi teip; 31 1-18-2232 − pakend VW03 - ekspertiisist tagastatud pakend 04.10.2017 sõiduauto XXXXXXXXXX XXXXXX rg-märk XXXXXX läbiotsimise käigus leitud kiletatud paber, mille vahel oli rohekas-pruunikat värvi taimne puru; − pakend JS05 - ekspertiisist tagastatud pakend: 29.11.2017 Jaan Saati elukohas teostatud läbiotsimisel leitud kile, mille sees oli oranži värvi tablett; − pakend SS01 - sündmuskoha vaatluse käigus aadressil XXXXXXX, X. XXXXX XXX XX maja ees olevast katusealusest leitud „Maxima“ kirjetega kott, mille sees erinevad vaatlusprotokollis kirjeldatud esemed; − pakend nr MK01 - ekspertiisist tagastatud pakend: 04.10.2107 X.XXXXX XXX XX-XX XXXXXXX läbiotsimise käigus leitud elutoa aknalaua pealt valget värvi paber, mille peal oli rohelist värvi taimne puru; − pakend VW01 - ekspertiisist tagastatud pakend: 04.10.2017 sõiduauto XXXXXXXXXX XXXXXXX rg-märk XXXXXX läbiotsimise käigus Artemij Staritšenkovi poolt vabatahtlikult välja antud 1 minigrip kilekott, mille sees olid rohekaspruunikat värvi taime osad. Lääne prefektuuri asitõendite hoidlas asuvad esemed, mis KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada isikutele peale kohtotsuse jõustumist: − pakendis VW02 - 04.10.2017 sõiduauto XXXXXXXXX XXXXXXX rg-märk XXXXXX läbiotsimise käigus leitud mobiiltelefon XXXXXXXX XXXXXXX, IMEI-kood XXXXXXXXXXXXXXX, mõranenud ekraaniga - tagastada Kajar Viitkinile; − pakendis nr P01 - 08.10.2017 P.V i kasutuses olnud sõiduki rg-märk XXXXXX teostatud läbiotsimisel leitud mobiiltelefon XXXXXXXX IMEI-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX, mille sees on SIM-kaart numbrile XXXXXXXX tagastada P.V ile; − pakendis nr JS03 - 29.11.2017 aadressil XXXXXX XXXX, XXXXXXXXX XX-X teostatud läbiotsimisel Jaan Saati toast keskel oleva laua pealt leitud tahvelarvuti XXXXXXX XXXXXXX, IMEI-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX, pruuni värvi kaante vahel - tagastada Jaan Saatile; − pakendis nr JSKP - Jaan Saati 29.11.2017 kinnipidamise käigus temalt leitud ja äravõetud mobiiltelefon XXXXXXX XXXXXXX, IMEI-koodidega XXXXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXXX koos kaantega - tagastada Jaan Saatile. Konfiskeerimine − pakendis nr KVKP - Kajar Viitkini 04.10.2017 kinnipidamisel temalt ära võetud digitaalne kaal konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend; − ekspertiisist (akt 06.11.2017 nr 17E-AN1231) järelejäänud narkootilised ained, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis konfiskeerida

§ 191

ja § 83 lg 4 alusel ja käidelda vastavalt NPALS-le, kuid Artemij Staritšenkovi süüdistuses 04.10.2017 sõiduautos XX XXXXXX kanepi valdamise episoodiga seotud narkootilise aine osas (mis oli akti 06.11.2017 nr 17E-AN1231 kohaselt pakendites VW01 ja VW03) võtta seisukoht väärteomenetluses NPALS § 15-3 lg 2 järgi. Politseija Piirivalveameti tagatiskontol (Rahandusministeeriumi ak nr EE932200221023778606 Swedbank, viitenumber 3100082116) asuvad tagatiskontole raha kandmise määruse 04.01.2018 /kd III tl 197-199/ kohaselt on K. Viitkini kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud 290 eurot; A. Staritšenkovi kahtlustatavana 32 1-18-2232 kinnipidamisel ära võetud 400 eurot ja 58 senti; J. Saati elukoha läbiotsimisel ära võetud 50 eurot. Süüdistusaktis on prokurör avaldanud, et konfiskeerimise aluseks olevad asjaolud puuduvad. Kohtuvaidlustes avaldas prokurör, et süüdistatavatelt ära võetud ja leitud sularaha konfiskeerida

§ 83-2 lg 1 alusel. Prokurör ei ole konfiskeerimise taotlust põhjendanud. Kr

MS § 83-2 lg 1 sätestab alused kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et isikutelt ära võetud raha kuulus neile. Prokurör ei ole esitanud kohtule ühtki konkreetset faktilist asjaolu ja tõendeid selliste asjaolude kohta, mis annaks aluse eeldada, et isikud on neilt ära võetud raha saanud kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Seega ei esine

§ 83

-2 sätestatud konfiskeerimise esmast alust ja prokuröri taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus narkootikume käideldi ebaseaduslikult suure varalise kasu saamise eesmärgil, kuid kohtule ei ole seoses kuriteo toimepanemisega esitatud ühtki tõendit, et keegi süüdistatavatest oleks saanud käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo toimepanemisega seoses mingit vara, mis annaks aluse kohaldada äravõetud raha konfiskeerimisel

§ 83-1.

Seega puuduvad nii

§ 83

-2 kui ka

§ 83-1 sätestatud konfiskeerimise alused ja A.

Staritšenkovilt, K. Viitkinilt ja J. Saatilt ära võetud sularaha tuleb peale kohtuotsuse jõustumist neile tagastada. TÕKENDID TÕKENDID Artemij Staritšenkov - kahtlustatavana kinni peetud 04.10.2017 kell 17.01 XXXXXXXXX XXXXX XXX XX juures /kd II tl 89-90/, alates 06.10.2017 kohaldatud tõkendit vahistamine /kd IV tl 2-15/. Kohtu alla andmise määrusega 16.03.2018 jättis kohus A. Staritšenkovi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. 13.09.2018 kohtrollis kohus KrMS § 275 lg 2 alusel A. Staritšenkovi vahistuse põhjendatust ja leidis, et vahistamise kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud ja jättis tõkendi vahistamine muutmata /kd IV tl 86-88/. Kuna vahistamise alused ei ole ära langenud, tuleb A. Staritšenkovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada. Kajar Viitkin - kahtlustatavana kinni peetud 04.10.2017 kell 16.38, XXXXXXXXX X. XXXXX XXX XX ja XX vahel /kd II tl 62-67/, alates 06.10.2017 kohaldatud tõkendit vahistamine /tl 16-28 KT IV KD/. Kohtu alla andmise määrusega 16.03.2018 jättis kohus K. Viitkini suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. 13.09.2018 kontrollis kohus KrMS § 275 lg 2 alusel K. Viitkini vahistuse põhjendatust ja leidis, et vahistamise kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud ja jättis tõkendi vahistamine muutmata /kd IV tl 8082/. Kuna vahistamise alused ei ole ära langenud, tuleb K. Viitkini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada. Jaan Saat - kahtlustatavana kinni peetud 29.11.2017 kell 13.34 XXXXXXX X XXXXX XXXX /kd II tl 106-107/, alates 01.12.2017 kohaldatud tõkendit vahistamine /kd IV tl 4353/. Kohtu alla andmise määrusega 16.03.2018 jättis kohus J. Saati suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata. 13.09.2018 kohtrollis kohus KrMS § 275 lg 2 alusel J. Saati vahistuse põhjendatust ja leidis, et vahistamise kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud ja jättis tõkendi vahistamine muutmata /kd IV tl 89-91/. Kuna vahistamise alused ei ole ära langenud, tuleb J. Saati suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, kuni jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumiseni, seejärel tühistada. 33 1-18-2232 Kohtule ei ole enne kohtuliku uurimise lõpetamist esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 18 lg 1 kohast taotlust kahju hüvitamiseks. MENETLUSKULUD MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ja KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha - vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 tuleb Artemij Staritšenkovilt, Kajar Viitkinilt ja Jaan Saatilt igaühelt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 1 250 eurot (2,5*500). Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on see narkootilise aine ekspertiisi (06.11.2017 akt nr 17E-AN1231) maksumus 504 eurot /kd II tl 143/, millest igalt süüdistatavalt välja mõista ⅕ (kuna süüdistuse järgi tegu 5-liikmelise grupiga), s.o 100,80 eurot A. Staritšenkovilt, 100,80 eurot K. Viitkinilt ja 100,80 eurot J. Saatilt. Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasud on menetluskulud

§ 175lg 1 p 1 alusel.

Jaan Saati kaitsja Paul Järve esitas 15.10.2018 kohtuistungil taotluse J. Saat õigeksmõistmisel J. Saat valitud kaitsjale makstud õigusabikulude kokku 6 600 eurot /kd IV tl 74-84/ hüvitamist riigieelarve vahenditest. Kuna kohus mõistab J. Saati talle esitatud süüdistuses süüdi, ei