← Eesti

2-19-17498/25

Obsah (4)§ 630§ 442§ 187§ 163

Tsiviilasi nr 2-19-17498 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-5, 70-71)

  1. Hagiavalduse kohaselt jäid pärast Tartu Maakohtu 10.07.
  2. a tsiviilasjas nr 2-18-10155 sõlmitud kompromissi K. T. (hageja I) elama emaga (kostja) ning R. T. (hageja II) isaga. Harju Maakohtu 26.09.
  3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-19-13676 taastati vanemate ühine hooldusõigus K. T. elu- ja viibimiskoha osas ning alates
  4. aasta septembri viimastest päevadest elab hageja I isa juures XXX.
  5. Pärast hageja I isa juurde kolimist on mõlemad hagejad olnud isa ülalpidamisel ning kostja ei ole panustanud rahaliselt ega vahetult hagejate ülalpidamisse.
  6. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja elatist tasunud veidi enam kui ühe kuu eest. Kuna kostja ei ole hagejate ees oma ülalpidamiskohustust täitnud, siis on hagejatel õigustatud alus nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt alates 01.10.
  7. a. Perioodil 01.10.
  8. a kuni 07.11.
  9. a on kostjal ühe hageja ees võlgnevus 333 eurot, kokku 666 eurot (333 + 333).
  10. Esialgse hagiavalduse (tlk 4-5) kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas ühe hageja kohta alates 08.11.
  11. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuv elatis, perioodi 01.10.
  12. a kuni 07.11.
  13. a eest, summas 666 eurot.
  14. 07.01.
  15. a menetlusdokumendis (tlk 70-79) suurendasid hagejad oma nõuet.
  16. Hagejad on välja toonud üldised kulutused, mida teeb hagejate isa tema enda ja hagejate huvides igakuiselt kokku summas 1480,67 eurot ning mis teeb ühe isiku üldiseks kuluks 493,56 eurot. Üldised igakuised kulutused kolme isiku kohta on järgmised: hagejate transportimiseks vajalikud kulutused 106,11 eurot, veetarbimise prognoositud kulu 16,28 eurot (arveid väljastatakse kolme kuu tagant), kulutused elektrienergiale 87,14 eurot, internetiühendusele 21 eurot, kulutused maja kütmiseks kasutatavale maagaasile 128,45 eurot, söögile 696,34 eurot, prügiveole 5,83 eurot, kodu säilimise huvides igakuiselt tasutav pangalaen 239,52 eurot ja koristusteenuse kulud 180 eurot.
  17. Üldistele kulutustele lisanduvad kummagi hagejaga seonduvad spetsiifilised kulud. Hageja I lisakuludeks on sideteenuste kulu 12,73 eurot, ujumistreeningute eest 39 eurot, riietele tehtud kulutused 197,95 eurot, taskuraha 30 eurot, kooliürituse jaoks antud sularaha 25 eurot, voodipesu, kattemadratsi ning padja soetamiseks tehtud kulutused 105,10 eurot, hügieenitarbe, s.o elektroonilise hambaharja soetamiseks tehtud kulu 69,99 eurot (tegemist oli kaks ühes pakendiga, millest teine hambahari sai R. T., seega tuleb tehtud kulutus jagada kaheks, kogu tasutud summa oli 139,99 eurot), huvitegevusega seonduvad kulud 27 eurot, iseseisvad kulutused toidule 9,20 eurot.
  18. Hageja II lisakuluks on sideteenuste kulud 19,81 eurot, riietele tehtud kulutused 259,62 eurot, hügieenitarbe, s.o elektroonilise hambaharja soetamiseks tehtud kulu 69,99 eurot (tegemist oli kaks ühes pakendiga, millest teine hambahari sai R. T., seega tuleb tehtud kulutus jagada kaheks, kogu tasutud summa oli 139,99 eurot, nägemise heaks tehtud kulutus 155,30 eurot, iseseisvad kulutused toidule 6,75 eurot, taskuraha 65 eurot, õppetööga seonduvad kulud 30 eurot.
  19. Kokku moodustavad hageja I ülalpidamisele tehtavad kulutused 1009,53 eurot (493,56 + 515,97), ühe vanema kohustus on 504,77 eurot, millest tuleb maha arvestada 30 eurot 2 riiklikku perehüvitist ning kohustuse suuruseks kujuneb 474,77 eurot. Hageja II ülalpidamisele tehtavad kulutused moodustavad kokku 1100,03 eurot (493,56 + 606,47), ühe vanema kohustus on 550,02 eurot, millest tuleb maha arvestada 30 eurot riikliku perehüvitist ning kohustuse suuruseks kujuneb 520,02 eurot.
  20. Perioodi 01.10.
  21. a kuni 07.01.
  22. a eest on kostjal võlgnevused hageja I ees 1531,52 eurot ja hageja II ees 1677,48 eurot. Kostja on teinud 30.12.
  23. a hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole ülekande summas 400 eurot. Hagejad on arvestanud tasutud summa tagasiulatuvast nõudest maha. Seega on kostja võlgnevus hageja I ees 1331,52 eurot (1531,52 – 200) ning hageja II ees 1477,48 eurot (1677,48 – 200).
  24. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt - K. T. kasuks igakuine elatis summas 474,77 eurot alates 08.01.
  25. a kuni hageja täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a; - R. T. kasuks igakuine elatis summas 520,02 eurot alates 08.01.
  26. a kuni hageja täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a; - K. T. kasuks tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 1331,52 eurot; - R. T. kasuks tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 1477,48 eurot. KOSTJA VASTUS HAGILE (tlk 21-25, 144-152)
  27. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei nõustu elatise suurusega, kuna see ei vasta hagejate vajadustele. Hagejate tänane eluase on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisvara, millest nad saavad kasutuseelisena hüvesid oma mõlemalt vanemalt, seega ei ole põhjendatud hagejate eluasemekulude väljamõistmine kostjalt. Ühisomandisse kuuluva kinnistu suurus on 212 m2, kinnistu on ehitatud
  28. aastal ning on heas seisukorras. Arvestades sarnases piirkonnas ning seisukorras asuvate majade üürihinda oleks hagejate eluaseme üürihind 1712,96 eurot (212 x 8,08 m2). Isegi, kui kasutuseelise väärtust vähendada, on selge, et kostja kasutuseelis ei ole mitte vähem kui 600 eurot (võttes kasutuseeliseks 1200 eurot). Seega on hagejate eluasemekulud täies ulatuses kaetud kostja kasutuseelisega.
  29. Hagejad viibivad kostja juures keskmiselt kaks nädalavahetust kuus, s.o kumbki hageja mitte vähem kui 4 ööpäeva. Samuti viibivad hagejad kostja juures koolivaheaegadel arvestatava osa ajast. Lisaks söögi ning eluasemekuludele on kostjal kulutused vaba aja veetmisele (kino, teater, ujula). Samuti kannab kostja hagejate transpordikulud XXX. Arvestades ühe bussipileti maksumuseks lapsele 6 eurot ning juhul, kui hagejad külastavad ema kahel nädalavahetusel kuus, kannab kostja hagejate transpordikulu kokku 48 eurot (8 bussipileti hind). Lisaks tasub kostja hageja I telefoniarve, mille maksumus on igakuiselt 9 eurot.
  30. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada ka sellega, et hagejatele makstakse PHS § 17 lg 1 järgi lapsetoetust summas 60 eurot, s.o kokku 120 eurot.
  31. Kostja on allkirjastanud hageja II koolituslepingu. Hagejate isa tema juures elava lapse koolituskulude eest ei tasunud, tekkis võlgnevus, mille kostja, kui lepingu allkirjastanud vanem on kohustatud hüvitama kokku summas 2206,50 eurot.
  32. Kostja on seisukohal, et hagejate vajadustele vastav kostja ülalpidamise osa igakuise elatise makse näol on mitte rohkem kui 150 eurot seni, kui hagejad kasutavad kostja kasutuseelist seoses eluasemekuludega. Peale seda, kui kostja ja hagejate seaduslik esindaja on ühisvarasse kuuluva kinnistu jaganud ning hagejate eluasemekulud ei ole kaetud kostja kasutuseelisega on hageja vajadustele vastav elatis kostja hinnangul mitte suurem kui 200 eurot.
  33. Kostja ei nõustu kulutustega transpordile ja selle jagamisega kolmeks, kuna kostjale teadaolevalt viib hagejate seaduslik esindaja küll hagejad hommikul autoga kooli, kuid koju tulevad hagejad bussiga. Lisaks transpordib hagejate seaduslik esindaja ka oma XXX. Mis puudutab vee, elektrienergia ja internetiühendusega seotud kulutusi, siis ei nõustu kostja, et vastavad kulutused saaks jagada vaid hagejate ja hageja seadusliku esindaja vahel, kuivõrd 3 hagejate seaduslik esindaja on XXX, viibib hagejate seadusliku esindaja juures teatud osa ajast ka hagejate seadusliku esindaja XXX, kes samuti viidatud teenuseid tarbib. Küttekulude osas ei ole õige võtta aluseks vaid detsembri küttearvet, vaid leida tuleks aasta keskmine. Toidukulusid ei ole õige jagada kolmeks, kuna XXX aastane tüdruk ei söö ilmselgelt sama palju kui täisealine mees. Samuti on mingi osa kulutustest toidule ilmselgelt seotud ka hagejate seadusliku esindaja XXX.
  34. Kuivõrd kostja ise kinnisasja ei kasuta ning tema osa ühisomandist kasutavad hagejad, ei ole eluasemekulude väljamõistmine kostjalt õigustatud. Kasutuseelise leidmisel on kostja lähtunud sarnases piirkonnas asuvate majade üürihinnast, sh muud otsesed kulud (küte, vesi, elekter) ei oma kasutuseelise seisukohalt tähtsust. Koristusteenus on ilmselgelt mugavusteenus, mitte seotud hagejate vajadustega.
  35. Hageja I riietele tehtud kulutused on ilmselgelt ülepaisutatud. Kulutusi hügieenitarvetele (elektriline hambahari), voodipesule, kattemadratsile ning padjale ei tehta iga-aastaselt, õige oleks jagada vastavad kulutused 3-4 aastale. Üritusi on koolis detsembris oluliselt rohkem, kui ülejäänud aastal. Samuti on aasta jooksul kokku ligi 4 kuud vaheaegasid, mil kulutused koolile puuduvad täielikult.
  36. Hageja II riietega seotud kulud on ilmselgelt samuti näilikud. Kulutusi nägemise heaks ei tehta igakuiselt, ka reeglina mitte iga-aastaselt. Ühekordsed on ka kulutused hügieenitarvetele (elektriline hambahari) ning selle maksumust ei saa võtta arvesse igakuise elatise leidmisel.
  37. Kostja on teinud hagejatele kostja juures viibimise ajal kulutusi oktoober
  38. a kuni
  39. jaanuar
  40. a (kolme kuu jooksul) 600 eurot. Täiendavalt lisanduvad kulutused, mis kostja on tasunud sularahas ning eluasemekulud ajal, mil hagejad viibivad kostja juures.
  41. Hagejate erivajadused on tõendamata. Psühholoog on kostjale kinnitanud, et K. T. psühholoogilist nõustamist ei vaja. Samuti on täielikult vale väide, et R. T. vajab XXX tõttu menüüs/poes kõige kallimaid tooteid.
  42. Arusaamatuks jääb, millest hagejad on järeldanud, et kostja ei oleks võimeline tasuma miinimummääras elatist. Kostja on tuginenud seoses elatise vähendamisega asjaolule, et hagejate vajadused on väiksemad kui miinimum, osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega ning kostja annab ülalpidamist ka vahetult.
  43. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et hagejate vajadused on igakuiselt 1009,43 eurot ja 1100,03 eurot, esineb alus elatise vähendamiseks, kuivõrd kostja ei ole võimeline kahjustamata sealjuures enese tavapärast ülalpidamist tasuma igakuiselt elatist kokku 995,79 eurot. Kostja kulutused eluasemele on järgmised: üür 470 eurot, kommunaalarved 98,83 eurot, elektriteenus 10,48 eurot, toit 250 eurot, riided 75 eurot, ravimid ja hügieenitarbed 30 eurot, vaba-aja veetmine, hobid 50 eurot, transport 50 eurot, mööbel, sisustusesemed, kodutarbed (puhastusvahendid, voodipesu jne) 30 eurot, muud vältimatud kulutused 20 eurot. Kokku 1084,31 eurot. Kostja sissetulek on XXX eurot. HAGEJATE SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tlk 55-58, 181-191)
  44. Hagejad ei nõustu, et makstava elatise põhjendatud suuruseks on 150 eurot kuus ühe lapse kohta, kokku seega 300 eurot kuus. Kostja väide, et hagejad elavad oma kodus justkui ema kulutuste arvelt, ei pea paika. Hagejate isa on kinnisasjaga seonduvaid laenumakseid tasunud juba aastaid üksinda. Lisaks tasub hagejate seaduslik esindaja maja ülalpidamisega seonduvad kulud, sh elekter, gaas, vesi jm. Kuna kostja elamuga seonduvaid kulusid ei kata, ei ole asjakohane ka kostja väide laste ülalpidamisse panustamise kohta eluasemekulude kandmise kaudu. Hagejad leiavad, et kasutuseelise nõue saab olla kinnisasja teise ühisomaniku vastu, mitte lastest hagejate vastu, kes ei ole kinnisasja omanikud. Kasutuseeliste suurus on tõendamata. Kokkuvõtvalt leiavad hagejad, et kostja märgitud väidetava kasutuseelise saamine ei ole aluseks igakuise elatise vähendamisele.
  45. Alates
  46. aasta septembri lõpust kuni käesoleva seisukoha esitamiseni, on hageja I XXX veetnud kolm nädalavahetust (reede õhtust pühapäevani), s.t keskmiselt üks nädalavahetus kuus. Hageja II on sama perioodi jooksul veetnud emaga kaks nädalavahetust, ühel juhul reede õhtust pühapäeva õhtuni, teisel juhul laupäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Tõele ei vasta 4 väide, mille kohaselt viibivad hagejad kuus keskmiselt kaks nädalavahetust XXX ema juures.
  47. Alates
  48. aasta detsembrist on hagejale I sõlmitud telefonipakett kuutasuga 12 eurot, mille kulu kannab isa. Edasiulatuvalt kostja seega sideteenuse kulu 9 eurot ei kanna, mistõttu ei ole alust seda hageja I kasuks elatise väljamõistmisel arvesse võtta.
  49. Hageja I käib igakuiselt XXX vastuvõtul K. N. ning hagejal II on XXX, millest on tingitud vajadus valida menüüst/poest kõige kallimad tooted.
  50. Ekslik on kostja seisukoht, mille kohaselt peaks võlgnevuse XXX hüvitama hagejate seaduslik esindaja. R. T. koolivaliku otsustamisel esinesid vanemate vahel lahkhelid – lapse astumine XXX oli kostja soov, millele T. T. algusest peale tulenevalt XXX kõrgest õppetasust vastu vaidles. Kostja oli nõus õppetasu ise maksma, mistõttu andis T. T. nõusoleku hageja II õpingute jätkamiseks XXX.
  51. Hagejate isa XXX on isiklik sõiduauto, mis tarbib sõiduks diiselkütust, mitte bensiini. Tegelikkuses tuleb koolist/trennist bussiga koju tulemist ette harva, sest enamasti sõidutab isa õhtuti lapsi autoga koju. Seoses vee, elektrienergia ja internetiühendusega seotud kulutustega märgivad hagejad, et isa XXX viibib enamuse aja oma tegelikus elukohas XXX. Aadressil XXX elavad siiski isa ja lapsed kolmekesi, mistõttu oli õigustatud ühe hageja kulutuste suuruse tuvastamisel tervikkulu jagamine kolmeks. Hagejad märgivad, et isa XXX on XXX, mistõttu ostab ta toiduained endale eraldiseisvalt ja seda lühikestel ajahetkedel, mil ta hagejate isa juures viibib. Hagejad kinnitavad, et tegemist on tavapäraste toidukulutustega ning kulutuste summa ei ole mõjutatud jõulupühadest ega aastavahetusest. Hageja I toidukulu osas märgivad hagejad, et kasvava lapse tarbitav toidukogus on kordades suurem isa poolt tarbitavast kogusest.
  52. Hagejad selgitavad, et perekond on koristusteenust kasutanud vähemalt kaheksa aastat, kostja on teadlik teenuse vajalikkusest ning asjaolust, et tegemist ei ole mugavusteenusega, vaid normaalteenusega. Kuivõrd isa elab lastega enamus ajast kolmekesi, siis kahe teismeeas lapse eest hoolitsemiseks ning maja korrashoidmiseks läheb paratamatult täiendavat abi vaja, seetõttu kasutatakse ka koristusteenust.
  53. Hageja I ujumistreeningute eest küsitakse tasu etteulatuvalt. Hügieenitarvetele tehtavate kulutuste jagamine kolme-nelja aasta peale on põhjendamatu ja täiesti eluvõõras, kuivõrd selliseid kulutusi tuleb ilmselgelt ette tihedamini. Kooliüritustele tehtavad kulutused 25 eurot kuus on vaheaegadel tehtavatest kulutustest kordades väiksemad ja igati põhjendatud. Seoses kostja vastuväidetega lastega XXX ajaveetmise kohta märgivad hagejad, et kostja viibib praktiliselt iga nädal paar päeva XXX ning hagejatele teadaolevalt ööbib kostja XXX olles hotellis, mille kulud kannab kostja tööandja. Kostja väited ööbimisele tehtavate lisakulutuste osas on seega alusetud.
  54. Kostja töötab XXX ametikohal ning hagejatele teadaolevalt on tema igakuine töötasu piisav andmaks hagejatele ülalpidamist nende poolt nõutavas ulatuses. Hagejatele teadaolevalt on kostja poolt viidatud töötasu XXX eurot kostja põhitasu, millele lisanduvad mitmed lisatasud ja hüvitised, sh seoses töölähetustega. Lisaks töötab kostja hageja teada mitmel töökohal või on vähemalt kaasatud mitmesse projekti, mille eest saab eelduslikult lisatasu. Hagejate hinnangul on kostja võimeline tasuma igakuiselt ülalpidamist kahele lapsele kokku summas 994,79 eurot. KOHTU SEISUKOHT
  55. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
  56. Kohtule esitatud sünnitunnistustest (tlk 6-7) nähtuvalt on K. T. ja R. T. ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi nende vanemad K. T. ja T. T., olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96 mõttes.
  57. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise 5 kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
  58. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates
  59. oktoobrist
  60. a elavad hagejad isaga XXX.
  61. Esialgses hagis nõudsid hagejad elatist miinimummääras kuid suurendasid oma nõuet ning nõuavad elatist alates 08.01.
  62. a hagejale I summas 474,77 eurot kuus ja hagejale II summas 520,02 eurot kuus.
  63. Seadusandja on lapse vajaduste kaitseks näinud PKS § 101 lõikes 1 ette elatise miinimumsuuruse, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus (2020 aastal on elatise miinimummääraks 292 eurot.) Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 ps 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.
  64. Miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmisel tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid suuremaid kulusid tõendada (vt Riigikohtu
  65. juuni
  66. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15).
  67. Kostja vastuväidete kohaselt on hagejate kulutused ülepaisutatud, erivajadused tõendamata ja lisaks saavad hagejad, elades vanemate ühisomandis olevas majas, kasutuseeliseid, mida tuleks arvestada.
  68. Kohus, arvestades hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude põhjendatust ning hinnates esitatud kuludokumente kogumis, on seisukohal, et hagejate kulutused on ülepaisutatud.
  69. Lähtudes hagis väljatoodust ning esitatud tõenditest peab kohus ühe hageja eluasemekulude (vesi, elekter, prügi, küte) (tlk 80-84, 86-89, 104) põhjendatud suuruseks kokku ligikaudu 80 eurot kuus, transpordile 30 eurot, toidule (koos hagejate isikliku koduvälise toidurahaga) 250 eurot kuus, sideteenustele (sh internet) hageja I osas 20 eurot ja hageja I osas 27 eurot, riietele-jalanõudele 50 eurot kuus, ravimitele ja hügieenitarvetele (sh ühekordsed ostud jagatuna aastale) 20 eurot, õppetööga (sh kooliüritustega) seonduvad kulud 30 eurot, huvitegevuse ja vabaaja veetmisega seonduvad kulud (sh treeningutasud) hageja I osas 60 eurot (tlk 110) ja hageja II osas 21 eurot ning muud vajalikud kulud (nt nägemise heaks tehtud kulud, laste voodipesu, madratsi vms soetamine jne jagatuna aasta lõikes) (tlk 127) 20 eurot.
  70. Kohus ei pea põhjendatuks hagejate kulu koristusteenusele, kuivõrd tegemist ei ole vältimatult vajaliku kuluga ning hagejad on juba sellises vanuses, et saavad abistada isa majapidamise korrashoiuks vajaminevatel kergematel töödel. Samuti ei pea kohus põhjendatuks lugeda hagejate eluaseme kulude hulka pangalaenu makse, kuna pangalaen on võetud vanematel endale isikliku kinnisvara soetamiseks ning asja materjalidest ei nähtu, et maja ostmine oli tingitud just laste vajadustest. Kinnisvara (mis ei ole laste omandis) soetamiseks, hooldamiseks ja säilitamiseks tehtavaid kulutusi (mis ei sõltu tarbimisest, nagu nt küte) ei ole õige arvestada alaealisele ülalpeetavale kuluvate kulutuste hulka. Samuti ei kuulu taskuraha lapse igapäevaste vajalike kulutuste hulka, kuna selle võimaldamine ja summa suurus sõltub vanema vabast tahtest ja võimalustest.
  71. Kuigi hagejad on viidanud täiendavatele kuludele seoses hageja I vajadusega XXX järele ja hageja II XXX, ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest nähtuks, et hagejatel on need näidustatud. Hageja I on külastanud XXX oktoobris ja novembris
  72. a (tlk 62-63), kuid tõendeid selle kohta, et hagejal I tuleb igakuiselt mingi aja vältel XXX külastada, kohtule esitatud ei ole. Ka ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt tuleks hagejal II toituda tavapäraselt erinevalt.
  73. Seega on kohus seisukohal, et hageja I mõistlikud ja vajalikud kulutused ühes kuus on ligikaudu 560 eurot ja hageja II mõistlikud ja vajalikud kulutused ühes kuus on ligikaudu 528 eurot, mis sisuliselt vastab seadusega ettenähtud elatise miinimummäärale. 6
  74. Kostja on seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et kumbki hageja viibib kuus 4 päeval (kahel nädalavahetusel) kostja juures ja on kostja vahetul ülalpidamisel. Hagejate vastuväidete kohaselt viibis perioodil oktoober
  75. a kuni 18.12.
  76. a hageja I ema juures kolmel nädalavahetusel s.o keskmiselt üks nädalavahetus kuus ja hageja II kaks nädalavahetust.
  77. Kuigi poolte vahel on vaidlus selles, kui palju viibivad hagejad ema juures ühes kuus ja kas ja mis ulatuses täidab kostja sel ajal ülalpidamiskohustust vahetult, ei ole kohtule esitatud tõendeid (nt suhtlemise kord), millest nähtuks vanemate vaheline kokkulepe selle kohta, kui palju reaalselt ühes kuus hagejad kostja juures viibivad. Kui arvestada sellega, et perioodil 05.10.
  78. a kuni 02.01.
  79. a viibis hageja I 8 päeva (keskmiselt 2,6 päeva kuus) ja hageja II 6 päeva (keskmiselt 2 päeva kuus) kostja juures, siis ei saa seda käsitleda sellena, et hagejad viibivad olulise osa ajast kostja juures, mil kostja neid ka vahetult ülal peab. Kostja kulutused (tlk 155-165), mis tol perioodil on tehtud kokku summas 599,15 eurot, koosnevad enamjaolt toidust, vaba aja kulutustest, transpordist (bussipiletid) ning ka riietestjalanõudest.
  80. Kohus ei nõustu kostjaga, et tehes hagejate vajaduste rahuldamiseks kulutusi ajal, mil hagejad viibivad tema juures, on ta ülalpidamiskohustust selles ulatuses täitnud. Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on.
  81. Kuna hagejad elavad isa juures kannab isa eeldatavasti (sh makstava elatise arvelt) hagejate kulutused riietele. Mis aga ei tähenda seda, et kostja ei tohiks lastele riideid osta. Samas ei saa selliseid oste elatise summast maha arvata. Õige ei ole ka laste seisukohast isa selline käitumine, kus isa saadab emale tagasi asjad, mis lapsed on välja valinud ja ema on lastele ostnud (nt saapad).
  82. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostja väide selle kohta, et kasutuseelis vanemate ühisomandis olevas majas, on hagejatel olemas. Samas leiab kohus, et kuna eelpooltoodust tulenevalt on kohus leidnud, et hagejate vajadused on samas suurusjärgus seadusega ettenähtud elatise miinimummääraga, ei ole vajadust hakata eraldi kasutuseelise väärtust, mis on ka tõendamata, kindlaks määrama, sest alust elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole ning elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele kummagi hageja kasuks seadusega ettenähtud miinimummäära ulatuses.
  83. Kuigi hagejad ja kostja on viidanud ka peretoetusele, leiab kohus, et kuna kehtiv perekonnaseadus ei näe ette alust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada riiklikke lapsetoetuste tõttu ning ka kohtupraktika järgi tuleb peretoetustega arvestamise põhjendatust hinnata asjapõhiselt, leiab kohus, et antud juhul ei ole põhjendatud elatise väljamõistmisel arvestada peretoetustega.
  84. Hagejad nõuavad kostjalt elatist tagasiulatuvalt perioodi 01.10.
  85. a kuni 07.01.
  86. a eest hageja I summas 1331,52 eurot ja hageja II summas 1477,48 eurot, millest on maha arvestatud kostja 30.12.
  87. a tasutud 400 eurot.
  88. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  89. Riigikohus on 04.12.
  90. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 asunud seisukohale, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi ülalpidamist nõudnud, saab seda asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Ülaltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole 7 tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidavalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu 25.05.
  91. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-35-16, p 20).
  92. Hagejatel on õigus saada kostjalt elatist alates
  93. oktoobrist
  94. a ning kuna kohus leidis, et elatis on põhjendatud miinimummääras, tuleb kostjal 2019 aastal tasuda mõlemale hagejale elatist 270 eurot kuus. Kostja Swedbanki väljavõttest (tlk 200) nähtuvalt on kostja tasunud detsembris
  95. a hagejatele elatist kokku 400 eurot s.o ühele hagejale 200 eurot ning jaanuaris
  96. a 400 eurot ja veebruaris
  97. a 400 eurot.
  98. Arvestades hagejate tagasiulatuva elatisenõude perioodi s.o alates 01.10.
  99. a kuni 07.01.
  100. a ning kostja tasutud summat (400 eurot), tuleb kostjal tasuda mõlemale hagejale elatist 678,13 eurot (3x270 eurot + 292/30x7 päeva – 200 eurot).
  101. Kohus leiab, et kostja on suuteline tasuma hagejatele tagasiulatuvalt miinimummääras elatise ühekordse summana kahjustamata seejuures enda tavapärast toimetulekut. Kostja sissetulek on XXX eurot kuus (tlk 197-198) ning tema kulutused XXX eurot.
  102. PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
  103. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise tagasiulatuvalt summas 678,13 eurot ja hageja II kasuks välja elatise tagasiulatuvalt summas 678,13 eurot ning edaspidi mõlemale hagejale 292 eurot kuus alates 08.01.
  104. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummääras.
  105. Asja materjalidest (tlk 200) nähtuvalt on kostja tasunud 31.01.2020 ja 11.02.2020 hagejate seadusliku esindaja pangakontole kokku 800 eurot selgitusega „elatis K. T., R. T.TU, mida tuleb otsuse täitmisel arvesse võtta. Menetluskulud 62.

§ 163

lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 63. Arvestades asjaolusid, nõude rahuldamise ulatust ning seda, et tegemist on laste ülalpidamisnõudega, on kohus seisukohal, et õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud

§ 163lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.